nimetatakse toitumiseks. Toitumise all mõistetakse seda, mis toimub loomadele antud söödaga loomorganismis. Loomade söötmine on inimese praktiline tegevus, mis on seotud loomade söötmise korraldamisega ja söötade etteandmisega. 2) Söötade ja looma keha keemiline koostis. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium, fosfor–moodustavad mitmesuguste ühenditena (valgud, rasvad, süsivesikud jt) taime-ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. 4 SÖÖT Vesi Kuivaine Toortuhk Orgaaniline (mineraalaine
metabolismiks. Toitainete saamist söötadest, ettevalmistamist organismi pääsemiseks ja nende omastamist nimetatakse toitumiseks. SÖÖTADE JA LOOMA KEHA KEEMILINE KOOSTIS Söötade ja looma keha koostises leidub peaaegu kõiki tänapäeval teadaolevaid keemilisi elemente. Ent nendest kuus süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium, fosfor moodustavad mitmesuguste ühenditena (valgud, rasvad, süsivesikud jt.) taime- ja loomorganismist põhiosa 98,5 %. Keemilise koostise andmed näitavad, kui palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Sama skeemi ja metoodika järgi määratakse ka looma keha keemiline koostis. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Kuivaine jääb järele pärast vee täielikku eemaldamist söödast (või looma kehast). Kuivainesisaldus määratakse peenestatud
Orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid. Energia – süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiin Rasv 14 vitamiini 24 mineraalelementi vesi ja õhuhapnik Katabolism – keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja vabaneb energia. Metabolism – ainevahetus; ainete lagunemise ja sünteesiprotsessid kokku. Söötade ja looma keha keemiline koostis. Süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium, fosfor moodustavad mitmesuguste ühenditena taime- ja loomorganismist põhiosa. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Proteiin kui toitaine. Lämmastikku sisaldavad ühendid!! Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Proteiinirikkaid söötasid vajavad piimalehmad ja munakanad. Proteiinirikkad söödad: verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, srotid, söödapärm!! Ka kaunviljad
rohkem puhastatud reoveest, mis juhitakse jõgedesse või merre. Sulfoonamiidid liiguvad mullaveega kergesti taimedesse ja on taimedele mürgised." Uuringus selgus, et Tallinna ja Tartu reoveesete sisaldas fluorokinoloonide ja sulfoonamiidide jääke, mis ei lagunenud lõplikult ka sette kompostimise jooksul. Laborkatsed on kinnitanud, et sulfoonamiidid ja fluorokinoloonid akumuleeruvad taimedesse, sealhulgas toidutaimedesse. Erinevalt loomorganismist puudub taimedel väljutusmehhanism ning seetõttu võivad ravimid taimedes kontsentreeruda. Kasvuperioodi lõpuks võib taime ravimisisaldus olla suurem kui kasvumullas ja ületada loomsele toidutoormele kehtestatud piirnormi, millega kaasneb oht inimese tervisele (Lillenberg 2011) Pideva antibiootikumide pinna- ja põhjavette sattumise tulemuseks on mikroorganismide resistentsus ehk vastupanuvõime olles harjutatud madalamate
metabolismiks. Toitainete saamist söötadest, ettevalmistamist organismi pääsemiseks ja nende omastamist nimetatakse toitumiseks. SÖÖTADE JA LOOMA KEHA KEEMILINE KOOSTIS Söötade ja looma keha koostises leidub peaaegu kõiki tänapäeval teadaolevaid keemilisi elemente. Ent nendest kuus – süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, kaltsium, fosfor – moodustavad mitmesuguste ühenditena (valgud, rasvad, süsivesikud jt.) taime ja loomorganismist põhiosa – 98,5 %. Keemilise koostise andmed näitavad, kui palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Sama skeemi ja metoodika järgi määratakse ka looma keha keemiline koostis. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Kuivaine jääb järele pärast vee täielikku eemaldamist söödast (või looma kehast)
Eks sealt ole ka pä- ritud mitmed tunnused ka armastuse vallast. Inimpsühholoogia ütleb meile, et ema otsib alateadli- kult partnerit, kes oleks tema lastele hea isa. Eks seegi omadus inimesel on päritud loomariigist. Kuid siin kirjeldatud armastuse taju ei ole bioloogiline. See ei tulene bioloogiast. Seega ei ole loo- malik. Erinevus nende kahe vahel on ilmselt väga suur. Armastuse tunne tuleneb maailma uutmoodi tajumises. Selline seisund on siis pigem loomorganismist kõrgemat psühholoogilist laadi armastus. Näiteks inimesel kontrollivad seksuaalsust ka armastusetunnet reguleerivad ajupiirkonnad. See tähendab seda, et kui inimesel esineb seksuaalne tung, siis see võib üsna kergesti muutuda üle armastuseks. Armastus ja seks on küll erinevad asjad, kuid neil on ka palju ühist. Näiteks inimene võib tunda ka ilma armastuseta sugutungi. Kuid suguühe võib algatada ka intiimsuhet. Seksuaalset
Eks sealt ole ka pä- ritud mitmed tunnused ka armastuse vallast. Inimpsühholoogia ütleb meile, et ema otsib alateadli- kult partnerit, kes oleks tema lastele hea isa. Eks seegi omadus inimesel on päritud loomariigist. Kuid siin kirjeldatud armastuse taju ei ole bioloogiline. See ei tulene bioloogiast. Seega ei ole loo- malik. Erinevus nende kahe vahel on ilmselt väga suur. Armastuse tunne tuleneb maailma uutmoodi tajumises. Selline seisund on siis pigem loomorganismist kõrgemat psühholoogilist laadi armastus. Näiteks inimesel kontrollivad seksuaalsust ka armastusetunnet reguleerivad ajupiirkonnad. See tähendab seda, et kui inimesel esineb seksuaalne tung, siis see võib üsna kergesti muutuda üle armastuseks. Armastus ja seks on küll erinevad asjad, kuid neil on ka palju ühist. Näiteks inimene võib tunda ka ilma armastuseta sugutungi. Kuid suguühe võib algatada ka intiimsuhet. Seksuaalset
Eks sealt ole ka pä- ritud mitmed tunnused ka armastuse vallast. Inimpsühholoogia ütleb meile, et ema otsib alateadli- kult partnerit, kes oleks tema lastele hea isa. Eks seegi omadus inimesel on päritud loomariigist. Kuid siin kirjeldatud armastuse taju ei ole bioloogiline. See ei tulene bioloogiast. Seega ei ole loo- malik. Erinevus nende kahe vahel on ilmselt väga suur. Armastuse tunne tuleneb maailma uutmoodi tajumises. Selline seisund on siis pigem loomorganismist kõrgemat psühholoogilist laadi armastus. Näiteks inimesel kontrollivad seksuaalsust ka armastusetunnet reguleerivad ajupiirkonnad. See tähendab seda, et kui inimesel esineb seksuaalne tung, siis see võib üsna kergesti muutuda üle armastuseks. Armastus ja seks on küll erinevad asjad, kuid neil on ka palju ühist. Näiteks inimene võib tunda ka ilma armastuseta sugutungi. Kuid suguühe võib algatada ka intiimsuhet. Seksuaalset
annaabi.ee 
