avalik),1960:noorterühmitused,demokraatlikud liikumised(ei ole avalik),1970:(avalikud)pöördumised ja kirjad võimuorganitele,inimõiguste rikkumiste avalikustamine ja levitamine välismaal.Kultuuripoliitika:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur;ideoloogiline surutis,raamatukogud puhastati kodanliku ühiskonna pärandist, punapropagandaKultuurielu lõhestatus:välis- ja kodueesti kultuur, paguluses olevad loovinimesed jätkasid oma tegevust ka välismaal, kodueesti loovinimeste vastupanu ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri püsimiseLaulupeod ühendasid rahvast ja andsid vabaduse lootustEKP VIII pleenum:kirjanike ja haritlaste natsionalistideks nimetamine ja nende karistamine, arreteeriti ja põhikommunistid.Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne
1970. tehti keskharidus kohustuslikuks. Tulemuste kvaliteet langes, kuna lõputunnistus anti ka õpilastele, kes seda ei väärinud. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks. Kõrgkoolides kehtestati kursuste süsteem erinevalt eelnevale ainesüsteemile. See kitsendas üliõpilaste iseseisvust ning valikuvabadust. Arvan, et sellise kultuuripoliitika negatiivseks küljeks oli vaba loomingu peatamine ja ulatuslik punapropaganda. Positiivseks võib lugeda seda, et loovinimesed tegutsesid aktiivselt, et oma mõtteid avaldada n-ö ridade vahel. Halb oli ka kohustuslik keskharidus, sest siis pidid koolid ,,läbi vedama" ka vähemvõimekad õpilased, kes keskhariduse omandamise asemel oleks keskendunud eriala omandamisele.
ja õrnemaks, sest ei leia suurt kaunidust praeguses platoonilises Interneti teel levivas lembuses. Maailm muutub iga sekundiga ja mitte milleski ei saa sada protsenti kindel olla. Reaalsuses toimuvaga silmitsi seistes võib väita vaid seda, et varsti pole enam kõik pooltki selline, nagu on hetkel. Pole küll teada, mis järgneb praegusele infoajastule: kas jätkuvad suured edusammud ning plahvatuslik areng tehnoloogias ja saavad ometi tõeks needki unelmad, mida loovinimesed meile oma lennukates teostes on pakkunud, või on eesseisev ajastu hoopis kontsentreeritud analüüsile ja looduslähedusele, nagu budistid tänapäeval juba teevad. Leidub ka võimalus, et avastatakse hoopis mõni kolmas tee, mis on eelnevatest variantidest täiesti erinev. Jääb vaid loota ning uskuda, et tehtud valikus ei tule pettuda ning valedelt radadelt osatakse õigeaegselt kõrvale astuda.
1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks. 3) Kultuuri püsimajäämine otsustati Eestis inimeste elujõu ja vastupanuvõimega. 4. Milline roll oli nõukaajal laulupidudel? 1) Rahvusliku varjundiga massiüritused. 2) Kandsid edasi traditsioone. 5. Nimeta olulisemaid muutusi hariduses. 1) Uus ühtluskooli süsteem. 2) Paljud õpetajad ja õppejõud tembeldati rahvavaenlasteks ning vallandati.
Suurim kunstnik oli nende hulgas Ilja Repin, kes kujutas kaasaegseid ja Venemaa ajalugu. Teine vene realist oli ajaloo tõetruu maalija Vassili Surikov. 19. sajandi lõpus oli realism laialt levinud ja aitas igati kaasa fotograafia arengule, kus lisaks täpsele jäädvustamisele hakati ka fotolavastusi looma./// Romantism:Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine.Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat maastikku, kus oli varemeid, raagus puid, kuuvalgust, mõtisklevaid inimesi ja palju
ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahistavat kivimüüride sümboolikat. Kersti Merilaas sündis 7 detsember 1913 sünninimega Eugenia Moorberg. 1936 sai nimeks Kersti Sang. Oli luuletaja ja laste ning näitekirjanik. Tema tähtsaimaks teoseks on ,,Maantee tuuled" 1938
korras lõputunnistuse. Kõrgkoolides kehtestati ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. Tänu sellele ei saanud üliõpilased iseseisvust ja valikuvõimalust. Ülikooli lõpetamiseks tuli omandada määratud kohustuslikud kursused. ENSV kultuur oli väga mitmekesine. Peamisteks negatiivseteks külgedeks olid kindlasti suur Venemaa kontroll kõige üle mis toimus. Samuti nii paljud muutused hariduses ning iseseisvusaegse kultuuri kättesaamises. Kahjuks ka paljud loovinimesed, õpetajad ja õppejõud pidid kannatama punapropaganda all, lisaks ka tavainimesed. Positiivne oli see, et inimesed said ikkagi mingil määral oma vana kultuuri elus hoida. Seda läbi erilubade või salajastel tegevuste jätkamisel. Laulupidude traditsioon taastus ning see oli suur patrioodivarjuga üritus eestlaste jaoks. Lisaks tulid kasutusele televisioon, raadio ja ka paberkandjal ajakirjandus, mis avardas inimeste silmaringi ja hoidis kursis neid väliseluga.
vabaduse ja vastutuse suurenemist Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine Uku Masing (1909-1985) Käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maaillmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse jja piiratuse vaeva ,,Neemed vihmade lahte" (1935) Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Vastandid tontide kujul. Masingu sõdurid ei ole löömamehed, vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. Masingu luule keerulisema ülesehituse ja stiiliga. Looduskujund August Sang(1914-1969) Väljendab oma tõeotsingulises luules samuti kahtlusi, ent on heausksem ja mingis mõttes elulähedasem natuur. ,,Üks noormees otsib õnne" (1936) Marie ,,Printsess" Under Uudne ja isikupärane armastuslüürika Armastav naine: tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastutulelik Ümbritseb loodus, mis on alati ilus Suuresti impressionistlik-
Nii tekibki silme ette mõneti koomiline kujutelm koobastes peituvatest netifriikidest, kelle loodud ühendusliine eriti radikaalsed tehnikavihkajad pidevalt hävitamas käivad. Maailm muutub iga sekundiga ja mitte milleski ei saa sada protsenti kindel olla. Kätt südamele pannes võib väita vaid seda, et varsti pole kõik enam selline, nagu on praegu. Pole küll teada, mis järgneb praegusele infoajastule: kas tormiline areng jätkub ning täituvadki need unelmad, mida loovinimesed meile teoseid luues pakkunud on, või on järgnev ajastu keskendunud analüüsile ja looduslähedusele, nagu budistid tänapäeval juba teevad. Samuti võidakse leida hoopis kolmas tee, mis on pakutud variantidest kardinaalselt erinev. Jääb üle vaid loota, et tehtud valikus ei tule pettuda ning valest suudetakse loobuda juba eos.
Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Tähtsamad asutused võeti kontrolli alla, 400 vapsi arreteeriti. Riigis kehtestati kaitseseisukord. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja sügisel teda kokku tulla enam ei lubatud. Päts valitses dekreetide (st. enda poolt välja antud seaduste) abil. NB! Aastatel 1934-1938 kestis Eestis nn. vaikiv ajastu. Seda väljendit saab lahti seletada kahte moodi: 1) rahvas oli sunnitud vaikima (st. Riigikogu ei tegutsenud) 2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne.
See haarab kaasa ning täidab entusiasmi ja rõõmuga ... rõõmuga võimust. Lihtsa ja naiivse rõõmuga sellest, et ollakse kesk võimu ja jõudu. Meil on usku sellesse uude ühiskonda, mis leiab võimus võimsa väljenduse leiab". Linnade kui kultuurikeskuste ajalooline roll: Intellektuaalse & kultuurilise kommunikatsiooni, hariduse omandamise ja kultuuriloome ajaloolised keskused; Kaasaegne suurlinn: · Rahvusvaheline atmosfäär, kirjanikud, kunstnikud, kriitikud ja muud loovinimesed Euroopa eri osadest; · kultuuriliste kokkupõrgete tallermaa; · Linn kui moodsa tehnikaühiskonna vaimu kandja: uudne keskkond: tehnika ja teaduse saavutuste kontsentratsioon; kõrge spetsialistide kontsentratsioon, kõrge(im) innovatiivsuse aste; · muutused rahvastikus, multikultuurilisus, keelterohkus; mitm. poliitilised liikumised; · intelligentsi kui klassi väljakujunemine; · Modernistliku elu keerukus, pinged ja kontrastid;
Jean Auguste Dominique Ingres maalis pehmemalt ja meelelisemalt aktimaale, portreesid: ,,Türgi saun", ,,Suur odalisk, ,,Suur supleja, ,,Napoleon I imperaatoritroonil". Ajastusse sobitub mõnel määral kuningas Carlos IV õukonna kunstnikuna hispaanlane Fancisco Goya, kes osutub lüliks uue voolu romantismi juurde. Romantism Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine. Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat maastikku, kus oli varemeid, raagus puid, kuuvalgust, mõtisklevaid inimesi ja palju ususümboolikat: ,,Rändaja
annaabi.ee 
