vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal 2000, siis sai kogu 10,5 ha ära lubjatud. Praeguseks vajab põld jälle täielikku lupjamist. Lupjamine peaks toimuma sügisel enne lume tulekut. Lubiväetist hangitakse Võrust, mis asub talust 15 km kaugusel. Välja nr Kultuur Pindala Lubjatarve Lubiväetise leelisus Norm Kogus ha CaCo3 t/ha nimetus t/ha t/põllule 1. Kaer 5 3,0 Klinkri- 70% 2,0 10 tolm 2. Kartul 3 3,0 Klinkri- 70% 2,0 6 tolm
(NH4)2SO4 ja NH4NO3 Karbamiidi - CO2(NH2)2 kasutamisel tuleks külvata väetis jaheda ilmaga enne vihma N väetis teraviljade juurevälisel väetamisel vesilahusena (pritsimislahust 250...300 l/ha) Mikroväetised ja taimekaitsevahendid, mille lisamisel pritsimislahusesse tuleb veenduda, et konkreetse preparaadi selline kasutusviis on lubatud Lubiväetiste kasutamine Künni alla Enne lubjalembeliste kultuuride külvi, viimase mullaharimise (kultiveerimise) alla Lubjatarve näitab kui suures koguses on vaja lupja mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks Lubjatarve väljendatakse CaCO3-na tonnides hektari kohta Lupjamiseks kasutatakse klinkritolmu, tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt (Näide) Valmistada 5% -lise kontsentratsiooniga lahus. Veekulu 200 l/ha. Pritsitav ala 400 m2 1. Mitu kg/ha kulub väetise toimeainet? 5kg 100 liitris = 5%
Lutserni kasvatatakse naabertalu hobustele söödaks. Tabel 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Välja pindala (ha) 5 Mulla liik LPg Lõimis sl, ls2 Lõimisevalem k°_1sl60-90/k°_1ls_2 Huumushorisondi 23-25 (24) tüsedus (cm) Huumusesisaldus 2,2-2,6 (2,4) Hu (%) 4 pHKCl > 5,6 (5,8) Boniteet (hp) 40-45 Lubjatarve 3,7 t/ha P tarve P-2; 20...45 mg/kg K tarve P-2; 51...90 mg/kg Mg tarve 35...65 mg/kg Veerežiim ülavesi, ajutine liigniiskus Suurkivisus - Palandiku talu põllud asuvad pruunidel näivleetunud muldadel, mis on gleistumistunnustega. (Tabel 2) Mulla mehaaniliseks koostiseks on nii saviliiv kui ka keskmine liivsavi, mullas esineb nõrgalt korest
6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) POTENTSIAALNE hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Puhverdusomadused- mõistakse mulla vüimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutustele. Põhjustavad tema NEELAV kompleks, nõrkade happete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. Reaktsiooni happendumist pidurdavad neeldunud alused. Mida suurem on mulda neeldumismahutavus, küllastusaste ja huumisesisaldus, seda paremini ta on puhverdatud. (hap mullad hästi puhverdatud leeliste vastu, happete suhtes halvasti. Leel mullad on vastupidi). Mulla
26. Mulla aktiivne happesus on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 – 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 – 6,5 nõrgalt happeline 6,6 – 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 27. Mulla asendushappesus Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 28. Mulla hüdrolüütiline happesus Hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. 29. Mulla puhverdusvõime Mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. 30. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahkebaasi tihedus De – g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata
ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Osad taimed on indikaator taimed nt. põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas.
pH aastaringselt sama < pH muutub suve jooksu (tulemus ei ole sama. 7 Lubjatakse pHkCl 5,5 Taimedele sobib enamasti nõrgalt happeline ja/või neutraalne muld. 2. HÜDROLÜÜTILINE HAPPESUS - H8,2 täpsem eelmisest, praegu kasutatakse vähe. Lubjatarvet arvutatakse: (peab olema mg.ekv/100g mulla kohta) H 8,2 x Dm (lasuvustihedus). Lasuvustihedus Dm=1,50-0,035 x Huumuse % Meie muldades on Hu2 H8,2 x 1,5 = lubjatarve, CaCO3 tarve ha kohta. 3. ASENDUSHAPPESUS H5,6 mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mingit osa ekvivalentse hulga lahuse ioonide vastu; peam. Vahetatakse katioone. Asendushappesus näitab kõige kahjulikumat osa potentsiaalsest happelisusest = aktiivne H ja liikuv Al. Meetodil puudub praktiline väärtus kuna H 5,6 neutraliseerib pool lubjaväetise koostisest, mis on välja arvutatud H8,2 korral.
üle selle leeliseline muld 2) Potensiaalne hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH 4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks: 1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste Mulla füüsikalised ja hüdrofüüsikalised omadused
PH on mullalahuses dissotsieerunud vesinikioonide kontsentratsioon. Lupjamist vajavad need mullad, mille pHKCl (mulla potentsiaalne reaktsioon) on alla 5,5. Mulla potentsiaalset happelisust iseloomustavad omadused on neeldunud vesinikust ja alumiiniumist põhjustatud asendushappelisus ja hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütiline happesus väljendab mulla kogu happesust ning esineb kõigis muldades, mille pH on alla 8,2 ning tema kaudu arvutatakse lubjatarve mullas. Asendushappesus esineb muldades, mille pH on alla 5,6 ning on põhjustatud liikuvast alumiiniumist. Asendushappesus tuleb lupjamisega kõrvaldada, kuna see ei lase taimedel normaalselt toituda ja vett saada. Füüsikalistest omadustest on tähtsamad mulla lasuvustihedus, poorsus ja eripind. Üldpoorsus näitab mullas olevate pooride summat protsentides mulla üldmahust, iseloomustab vee ja õhu liikumise tingimusi mullas. Eripind on tähtsaim omadus. See
annaabi.ee 
