'' Kui loogika vastu ei patusta, ei jõua üldse millenigi.'' (Albert Einstein) Loogikaks võime nimetada võimet ära arvata asju ,mida ei teata. Ta annab meile tunduvalt lihtsama tee jõuda vajatud punktini. Öeldakse ,et kui asjal ei ole loogikat sees, siis on seda asja võimatu mõista. See väide ei ole vale ,kuid loogikat mitte kasutades ,avaneb meile uusi võimalusi vastuste leidmiseks, ning ilma proovimata ei saa sa kunagi teada ,kas asi võib toimida või mitte. Mulle hüppab kohe religioon pähe. Kui ükski inimene ei mõtleks ebauskudest ja igasugustest müütidest kaugemale, siis ei jõuaks ta mitte kuhugi. Samuti toon näitena matemaatikat. Matemaatikas pole ma ennast kunagi tugevaks pidanud. Kuna loogikat ma tihtipeale lahendustes kasutada ei osanud ,jõudsin ma vastusteni loogikat kasutamata. Selline viis on ilmselgelt raske ,sest oleks mul loogika selge ,oleks mul...
Motivatsioonikiri Erasmus+ programmis osalemiseks "Saatus ei ole juhus vaid valikute küsimus. See ei ole asi mida oodata, vaid asi mida saavutada", on öelnud poliitik William Jennings Brian. Arvan, et saatus on suuresti inimese enda kätes. Oleme valiku ees, kas lasta elul üksnes kulgeda või teha midagi oma eesmärkide nimel. Tudeng seab eesmärgiks end ette valmistada tulevaseks ametiks. Akadeemilisest haridusest jääb tihtilugu väheseks, sestap peaks tudeerimisele loomingulisemalt lähenema. Koolitarkusest olulisemad on oskused, mis omandatud mujalt kui raamatust. Erasmus+ programmi näol on võimalus mõlemaks- saada akadeemilisi teadmisi ning kasvada inimesena. Mõte Erasmusega vahetusõpilaseks minna keerleb minu peas alates ülikooli astumisest. Otsin pidevalt võimalusi enesetäienduseks, mistõttu olen varasemaltki osalenud erialaga seotud projektides. Viimase neist veetsin Tuneesias vabatahtlikuna erinevate keskkonnateemade üle arutledes.
Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: pastellmaal Teemad: portree ja maastik Kunsti kui üleminek akadeemilisest laadist (mida ta oli õppinud Düsseldorfis) moodsasse kunsti. Eriti akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. Hoopis vabamalt ja loomingulisemalt käsitses ta modelle, keda ta valis ise. Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli Marie Underi naerev portree. Teine väga õnnestunud portree eesti kultuuritegelasest on August Kitzberg (1915). Veelgi hoogsamalt valmis tal "Vana Aitsam" (1904), talupoeg, kes julges kohut käia mõisnikuga. Erinevalt täpsest, nikerdavast, siledast akadeemilisest maalimisviisist on "Vana Aitsami" käsitlus eskiislik, nagu pooleliolev ja võib-olla just seetõttu värske ja eluline
orjanduslikust ühiskonnast vabaduse põhimõtte, feodaalühiskonnast seisuslikud privileegid, kapitalismist aga lahendamatud vastuolud.8 Spinoza kirjutas, et filosoof ei pea mitte ainult nutma ega naerma, vaid ainult aru saama. Nõukogude filosoofia ajalugu annab tunnistust, et päris nii see ei ole. Aru saada on mõistagi tarvis. Nutu võib teatud määral asendada naeruga või sellega ühendada (,,naer läbi pisarate"). Ilma naeruta jääks aga paljugi arusaamatuks. Ja kõige loomingulisemalt mõtlevad nõukogude filosoofid tihti naersid, et mitte nutta.9 Ammu on tähele pandud: ,,Naljaka üle naerda tähendab suhtuda sellesse täiesti tõsiselt." ,,Naer ei ole üldse naljaasi." (A. Herzen) 10 Nõukogude filosoofia ajalugu ei ole mitte ainult igavad dialektilise ja ajaloolise materialismi õpikud, mitte ainult loomingulise mõtte sähvatused nagu pärliterad teadusetaoliste nämmutuste sõnnikuhunnikus, vaid ka tark naer, mis õõnestas totalitaarset ideoloogiat ning
keskaegsete relvade, aparellide ja muude esemete kohta. Sellegipoolest on täheldatud, et sõjamehed on kujutatud paljaste kätega, samas kui teiste allikate järgi kanti lahingutes ja jahil üldiselt kindaid. Vitraaz Vitraaz on kindlasti üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel. Eestisse jõudsid vitraazid 13. sajandi paiku ning tänapäeval kasutatakse neid palju loomingulisemalt. Igasugused ruumid saab muuta läbi värvilise klaasi langeva valguse õdusamaks ning tujuküllasemaks ja lõpuks ei pea nad üldse akna ees olemagi vitraaz valgustatud seinaorva ees annab sama elamuse. Vitraazid on ühtmoodi soojad ja kodused nii uutes eramutes kui ka tüüpmajade korterites akna ette riputatuna. Samamoodi erinevad vitraazide hinnad ja Disainklaasi klientideks ongi väga erinevad inimesed alates Lasnamäe pensionärist ja lõpetades suurärimehega
pahameelt ja vastuolu tekitas. Forseliuse seminarist läks rahva sekka 160 noormeest, kes siinmail omakorda lugemist edendama hakkasid. Aastail 16861688 loodi eestikeelseid rahvakoole Forseliuse eestvedamisel Eestimaa ja Liivimaa kubermangude kihelkondades. Lugemisoskusega rahvana said eestlased rohkem osa seltsi- ja kultuurielust, võimaluse osaleda kogukonna omavalitsuses, edendada põllumajandust, käsitööndust said loomingulisemalt elada ja areneda. Tänu Forseliusele saame tänavu 2011 aastal tähistada eesti keelse kooli 325 aastapäeva.10 Forseliuse seminar kestis kõigest neli aastat. Pärast Rootsi kuningalt volituste saamist talurahva koolide asutamiseks ja rahvahariduse korraldamiseks inspektori kohtade loomist Eesti ja Liivimaale, hukkub Forselius Läänemere lainetes. Forseliuse pärand on vaieldamatult Eesti haridusloo üks liikumapanevaid jõude. Eesti rahvakooli algusega seostatakse just B. G
Ehala isa, kes oli hea tuttav kooli õppealajuhataja Valdo Ratassepaga, pidas temaga nõu, kas panna Olav õppima klaverit või muusikateooriat. Kui Ratassepp kuulis, et Olav Ehalal jäi lastemuusikakoolis klaver lõpetamata, suunas ta Olavi muusikateooria suunas. ,,Teooria ja harmoonia õpetajaks sai mul karm pedagoog Leo Semlek, kes tegi mulle harmoonia väga hästi selgeks. Tema tundises hakkasin lõpuks mõtlema mitte ainult reeglitega, vaid loomingulisemalt harmooniale lähenema" 4 ,,Väga palju julgustas mind konservatoorimi kompositsiooni erialale minema Uno Naissoo kes andis lühikest aega mulle üht ainet. Kuigi meie vanusevahe oli küllalt suur, saime me väga lähedasteks. ,,Muusikakoolis sattusin mängima bändis Kristallid kuhu mind kutsus TPI`i poiss ja Kristallide juht Olev Künnap, kes otsis klahvpillimängijat
Samuti arendatakse sellega ka sooidentsust (tüdrukud tahavad etendada neid rolle, mis on omased tüdrukutele ja poisid neid, mis on poistele) Eelkooliiga on see aeg, kus on ikka rollimängud. Matkitakse täiskasvaute rolle. Areneb tahteline käitumine. Kellel on tahteline areng rohkem arenenud, suudavad mängida loovamalt. Kellel aga vähem, siis mängib rohkem ,,asjadega", neil on ka õpiülesanded raskemad. Tüdrukud mängivad loomingulisemalt kui poisid. Tulevad reeglitega mängud. Reeglid arendavad koostööoskust, analüüsioskust jne. Mängudel on ühesugused reeglid, reeglite muutumised tulevad alles 10.eluaastal. Kooliiga on see vanus, kus on oluline see, et valitakse sama arvamuse või hoiakuga mängukaaslased, palju on kaebamist ja reeglite järgimist. Ta arvab, et reeglid on ,,ülitähtsad". Edasipidi hakatakse aru saama, et reeglid on vahel nii, vahel naa. Mängud on rohkem sihipärased ja organiseeritud
a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteediga kaup või teenus, mis rahuldab paremini tarbija vajadusi ja kujuneb konkurentide pakutust paremaks. 2. Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides
annaabi.ee 
