4. Mida peab Locke loomuseisundiks? Selgitage oma sõnadega.Locke peab loomuseisundiks inimese elus olukorda, kus inimene otsustab ise oma vara,tegevuse ja isiku üle.See on ka täieliku vabaduse seisund, sest inimene ei pea kellegilt luba küsima, ega kellegi soovide järgi tegutsema.Inimesel on küll täielik vabadus, kuid ta ei tohi hävitada teise inimese vara või elu. 5. Mis toob inimesed Locke'i arvates loomuseisundist välja? Kus see toimunud on? Inimene tuleb loomuseisundist välja, kui ta astub teiste inimestega ühte kogukonda.Seal tegutsevad inimesed koos ja otsustavad asju koos, mitte ei tegutse oma mõistuse ja tahte järgi. Kuime midagi ihkame on see meil loomuses ja soovime seda saavutada.Seega leitaksegi keegi teine ja saavutatakse seda koos, mis tähendab ka loomuseisundust välja tulekut.See on toimunud tänapäevases maailmas kus on moodustunud poliitilised ühiskonnad. 6
ning osutada erinevustele riigivalitseja, perekonnaisa ja galeerikapteni vahel. 3. Niisiis, poliitiliseks võimuks pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatisega, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seaduste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramaise ülekohtu eest -- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. 2. PEATÜKK. LOOMUSEISUNDIST 4. Et mõista poliitilist võimu õigesti ja tuletada see tema algusest, peame võtma arvesse seisundit, milles kõik inimesed asuvad loomupäraselt -- see on täieliku vabaduse seisund korraldada oma tegevust ning käsutada oma vara ja isikut loomuseaduse piirides nii, nagu neile endale õige tundub, küsimata kelleltki luba ja sõltumata teiste inimeste tahtest. See on ka võrdsuse seisund, milles koguvõimja kohtumõistmine kuuluvad igaühele, kusjuures kellelgi ei ole seda rohkemkui teiste
Kui me aga loodusest nõnda vähe teame ja sõnast seadus nii mitmeti aru saame, siis on tõesti väga raske loomuseaduse tõese definitsiooni suhtes üksmeelt saavutada. Kõigil neil definitsioonidel, mida võib raamatutest leida, on lisaks sellele puudusele, et nad pole omavahel sugugi kooskõlas, veel see viga, et nad on tuletatud paljudest teadmistest, mida loodus ei ole inimestele andnud, samuti hüvedest, mida inimene saab endale ette kujutada alles siis, kui ta on loomuseisundist väljunud. Kõigepealt uuritakse reegleid, mille järgimises inimestel oleks ühise kasu huvides hea kokkuleppele jõuda, seejärel nimetatakse nonde reeglite hulk loomuseaduseks, viidates ainuüksi tollele hüvele, mis pidavat nende reeglite üldisest rakendamisest tulenema. Muidugi on sel kombel, peaaegu meelevaldsete kokkulepete põhjal, ütlemata mugav definitsioone anda ja asjade loomust seletada. Niikaua kui loomulikku inimest piisavalt ei tunta, nurjuvad ka katsed määratleda
,,Inimese väärtus ..., nagu kõikide teiste asjade puhul, on tema hind; see tähendab, nii palju, kui antakse tema võimu kasutamise eest: ja ei ole sellepärast absoluutne; vaid asi, mis sõltub teise inimese vajadusest ja otsusest: ja ei ole sellepärast absoluutne; vaid asi, mis sõltub teise inimese vajadusest ja otsusest." Kõrge ja madal kuulsus omab tähendust ainult ,,võrdluses väärtuse määraga, mida iga inimene ise endale omistab." Loomuseisund ja motiiv loomuseisundist väljumiseks 55 Mis siis oleks, kui riiki ei oleks? Kui puuduks riiki loov kodanikevaheline kokkulepe... Kes karistaks siis varast, tagaks autoriõiguse, omandi jne? Ekskurss: Hobbes kirjeldab vaid üht lähenemist ja arusaama! Nt anarhistid vaidlevad ju talle sisuliselt vastu öeldes, et inimloomus oleks piisavalt hea, kui seda ei rikuks kasvatus, riik, kapitalism jms ühiskondlikud asjad
kohustustest, mida nõuavad maised kuningad oma alamatelt. Ja teist liiki religioon on jumalik poliitika, mis sisaldab ettekirjutusi nendele, kes on end allutanud jumalariigi alamateks. Esimeste hulka kuulusid kõikide riikide rajajad ja paganate seadusandjad. Teiste hulka kuulusid Aabraham, Mooses ja meie õnnistatud Lunastaja, kes on meile edasi andnud jumalariigi seadused. Peatükk 13 INIMKONNA LOOMUSEISUNDIST, niivõrd kui see puudutab inimeste õnnelikkust ja viletsust. Inimesed on loomupäraselt võrdsed. LOODUS on teinud inimesed sedavõrd võrdseks keha ja vaimu võimetes, et kuigi teinekord võib leiduda üks inimene, kes on silmnähtavalt teisest kehaliselt tugevam või kiirema mõtlemisega, siiski, kui kõik kokku arvestada, pole erinevus inimese ja inimese vahel nii märkimisväärne, et keegi võiks seepeale nõuda endale eesõigust, millele
poleks süüst suurem ning et samade tegude eest ei saaks ühed nuhelda, sellal kui teisi ei võeta isegi vastutusele", "mitte maja ei pea auliseks tegema omanikku, vaid omanik peab auliseks tegema maja", "inimesed toovad inimestele suurimal määral niihästi kasu kui kahju", "õiglus ilma arukuseta suudab paljugi, arukus õiglusest lahus ei suuda midagi". · Hobbes, ,,Leviaatan": 6. ptk, (kirgedest); 12. ptk (religioonist); 13. ptk (loomuseisundist), 14. ptk (loomuseadustest); 17. ptk (riigi moodustamisest); 21. ptk (vabadusest) SISSEJUHATUS: Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi. i Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik
Üleastumine põhjustab kahju teisele inimesele. Lisaks karistusõigusle peab olema ka hüvituskord. Iga ülastumise eest võib karistada sellisel määral ja nii karmilt, kui on vaja selleks, et see tegu muutuks üleastujale ebasoodsaks, annaks talle põhjust kahetsemiseks ning hirmutaks teisi millegi samalaadse tegemise eest. Ei ole mõistlik, kui inimene on kohtunikuks tema endaga seotud juhtumites, sest enesearmastus muudab inimesed erapoolikuks nii enda kui oma sõprade suhtes. Valitsus. Loomuseisundist viib inimesi välja ainult selline kokkulepe, mille puhul inimesed astuvadühte kogukonda, et moodustada üks poliitiline ühiskond. Poliitilisest ehk tsiviilühiskonnast saame rääkida seal, kus mingi hulk inimesi on niimood ühte ühiskonda liitunud, et igaüks neist loobub loomuseaduse täidesaatvast võimust ja annab selle üldsusele. Riiklikus ühiskonnas kohtunik. Absoluutne valitseja on aga loomuseisundis - absolutistlik monarhia tsiviilühiskonnaga kokkusobimatu
ning loodusliku seisundi purustanud. Looduslikus seisundis puudub inimestevaheline kohtumõistja, inimesed peavad lähtuma oma tunnetest ja loomulikest instinktidest ning nii kohut mõistes süüdlase üle muutuvad inimesed liiga erapoolikuks ja liiga entusiastlikuks. Inimeste suutmatus õiglaselt kohut mõista ongi peamine põhjus, miks Locke leiab, et inimesed moodustavad ühiskondliku lepingu ja väljuvad loomuseisundist. Ühiskondliku leppe alused Teine oluline motiiv (õiglase kohtumõistmise kõrval) inimestele loomulikust seisundist väljumiseks on inimeste soov kaitsta oma eraomandit, mida inimesed tööd tehes on hakanud tasapisi koguma. Locke leiab üldse, et riigivõimu olulisemaid ülesandeid on eraomandi kaitsmine ning sellel eesmärgil üldse on valitsus ka moodustatud. Riigil on seega ka positiivne ülesanne, mitte ainult julgeoleku tagamine!
annaabi.ee 
