Mulla mehhaanilise koostise e. lõimise karbonaatsete muldade ja analoogsete 2)hindepunktides (suhteline hinne) aluseks on Katsinski järgi füüsikalise soostunud muldade agromullastiku võetakse kõik positiivsed tegurid, liideti savi suhteline sisaldus. valdkond pindalaga ca 31,8%, aluspõhi kokku, lahutati negatiivsed Saadakse 0- 0,5% sõre liiv ( l1) lubipaas, domineerivaks lähtekivimiks summaarne hinne hindepunktides e 5-10% (füüsikalist savi on alla 10 %) valkjas hall rähnmoreen . Allvaldkonnad: boniteet sidusliiv l2 a)mandriosa allvaldkond 3)Tootlikust, tootmistehnilisi tingimusi 10-20% saviliiv (sl) b)Saaremaa allvaldkond kõige arvestav praegu kasutusel olev
4) raudhüdroksiidide grupp- limonin Murenemise tähtsus- Kivim rikkastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe kapilarsuse. Vesi liigub ja hakkab arenema viljakususe 1 element- veevaru kinnipidamise võime. Mullatekkeprotsess. ALUSPÕHI Eestis modustavad Kambriumis, ordoviitsiumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimis liivakivid, lubipaas. Pinnakatte- maakoore kõige pindsem osa. Aluspõhja kattavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted Lähtekivim- mullatekke protsessis haaratud pinnakatte ülemist osa. Ülemine mullatekke protsessis muutunud osa moodustab mulla. Mulla aluskivim- viimasele järgnevat lähtekivvimi osa, mis pole praktiliselt mullatekkeprots haaratud ja ainult kaudselt mõjutab teda. Ühekihiline lähtekivim- kui muld on välja kujunud sama päritolu, koostise ja omadustega lähtekivimil (enamkihiline vastupidi)
molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Mulla keemiline koostis Lähtekivim - O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K , Mg, Ti, C , Mn, P Taim - C, O , H , N , Ca, P , Si, K , S , Mg, Fe, Na Muld - O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, H, N Eesti muldades keskmiselt: SiO2 liiv - >90%, ls - 70...90%, savi - 50...60%, lubipaas - ca 1% Al2O3 - (7...14 %), liivas <2%, savis 20...30% CaO lubjakivis (CaCO3) kuni 55%, liivas 0,5...2%, karb. mullas >7%, keskm. lõimisega muldades 4...7%, rähkses mullas kuni 25% Fe2O3 keskm. lõimistega muldades - 2...4%, savimullas - 9...10% K2O (üldkaaliumi, sellest taimedele ainult väike osa kättesaadav) keskm. lõimistes 2...4%, savides 7...8%, liivades <1% MgO (1...2%) liivades < 1%, dolomiitpaes kuni 25% P2O5 - keskmistes lõimistes 0,15..
Jagunevad: 1) Paepealsed mullad Kh on kujunenud välja lubipael, kusjuures peeneseline mullakiht <30cm. Paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt põuakartlikud ja väheviljakad. a) Kh' väga õhukesed alla 10cm peeneseline kiht AD b) Kh'' õhukesed alla 20cm c) Kh''' keskmise tüsedusega 30cm Nimetatakse ka loopealseteks. Metsad on hästi tuuleõrnad 2) Rähksed mullad K hästi laialt levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Lubipaas on kaetud valkjas halli rähnmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. Kihisemine mulla pinnalt. Viljakus väga erinev. a) K' väga õhukesed A C 2 b) K'' õhukesed c) K''' keskmise sügavusega A Bm C 2 d) K''' sügavad 3) Gleistunud karbonaatsed mullad Kg on kõik eelnevate muldade analooksed, ainult on ajutiselt liigniisked. a) Gleistunud paepealsed mullad Khg
· tuulest erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks · maapinna reljeefist täidetud; teraviljad 10-15%; 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on · kaldesuunast kartul,peet,kaalikas 15-20%. lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee · värvusest Mulla õhumahutavus määratakse mullas puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk · taimkattest välivee mahutavuse juures. Sõltub: 0,0003 cal cm³. 1. Mulla mehaanilisest koostisest Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis
2) Mulla alltüüp – iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis 3) Mullaliik – eristatakse alltüübi piires 4) Mullaerim – mullaliigid on jaotatud mullalõimise järgi 59. Eesti muldade klassifikatsioon Vt. muldade määramise tabelit 60. Eesti agromullastiku valdkonnad. Alfred Lillema järgi: I tüüp on karbonaatsete muldade ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja,- Loode-Eestis ning saartel. 31,8% aluspõhi lubipaas, domineerivaks lähtekivimiks valkjas hall rähnmoreen . II tüüp leostunud ja Leetjate muldade ja anormaalsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis 17%. Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa. NB! Viljakaimate muldade valdkond. Parasniisked mullad. Siit saadakse Eesti suurimad ja stabiilsemad saagid. (Esna, Vodja, Aravete) III tüüp Leetjad, näivleetunud ja leetunud muldade valdkond Lõuna-Eestis 20,7%. IV tüüp - Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis 7%
Alati kaasneb millagagi. Soostumisel on 2 etappi: a) gleistumine Kamardumine tähendab huumuse kogunemist mulda, seega ei loeta seda mullatekkeprotsessiks. Leostumine - väljauhutumine Leostumine ja küllastumine ei ole samuti mullatekkeelementaarprotsessid vaid kaasenavad mõne protsesseiga. Eesti mullad I Karbonaatsete muldade tüüp (K). Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil, seega on aluspõhi lubipaas ja põhiline lähtekivim on valkjashall rähkmoreen. Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt põuakartlikud mullad
mullatekkeprotsessiks. Leostumine - väljauhutumine Leostumine ja küllastumine ei ole samuti mullatekkeelementaarprotsessid vaid kaasenavad mõne protsesseiga. Muldade klassifikatsioon Suurimaks ühikuks on tüüp. Eesti mullad 09.09.09 I Karbonaatsete muldade tüüp (K). Need on mullad, mis on kujunenud lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil, seega on aluspõhi lubipaas ja põhiline lähtekivim on valkjashall rähkmoreen. Põhiline diagnostiline tunnus on, et kihisemine on neis muldades kõrgemal, kui 30 cm. Sageli kohe maapinnalt alates on näha üksikud rähatükid. Levivad mullad Põhja-Eestis, Loode-Eestis, Saaremaal. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad (Kh). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael, kus peeneseline mullakiht on alla 30 cm, seega need mullad on erakordselt põuakartlikud mullad
- orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub: · Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime · Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust · Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel sügava-matesse
- orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub: · Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime · Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust · Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel -
Näiteks karbonaatsed mullad võivad oll aveerismullad, rähkmullad, klibumullad (grupeeritud korese kuju alusel). I. Karbonaatsed mullad K. Need on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil ja põhitunnus on, et kihisemine on kõrgemal, kui 30 cm. Levivad Põhja-Eestis, Saaremaal, Loode-Eestis. Jagunvad: 1)paepealsed mullad Kh- peeneseline kiht alla 30 cm . Paas on kõrgemal, kui 30 cm. Aluspõhjaks on lubipaas. Väga põuakartlikud mullad. Põllumajanduslikult tähtsusetud. Kindel looduslik kooslus, mida tuleb igati hoida. Põhja-Eesti, Põhja-rannik. Paepealsed mullad jagunevad omakorda peeneselise kihi tüseduse alusel väga õhukesteks Kh`, õhukesteks Kh´´ ja keskmise sügavusega Kh´´´, valem A-D. 2)Rähksed mullad K -Ida-virumaal, loodeestis. Paas on sügavamal kui 30 cm
annaabi.ee 
