läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu pealetung,Sõjamäe lahing. Saarlaste ülestõusu ja ordu lõplik võit. 4) 13.sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharendile. talupojad esitasid kaebusi ja ei täitnud koormusi. asuti elama mujale. talupeogade lahkumine oli mõisale kahjulik. 5. 6.Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida, igasse kihelkonda ehitati kirik, vana pühapaiga lähedale, ametisse seati preester. 7. Väga paljud riigid tahtsid vallutada Liivimaa.Põhioht saabus Venemaalt.Aga Wolter von Plettenberg suutis Vana- Liivimaa sõjajõudusid.1501 suve lõpul tungis ta oma väega Venemaale.Seeoli suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos
aga jäi loonusrent olulisimaks. Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas see kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 15. sajandil hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või nõuti neid välja- põhimõtteks oli: ,,Mees või võlg". Väga paljudes eramõisates mindi 16. sajandil peaaegu täielikult üle loonusrendilt raharendile. Talupoegade vastuhakke esines palju väljendudes kaebuste esitamises mõisnike peale, vastuhakkamistes mõisasundijaile ning minema kolimistega. Kuna talupoegade omavolinine ümberasumine teise feodaali valdustesse oli muutunud pea massiliseks, võtsid mõisnikud piirkonniti vastu vastastikulise otsuse, mis ütles, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast. Moodustati Adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse
Harjulased ja saarlased olid suuremad ülestõusjad . kuna ordu ajas väga võimsa väe lõpuks kokku , pidid eestlased alla anduma. Burchard von Dreileben oli ordumeister kes tuli ordule appi eestimaal ja surus maha jüriöö ülestõusu. Bartholomäus hoeneke oli kroonik, kes kirjutas seda sündmuste üles , kuid siiski õigustades ordu käitumist. 14 ja 15 saj. Karistati eestlasi ülestõusmise eest. Teoorjus suurenes suurel määral ning kümnis tõusis 1/10 kuni ¼ dikule. Edasi mingi loonusrendilt üle raharendlile ehk üha rohkem vajati raha. Haagi ja adrakohtunikud- isikud , kes otsisid ja viisid põgenenud talupojad tagasi mõisaomanikele . hakati palkama sulaseid ja teenijatüdrukuid. tekkis kolmeväljasüsteem -põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. 15-16 sajand pärast sõda hakkas rahvaarv suurel määral kasvama . osa juurdekasvust andsid ka saksa ja rannarootsi asustus.
Vesse poodi kinniseotud küünarnukkepidi üles. Seejärel käsutati saarlased, kes parajasti Kuressaare piiskopilinnust ehitasid Maasilinna karistuslinnsut tegema. T alurahva olukord pärast Jüriöö ülestõusu lõppu 1345. aastal oli kehvapoolne. Talupoegade õigustele ei pööratud enam nii palju tähelepanu kui enne Jüriöö ülestõusu. Talukoha rendi eest tasumiseks hakkas esile tõusma teoorjus. Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses haagi- ehk adrakohtunik, kelle ülesandeks oli nende talupoegade kindlakstegemine, ülesotsimine ja tagasitoomine. Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale
hakkasid nad tõstma talurahva koormisi. - Eramõisates hakkas tähtsaks muutuma teoorjus, ordu- ja piiskopimõisates jäi tähtsamaks loonusrent. - kümnis ulatus kuni veerandini viljasaagist. - Mõisnikud hakkasid üha enam loonusrendi asemel nõudma raha. - 15.saj hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või neid välja nõudma. Põhimõte: "MEES VÕI VÕLG" - 16. saj mindi väga paljudes eramõisates pea täielikult üle loonusrendilt raharendile. - TALUPOEG HAKKAS VASTU: esitas kaebusi mõisniku peale, hakkas vastu mõisasundijale, kolis minema. - Kuna talupoegi asus ümber nii palju, võtsid piirkonniti mõisnikud vastu otsuste, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. - 16. saj algus - PÄRISORJUS - TALUPOEGA MÜÜ, KINGI, VAHETA VÕI PÄRANDA. Põhilisi isiklikke vabadusi talupoegadel ei olnud. - 16. saj teine pool, Liivi sõda(eesti saksad vs venemaa) - sõda tõi talurahvale ainult kannatusi
1346. aastal – Taani kuningas müüs Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule,. 1347. aastal – Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla, kes oli tunduvalt kindlakäelisem kui Taani kuningas 8. MAARAHVAS 14.-16. SAJAND Talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu: Eestlaste õiguslik kord halvenes Esikohale tõusis teoorjus (15.saj), tuli maksta teorenti ja säilis ka loonusrent 16. saj mindi loonusrendilt üle raharendile 16. saj alguseks kujunes Eestis välja sunnismaisus(talupoeg isiklikult pole vaba ning kuulub maatüki juurde) ja pärisorjus(talupoeg oli mõisniku enda omand) Talupoegi võis müüa, vahetada, kinkida ja pärandada Soodsam olukord oli vabatalupoegadel Haagi- ehk adrakohtunikud – ära pagenud talupoegade kindlaks tegijad, ülesotsijad ja tagasitoojad
Mõisate arv tõusis Eestis juba 500-le. Järjest rohkem läksid moodi luksusesemed. Feodaalide huvi kasvas teraviljasaakide suurendamise vastu ning talupoegade koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti erimõisates. Ordu- ja piiskopimõisates jäi endiselt tähtsamaks loonusrent. Kümnis tähendas nüüd juba veerandit viljasaagist. Järgmise sajandi alguseks mindi mitmetes eramõisates täielikult üle loonusrendilt raharendile. Osal talupoegadest õnnestus asuda linnadesse, kus vajati samuti töökäsi. 14. saj. lõpust on teada, et omavoliliselt lahkunud talupoegadele tehti trahvi. 15. saj. alguses hakati pagenud talopoegi välja nõudma ja tagasi tooma. Tekkis põhimõte ,,mees või võlg". Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid pagenute väljaandmiseks. Kõik pagenud talupojad tuli üles anda. Nende kindlakstegemiseks, ülesotsimisekd ja tagasitöömiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtumikud
a) levis väljarändamisliikumine, millega massiliselt talupoegi püüdis Eestist lahkuda. See sai võimalikuks peale 1863.a., peale mida lahkus siit ca. 130000 väljarändajat Siberisse jm. b) Usuvahetusliikumine Levisid valekuuldused, et Vene usku minejatele antakse nn. hingemaa ja vabanetakse teoorjusest, mindi massiliselt luteri usust Vene õigeusku. Teoorjuse kaotamine Eestis 1856.a. kaotati teoorjus Eestis ja talupoegadel avaneb võimalus oma maa mõisnikult päriseks osta. (Teotöö ehk loonusrendilt üleminek paindlikumale raharendile) 19.saj. rikastus hulgaliselt talupoegi, tänu uutele võimalustele, linaäriga , lisaks lambavillaäri. Sealt saadakse vajaminev raha talude päriseksostmiseks. Viljandimaal läks linakasvatus nii edukalt et jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele. Tähtsaimaks linasadamaks sai Pärnu. 1840ndatel oli laiemalt levima hakanud kartulikasvatus Eesti alal, mis tegi lõpu näljahädadele. Majandus 19.saj. keskel
· talupojad tegid kas teotööd või maksid andamit · Põhja-Euroopa talupojad oli vabad, Eesti omad pärisorjad · külad moodustasid kogukonna, kuhu kuulusid taluperemehed. · koormised rent + teotöö · mõis on majandusüksus · loonusrent 50% · XII saj linnade teke · põllumaj hakati kasutama palgatööd et varustada linnu toiduga · tootmise spetsialiseerumine (viinamarjad + vein) · Loonusrendilt toimus üleminek raharendile talupojad hakkasid tootma turu jaoks = varanduslik kihistumine. · Talupojad vabanseid pärisorjusest väljaostu kaudu. 3.Industriaalühiskonna kujunemine 18.saj muutused tehnoloogias-masinate ulatuslik kasutamine manufaktuuride asemele tulid vabrikud algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutsioon Tööstusrevulutsioon kiirendas rahvastiku kiire kasv 1765 James Watti aurumasin peamiseks kütuseks muutus kivisüsi, 1800 leiutas A.Volta, M
annaabi.ee 
