3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. 6) Õisikud, õisikute tüübid Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu – õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Tüübid: Laias laastus võib varrel paiknevaid õisikuid tagada kahte suurde rühma: lihtõisikud ja liitõisikud. Liitõisikud koosnevad lihtõisikutest
Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis (taimsetel sporogeneesis). 33
Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis (taimsetel sporogeneesis). 33
ühilduvad kristliku usuõpetusega; lugu inimese ja maailma loomisest; naise ja seksi vastasus. Mittejuuda elemendid kristluses: jumalate kujud ja nende austamine; paganausulistelt on tulnud paganlikud elemendid; idamaadest on tulnud õpetus jumala surmast ja ülestõusmisest; Jeesus Kristus on patuta ja Neitsi Maarja pühast vaimust eostamine; püha söömaaeg; risti kultus. SAMANISM – šamaan = erutnud ja raevunud.. Kehalised märgid: õnnesärgis – lootekotis sündinud; sünnimärgid – tulemärgid; hambad imikul; silmad; puudu/üle (nt. mõni varvas on puudu); kahesoolisus; erakordne viljastumine. šamaaniks saamine: päranduv; taotluslik; spontaanne. šamaanihaigus – seostatakse sellega, et vaimud tulevad ja hakkavad šamaani kiusama. Mänerik – arktiline hullus. šamaanihaiguse tüüpstsenaariumid: kokkupanek – pärast 1 tükk puudu/üle – surm, tükeldamine; haudumine – kaitsevaim, väeloom, abivaimud..
· Lühenenud varrega hargnemataa ja muundunud võsu · Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks Õie ehitus: Õievalem ja õiediagramm · Tupplehed K; Ca; T; roheline · Kroonlehed C; Co; K; punane · Tolmukad A; kollane · Viljalehed G; sinine · Lihtne õiekate A · Kõlutolmukad must · Õiekandeleht - roheline Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab haploidse munaraku, millest kujuneb diploidne idu. Avastaja akad. Navashin 1898. aastal Õisikuid ja nende tüübid: · Paljudel taimedel ei ole tegemist ühe õiega, vaid taimel areneb neid mitu õisikud! Kuidas need õied õisikus asuvad, siit tulenevad õisikute tüübid. Keerukamatel juhtudel taimel on palju õisikuid ja need omavahel moodustavad kombineerunud tüüpe. Nt
emarakuks; 3) megagametogenees -- emaraku tuum jaguneb kolm korda, moodustades suure, kaheksatuumalise raku -- lootekoti; 4) gametogenees -- lootekott diferentseerub rakkudeks. Munarakku ümbritseb kaks väiksemat rakku - sünergiidi. Lootekoti kalatsapoolses osas on samuti kolm rakku - antipoodi, mis on seotud lootekoti toitumise ja kasvamisega. Kaks ülejäänud rakku, polaartuuma, liiguvad lootekoti keskossa ning ühinevad diploidseks teistuumaks. Lootekotis on seega kokku seitse rakku. Polygonum-tüüp esineb suurel osal õistaimedest. Lootekoti teised arengutüübid on näidatud tabelis (joonis). Need grupeeritakse järgmiselt: 1) monospoorsed lootekotid (Polygonum ja Oenothera tüüp) -- lootekott moodustub makrospooride tetraadi ühest rakust. 2) bispoorsed lootekotid (Allium-tüüp) -- lootekott moodustub makrospooride diaadi ühest rakust.
Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest. Sigimik on viljastamise järel kõige olulisem vilja moodustaja, kuid selles võivad osaleda ka teised õie osad. (kile joonisega sigimiku siseehitusest, võimalusel mõned suured sigimikud seemnealgmete silmaga vaatlemiseks- kõrvits, tulp) Viljalehel areneb seemnealgmes nutshell (=megasporangium). Lootekotis paiknevad munarakk ja teistuum, milled viljastamise järel areneb seeme. Ühel viljalehel võib paikneda (1)2 kuni palju seemnealgmeid ühe munarakuga. Lisaks neile õie anatoomilistele osadele on paljudes õites veel 1 füsioloogiline osa – nektaarium. Seal tekib magus mahl tolmeldajate ligimeelitamiseks, millest mesilased toodavad mett. Nektaarium võib paikneda kõigil õie osadel, harva isegi väljaspool õit – õieraol või kõrglehtedel. ÕIEOSA MUUDENDID
kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Katteseemnetaime seeme. Katteseemnetaime sigimikus paiknevad seemnealgmed arenevad seemneiks tavaliselt pärast kaheliviljastumist. Kui embrüo ja endospermi areng lootekotis jätkub, siis lootekoti sein suureneb ja ühendub seemnealgme ja integumendiga ning moodustub seemnekest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda. 45. Õie evolutsiooniline kujunemine. Õis evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles
Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest. Sigimik on viljastamise järel kõige olulisem vilja moodustaja, kuid selles võivad osaleda ka teised õie osad. (kile joonisega sigimiku siseehitusest, võimalusel mõned suured sigimikud seemnealgmete silmaga vaatlemiseks kõrvits, tulp vms.) Viljalehel areneb seemnealgmes nutsell (=mega- sporangium), nutsellis megaspoorid, seal ühest megaspoorist omakorda lootekott (emaseellehe analoog). Lootekotis paiknevad munarakk ja teistuum, millede viljastamise järel areneb seeme. Ühel viljalehel võib paikneda (1)2 kuni palju seemnealgmeid ühe munarakuga. Lisaks neile õie anatoomilistele osadele on paljudes õites veel üks füsioloogiline osa - nektaarium. Nektaariumis tekib magus mahl tolmeldajate ligimeelitamiseks, millest mesilased toodavad mett. Nektaarium võib paikneda kõigil õie osadel, harva isegi väljaspool õit - õieraol või kõrglehtedel. Õieosade muudendid
annaabi.ee 
