olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Sõjanduse reformimisel etendasid tähtsat osa eelkõige: Gustav II Adolf Rootsi kuningas aastatel 1611-1632. Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Markii de Louvois Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma. Oluliselt parandati väljaõpet, tõhustati hooldusteenistust ning ehitati kasarmuid. Et sõdurid kaotasid teenistuse tõttu sideme tsiviileluga, pöörati tähelepanu sõjainvaliididele ja veteranidele: Pariisi rajati Invaliidide Varjupaik. Sõjaväes kasutatavate suurtükkide ja tulirelvade kaliibrid ühtlustati. Võttis kasutusele täägi ja rauast laadimisvarda,
yeux de ses soldats. Libéral Bruant, dont le projet fut lectionné par Louis XIV luimême rmi les huit proposés, conçoit à ge de 36 ans une organisation en nq cours, centrée sur la plus ande : la cour royale. Il reprend nsi le plan de l'Escorial, le palais onastère dePhilippe II d'Espagne, ès de Madrid. Les travaux sont enés entre mars 1671 et vrier 1674, ce qui peut être qualifié rapide grâce à l'aide que lui porteront Louvois et ses endants, les trois frères amus(les premiers pensionnaires nt hébergés dès tobre 1674 par Louis XIV en rsonne. Néanmoins, à cette date, construction de l'église n'est pas core commencée). La face arrière la grande cour est cependant truite moins d'un an après son hèvement, pour laisser place aux ndations du grand dôme.
kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf: Louis XIV: kadetikorpused Prantsusmaal Friedrich I: esimene kadetikorpus Preisimaal Friedrich II Suur: Markii de Louvois: range distsipliin armees, parandati sõjaväe väljaõpet, hoolitseti sõdurite eest rohkem Peeter I: reformid, sõjakoolid 17. saj II poolel Venemaal Ratsaväe tähtsuse vähenemine pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648) Suurtükiväe juhtimise võttis üle riik Ühtlustati sõjaväeelu Jalavägi jagati kolmeks: eelvägi, peajõud ja järelvägi Seisti viirgudena ühel joonel Ratsavägi rivistati jalaväeosade vahele ja tiibadele
sajandil Itaalias.Need olid pigem õppeüksused,kus kogenud sõjamehed õpetasid algajaid. 16-17 sajandil hakati saksamaal ja taanis rajama rüütliakadeemiaid,kus üldainete kõrval õpetati ka sõjanduslikke distsipliine: vehklemist,fortifikatsioonimratsutamist. 19 sajandi alguseks oli ohvitserist kujunenud professionaalne ja haritud sõjaväelane Sõjanduse reformaatorid Sõjanduse valdkonna reformimisel 16.-18. sajandil etendasid tähtsat osa eelkõige Gustav II Adolf Rootsis, markii de Louvois Prantsusmaal ning Friedrich II Suur Preisimaal. Gustav II Adolf tegi Rootsist suurriigi ,tuginedes eelkõige distsiplineeritud ja hästi varustatud armeele. Rootsi armee komplekteerimisel kasutati maapalgalise süsteemi: Kindel pindalaühik pidi teenistusse andma ühe sõjamehe ja ta kõige vajalikuga kindlustama. Ka prantsuse armees kehtestati range distsipliin. Sõduritele ja ohvitseritele hakati regulaarselt palka maksma. Oluliselt parandati
sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kellele see tähendas elukutset ja andis elatist. Samuti oli ta saanud selleks vastava hariduse. Sellised 9 muudatuse sõjanduses olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, uutest tehnika-ja teadusesaavutustest. Nende ellurakendamiseks oli aga vaja inimesi ehk siis sõjaväereformaatoreid. 17.-18. sajandil olid tähtsamad nendest Gustav II Adolf Rootsis, markii de Louvois Prantsusmaal ning Friedrich II Preisimaal. Gustav II Adolf muutis Rootsi suurriigiks ja seda eelkõige tugeva sõjaväe toel. Rootsis oli kohustuslik teatud hulgal taludel anda teenistusse üks mees, kes oli juba varustatud kõige vajalikuga. Seda nimetati maapalgaliseks süsteemiks. Selletõttu võib Rootsi armeed nimetada paljuski rahvuslikuks armeeks. Louis XIV püüdlused tugevdada kuningavõimu, samuti aktiivne ja agressiivne välispoliitika vajasid tugevat armeed
Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused. Järgmist etappi sõjaväelises hariduses tähistavad juba kõrgemad sõjakoolid. Venemaal hakkas ohvitserkod uuenema 17. sajandil kuid lõpliku ilme sai koolivõrk alles 19. sajandi alguses. Sõjaväeline uuendus venis nagu enamus asju Venemaal. Tähtsaim sõjanduse reformaator Rootsis oli Gustav II Adolf, kes tänu tugevale sõjaväele tuginedes tegi Rootsist suurriigi. Sõjaväelasele anti maatükike ja maja. Markii de Louvois nime all tuntakse Prantsusmaa sõjareformijat, kelle tegelik nimi oli Michel Le Tellier. Kehtestati range distsipliin ning hakati palka maksma. Preisi sõjareformaatoriks oli Friedrich II , kes kehtestas range distsipliini ning arendas kogu sõjatehnikat pidevalt. Prantsuse revolutsiooniga kaasnev sõjandus Prantsuse revolutsiooni ajal polnud vana sõjapidamisviisi rakendamine enam võimalik ning ainus väljapääs oli värvata sõjaväkke vabatahtlikuid
väeteenistus tähendas elukutset ja andis elatis, ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Kuid nende muudatuste ellurakendamiseks sõjanduse vallas oli vaja inimesi-sõjaväereformaatoreid. Sõjaväe reformimisel 16.-17. sajandil etendasid suurt osa eelkõige Gustav II Adolf, markii de Louvois ja Friedrich II. Sõjandus 19. sajandil 11 Prantsuse revolutsiooniga algas vana korra lagunemine. 18. sajandi Euroopas domineeris korrastatus: piirid olid selged, paljusid riike juhtis absoluutse võimuga riigipea, maade suhtlemine toimus ka kindla etiketi alusel. Ka sõdimisel peeti kinni kindlatest tavdest ja reeglitest
vehklemist, fortifikatsioon ja ratsutamineette valmistus ülikooli või sõjaväeteenistuseks · Sõjalised kasvatus asutused olid kadetikorpused- Pr, Sm, Preisi 1716 · Kõrgemad sõjakoolid rajati 18.saj keskel · Venemaal kujunes ohvitserkond Peeter I ajal · G II A(1611-1632)maapalga süsteemmaavaldaja pidi kindla pinndala järgi andma riigile teatud arvu sõdureid · Louis XIV sõjaväe reformi viis välja Markii de Louvois= range distsipliin+palk +väljaõppe+ hooldusteenistus+kasarmumaakaitseväe loomine( kaitseliit)- 18.saj algul armee suurus 350 000 meest Pilet 11 1.Avalikud pidustused (spordiüritused, lüürika ja teater) · Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.
koloniaalvallutused, kui Euroopa. Esimeseks sihiks seadis Louis XIV Gallia looduslike piiride taastamise, kaugemas perspektiivis nähti Prantsusmaa jõudmist Karl Suure aegsete piirideni. Et Püreneede mäestikuni olid Prantsusmaa piirid juba välja jõudnud, sai uueks looduslikuks tähiseks Reini jõgi, milleni jõudmine tähendas võitluste jätkumist Habsburgidega. 17. saj. viimase nelja aastakümnega kasvas Prantsusmaa armee 160 tuhande meheni, muutudes Euroopa suurimaks. Markii de Louvois, sõjaminister aastatel 166691, pani armee mundrisse ja andis sellele modernse struktuuri, kus jalavägi sai taas olulisimaks väeliigiks. Sõjaväeinsener markii de Vaubani juhtimisel ehitati välja piirikindlustuste vöönd uut tüüpi ilma nn. surnud tsoonideta bastionidega. Kadetikoolid võimaldasid ka kodanliku päritolu andekamatel ohvitseril kõige kõrgemate auastmeni jõuda. Habsburgide piiramisrõnga nõrgendamist alustas Prantsusmaa devolutsioonisõjaga Hispaania
annaabi.ee 
