Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut.
Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Lugemisraskustega lastel on oluline märgata nende erilisi andeid või vähemalt tugevaid külgi, millele õppetöös toetuda. Lugemisraskustega võitlemist tuleb alustada kohe, kui see on avastatud. Liiga hilja on siis, kui lugemisraskustest arenevad välja õpiraskused (Lukanenok, Kasper 2004). 11 KASUTATUD KIRJANDUS Irv, R. 2010. Lugemis- Ja Kirjutamisoskusest. http://www.haljala.edu.ee/client/default.asp
Isegi kui tundub, et laps oskab lugeda, tuleks küsida, kas nad said ka aru mida nad lugesid. (Hoyles & Hoyles, 2007) Lugemisraskuse ilminguid on palju. Olulisimad on fonoloogilised vead: foneemi-grafeemi seose nõrkus, foneemide ja grafeemide ning silpide segistamine, lisamine, asendamine, ärajätmine, ebaselge hääldus. Nende vigade tagajärjel kannatab loetu mõistmine. Loetu põhjal loodav kujutlus saab ebatäpne või lausa vigane. Lugemisraskustega lapsed ütlevad, et tähed ja read ,,hüppavad" või ,,virvendavad" silme ees, mistõttu on raske järge pidada ning liikuda real sujuvalt edasi. Selle raskuse olemasolule viitab vajadus kasutada sõrme või mõnda muud abi järje pidamisel. Tihti kaebavad need lapsed peavalu ja silmade väsimist. Nad pelgavad kõva häälega lugemist ning seetõttu võivad loobuda lugemisülesande täitmisest, näiteks klassi ees
Seda nimetatakse fonoloogilise töötluse defitsiidiks. – oskus eristada sõnas väiksemaid osi, jagada tervik juppideks ja tajuda nende osade algust ja lõppu. Kui sõna tehtud kõnetaktideks, siis nende algust ja lõppu. Niimoodi jõutakse häälikuteni. Nendele kahele oskusele tugineb see, et laps suudab tähe ja heli omavahel kokku viia. Õpetame lapsele tähekujusid, et sellise kujuga märk on A, sellele vastab häälik A jne. lugemisraskustega lastel on tajus sedalaadi defitsiit, et muu helilise töötlusega saavad hakkama, aga verbaalses kõnes tervikute jagamine osadeks selles vanuses, kus teised lapsed juba suudavad seda teha, neil ei õnnestu. Selle tõttu ei teki seda kindlat täht-heli vastavust, mille alusel saaks seda tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Et ma ei pea pikalt mõtlema, mis asi see küll on. Lugemisraskused on keeleti erinevad
· Matemaatilised mõisted puudulikud · (nt teadmine, mis on liitmine; ei märka ka teiste vigu) · Töömälu (visuaalne, ruumiline, numbriline) · Visuaalruumilised operatsioonid · Töötlemise kiirus 1.alatüüp: Semantiline mälu · Aritmeetilised faktid ei jää meelde · Faktide meenutamisel palju vigu · Meenutamise kiirus ebasüstemaatiline · Erinevused normist suured ja vanusega ei parane · Seotud vasaku ajupoolkeraga · Tihti koos lugemisraskustega, eriti kui raskused foneemide tajumisel · Võib olla tugev pärilik komponent · Mida teha? · Õpetada, teadvustada ja harjutada strateegiaid ja nende mõistmist · Nt 9 reegel: 9 x X= 10 x X X · Stigler: õpetada kasutama arvelauda, et visualiseerida muutusi (nt 5+8) · Harjutada neid, mitte nõuda lihtsat memoreerimist! 2.alatüüp: Protseduurid · Arenguliselt mittevastavad protseduurid · Vale protseduuri kasutamine
Eestis tegeldakse siiski põhiliselt laste düsleksiaga. Valitseb hoiak, et ajalooliselt kõrge kirjaoskusega rahval ei sobi täiskasvanute kirjaoskuse probleemi tunnistada. Aga niisamuti nagu varajane sekkumine, on sama tähtis täiskasvanutega tegelemine. Põhioskuste madal tase ei võimalda ju ka tööülesannetest lõpuni aru saada. 7 KASUTATUD MATERJAL · Lukanenok Kadi, Kasper Kristi. Lugemisraskustega peab tegelema. Õpetajate leht, aprill 2004, Nr 14 · Scientists discover dyslexia gene. BBC News. [http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/4384414.stm] · Mere Eva. Mina õpin omamoodi! Pere ja Kodu, aprill 2007 · Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 35. nädal. Soome teadlased avastasid düsleksiat põhjustava geeni. [http://www.genomics.ee/files/menu/200335.htm? PHPSESSID=d3768b0a492ada64f10e38b622142a0b] · Meelika Maila
.......................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige raskemini õpetatav osa alushariduses, seega loodame, et referaadist on meie edaspidises töös palju kasu. 2 Düsleksia definitsioon 1990. aastate lõpus moodustas Briti Psühholoogiline Ühiskond töörühma, et uurida
Tähelepanus o Vähene valivus o Vähene püsivus Eelmise sajandi II poolel leiti, et probleem ei ole nägemistajus, vaid pigem kuulmistajus. Täpsemalt kuuldud info töötlemises. Seda nimetatakse fonoloogilise töötluse defitsiidiks – oskus eristada sõnas väiksemaid osi, jagada tervik juppideks ja tajuda nende osade algust ja lõppu. Õpetame lapsele tähekujusid, et sellise kujuga märk on A, sellele vastab häälik A jne. lugemisraskustega lastel on tajus sedalaadi defitsiit, et muu helilise töötlusega saavad hakkama, aga verbaalses kõnes tervikute jagamine osadeks selles vanuses, kus teised lapsed juba suudavad seda teha, neil ei õnnestu. Selle tõttu ei teki seda kindlat täht-heli vastavust, mille alusel saaks tõlget sooritada. Et nii kui ma näen konkreetset tähte, siis kohe aktiveerub see häälik. Ei pea pikalt mõtlema, mis asi see on. Lugemisraskused on keeleti erinevad
1.2. SKAP laste probleemid koolis Alakõne, sealhulgas primaarse alakõne puhul peetakse sageli silmas koolieelikutel esinevaid suulise kõne probleeme, kuid on oluline mõista, et suulise kõne areng on Tekstiloomeoskuse õpetamine 10 eelduseks kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) arengule koolieas. SKAP lapse puhul on oht, et tema kooliikka jõudes avalduvad lugemis-kirjutamisraskused (Leonard, 1998). Lugemisraskustega laste tüüpilised vead on sarnased nagu algajal lugejal ja kirjutajal (näiteks hääliku ja tähekuju vastavuse leidmine, lugemisel häälikute ühendamine sõnaks ja häälikute pikkuse eristamine). Erinevus seisneb vaid selles, et vaatamata harjutamisele on vead püsivad (Lerkkanen, 2007). Lopatina ja Ivanova (2007) märgivad, et alakõnega (sh primaarse alakõnega) lastel on raskusi foneemide äratundmisega, eristamisega ja meeles pidamisega, millest tulenevalt on raske teha
annaabi.ee 
