rassistliku ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida- Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast Esimese maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20
move to Austria to pursue his dream of becoming a great artist. • Again he failed to gain entrance into the Academy • He eventually sold all his possessions and became a homeless drifter who slept on park benches and ate at soup kitchens throughout Vienna (age 19) • Adolf did manage to sell some paintings and postcards, but remained impoverished Vienna -Importance • Influenced by the anti- Semitic mayor of Vienna, Karl Lueger • Became interested in the idea of German nationalism. • Also received first taste of politics Military Service Adolf left Austria at the age of 24 to avoid mandatory military service that was required of all men. But he did sign up for military service at the start of WW I. He joined a Bavarian unit of the German Army. This is a picture of Hitler listening to an enlistment speech. World War I • Excited to fight for Germany.
ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aarja rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarjalaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele
ideestikuga ja temast hakkas saama aktiivne antisemiit. Antisemitismil oli viljakas pinnas saksa katoliiklikus kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud IdaEuroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse. Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele
Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust, eriti kultuuri valdkonnas, milles vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud?" Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "arialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa
Linzis oli olnud vähe juute - "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust, eriti kultuuri valdkonnas, milles vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud?" Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa
põletamine, poliitiline programm, H. Riemann, 1818 Burschentag, Allgemeine Deutsche Burschenschaft, A. v. Kotzebue, must-punane-kuld Lützowi rügemendist), Karlsbadi otsused. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), laulmine, seltsiliikumine ja lauluseltsid, laulupeod (Würzburg). Antisemitism (üldine areng 19. saj). Dreyfusi-afäär. Ida-Euroopa ja pogrommid. Siioni tarkade protokollid. Antisemiitlik liikumine Austrias (Karl Lueger, Georg von Schönerer). Juutide kodanikuõiguste kasv. Rassiteooriad (olemus). Blumenbachi viie rassi skeem. Robert Knox. Arthur de Gobineau rassiteooria. Darwinism ja selle vastuvõtt.
Need neli aastat oli kõige aktiivsem Poola- Ukraina aladel, kus toimus mitmeid juutidevastaseid rünnakuid. Teine laine oli 1903-1906, see sai alguse lambi asjast. Leiti üks vene poiss tapetuna ja kohe süüdistati juute. Häälestatus oli selleks ajaks üsna terav, kuna 1903 oli Peterburis esimest korda avaldatud Siioni tarkade protokollid. Need olid dokumendid, mis tõestasid juutide maailmavallutuste plaane. Tegu oli siiski võltsingutega. Antisemiitlik liikumine Austrias (Karl Lueger, Georg von Schönerer). Antsemitism oli üsna varajane seega. Hitler sai mõjutusi oma Austria päritolust ja Austria oli poliitiliselt väga aktiivne antisemitism. Rajati mitmeid sellesõnalised parteid. Ühe partei juht oli Schönerer, kellest Hitler sai eeskuju. Lasi kutsuda oma järglastel end kutsuda füüreriks ja tervitada Heil!iga. Tema meelest Austria impeerium ei saa lasta lubada slaavlaste ja juutide esilekekimist. Sakslased olid ju Austria impeeriumis vähemuses
Selle pohjuseks, et Aleksander II-le tehti atentaat ja selle taga syydistati juute. Jargmine juutidevastane laine 1903-1906. 1905 tapeti ainuyksi 3000 juuti. Juudid elasid eelkoige suurlinnades. Siiami protogolli ilmsikstulek juudid kavandavad suurt maailmavallutust. See levis yle euroopa. Suurendas veelgi antisemitismi. Nt hitlerile avaldas see kirjutis moju. Hitler polnud nagu Marxki originaalne. Ta parines Austriast, kus 1893 asuati kristlik-sots partei, mille asutajaks oli Karl Lueger. Selle eesmargiks oli anti-Semitism ja anti- kapitalism. Hitlerile avaldas moju ka Saksa Liit Alldeutsche Vereinigung. Selle juht oli Georg von Schonerer, keda peetakse Hitleri peamiseks mojutajaks. Ta oli antislavist samuti. Soovis yhendada austriat ja saksamaad. See oli hilisema hitleri Anschlussi lahendus. Schonerer kaskis enda jarglastel nimetada end Fyhreriks ning annaksid talle Heil. Analoogne saksa liikumine oli 1891 Allgemenier Deutsche Verband, mille programm oli
annaabi.ee 
