LOOMADE VARJUPAIGAD (kõne) Tere klassikaaslased. Kõik loomaomanikud, nii ka mina, võivad kinnitada, et ilma neljajalgse sõbrata on elu kordades tühjem. Kahjuks on palju lemmikloomi hoopis ilma peremeheta ja ootamas oma saatust lemmikloomade varjupaigas. Kassid ja koerad ei ole metsloomad, nemad vajavad kodu ja hoolt. Seega tahaksin rääkida teile loomade varjupaikadest ja nende elanikest ning miks kaaluda lemmiklooma soetamist eelkõige varjupaigast. Kodutuid kasse
Pigem käidi loomaarsti juures suuremate ja kasulikemate loomadega, nagu härjad, eeslid ja hobused. Veterinaaria tänapäevases mõistes, veterinaaria kui lemmikloomade arstimine, ei ole küll nii vana, kuid kindlasti ei ole tegemist uue tööga. Hetkel on veterinaarias võrdlemisi rahulik aeg. Uusi haigusi eriti ei ole, selle asemel keskendutakse tuntud tõbede paremini ravimisele. Järjest tähtsamaks muutuvad väikeloomaarstid ning kliinikud, kus mures loomaomanikud ööpäevaringset abi võiks saada. Igapäevaselt tuleb rohkem tegemist vaktsineerimistega, kuid hüljatud ja/või õnnetusse sattunud lemmikudki ei ole harvad. JVME (Journal of Veterinary Medical Education) andmetel on maailmas liiga vähe veterinaare. Selleks peavad aga ülikoolid veterinaaria oma õppekavadesse võtma. Eestis on veterinaariks õppimise võimalus vaid Eesti Maaülikoolis. Ameerika Ühendriikides suutsin kokku lugeda 29 ülikooli, kus on veterinaaria õppimine võimalik
nad saanud kätte turvatunde mis kandub üle ka inimestega suhtlemisse. Veel on leitud, et loomade mõju lastele ei ole ainult psühholoogiline. Mitmes artiklis on eksperdid väitnud, et lapsed kes kasvad üles koos lemmikloomadega on vähem tõenäolisemalt allergikud, kuna varajane kokkupuude teatud bakteritega muudavad laste immuunsüsteemi tugevamaks. Antud väide ei kehti ainult juhul kui lapsel on siiski allergia loomakarvade vastu. Mõned uuringud on näidanud, et loomaomanikud kipuvad haigestuma harvemini. Toetudes 2012 aasta uuringule, tehti selgeks, et lapsed kes elasid koos koertega olid üldisemalt tervemad esimesel eluaastal, lastel esines vähem hingamisprobleeme ja kõrvapõletikke, kui lastel kes elasid majapidamises kus polnud lemmikloomi. Teine lemmiklooma omamist toetav näide on see, et lemmikloomade patsutamine ja harjamine vähendab stressi nii lastevanematel kui lastel (The benefits of pets for kids).
jookseb peaga vastu esemeid ja hakkab kahtlustama, et koer on pimedaks jäänud. Ka kuulmine nõrgeneb aastatega ja sellega on seletatav, miks koer kes vanasti aiavärava kriiksatuse peale teile vastu jooksis nüüd üllatunult unest üles võpatab, kui olete tema kõrvale jõudnud. Käitumuslikud muutused nt: orjentatsioonikadu, vähenenud aktiivsus, une ja ärkveloleku aegade ära vahetamine, mitte kuuletumine jne. Aastatega õpivad loomaomanikud oma lemmikut väga põhjalikult tundma, seega loomaga toimunud muutusi tuleks võtta äärmiselt tõsiselt, alati tuleks pidada nõu oma loomaarstiga, sest kõige taga ei pruugi olla vananemine. Vana looma puhul tuleks jälgida tema aktiivsuse taset, söögiisu, vedeliku joomist, urineermist, roojamist, kehakaalu. Arsti poole tuleks pöörduda viivitamatult kui esineb mingeid haiguslikke märke nt. oksendamine, kõhulahtisus, köhimine, aevastamine.
ühiskonnas veel alles, kuid siiski on oht kokku puutuda haigestunud isendiga. Tänu meditsiini arengule ja paljude riikide koostööle on saavutatud selle viiruse peaaegu kadumine. Vaktsiinipalad metsas ja koduloomade, ning ka inimeste endi vaktsineerimine on kõige effektiivsemad viisid marutaudi kaotamiseks. Tänapäeval tegeletakse igal kevadel ja suvel vaktsiinide metsa külvamisega ja ka koduloomade vaktsineerimine on Eestis kohustuslik. Kõik loomaomanikud peavad ise oma loomade vaktsineerimise eest hoolitsema. Nii tagataksegi see, et maailmast kaob lyssaviirus. 8 6. Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 6 (kirjastus ,,Valgus" 1992) lk 197-198 wrongdiagnosis- http://www.wrongdiagnosis.com/l/lyssavirus/intro.htm vet.agri- http://www.vet.agri.ee/?id=50&op=body Marutaudi artikkel 19.08.2008 - Kuulo Kutsar ja Marjana Laine- http://www.vet.agri.ee/static/body/files/568.MARUTAUDI_ARTIKKEL_190808.pdf 9
• Head tervise tunnused, Silmad: säravad ja selged ilma rähmata, Nina: puhas ja nohuta, Suu: puhas. Ilastamine võib olla haiguse tunnus, Hingamine: vaikne ja korrapärane, hingelduseta, Keha: tugev ja pisut ümar. Ei esine ebaloomulikke mügaraid, Kasukas: mitte-pulstunud, tokerdumatu, kohev. Kodu loomine • Kui hakkad oma uuele sõbrale elamispinda valima, võid lasta oma kujutusvõimel vabalt lennata. Vanamoodsaid traatpuure peetakse üpris igavaks ning nii loomaomanikud kui ka “korteriomanikud“ ise naudivad rohkem värvikaid mitmekorrulisi plastikust “moodulelamuid“, mille erinevad osad on omavahel plastiktorude kaudu ühenduses. Neis on nii magalad, restoranid kui ka tervisekeskused, isegi vaatlustornid. Hamstri kodu • Kui su hamstri koduks on traatpuur, pead sinna panema ka väikse pehme vooderdisega pesakasti. Sinna saaks su väike sõber ohutunde korral peitu pugeda. Jälgi, et sa ei paneks puuri otse päikesekiirguse kätte.
Allergeenideks on tavailselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. Putukad Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta, surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained: peptiidid, meltiin, hüaluronidaas, fosfolipaas A jt. Allergilised
(McGavin, 2006) Loomsetele toodetele on suur ja mitmekesine turg. USA-s ja Euroopas on tohutu nõudlus lemmikloomade ja moodsate aksessuaaride järele. Euroopa ja USA mereakvaariumite varustamiseks püütakse igal aastal 25 miljonit kala, kooriklooma, meriroosi ja muud 5 selgrootut ning 1000-2000 tonni koralle. Sageli kaasneb sellega suur raiskamine, sest paljud neist loomadest surevad, kas püüdmisel või transpordi käigus. Paljud loomaomanikud ei teadvusta endale, millist piina ja hävingut nende hobi põhjustab. Must turg ignoreerib endiselt rahvusvahelisi seadusi ja kokkuleppeid, millega keelustatakse haruldaste ja ohustatud liikidega kaubitsemine. (McGavin, 2006) 6 Ohus olevad liigid ja nende kaitse Euroopa Liidu liikmesriigid hõlmavad valdava osa Lääne-Euroopast. Nende kogupindala on üle kolme miljoni ruutkilomeetri
mis reguleerivad koerte ja kasside pidamise korda. Loomade hooldussalong ja lemmikute hotell, kes tegutseb osaühinguna peab olema registeeritud kohaliku omavalitsuse majandustegevuse registris.¨ Põhilised tegevusalad: Lemmikloomade hotellindus ja neile jalutusteenistuse pakkumine. Sammuti lemmiklooma omaniku soovil hoolduse pakkumine. Lemmikloomade ja omanike klubiline tegevus ja nõustamine. Hotelli võetakse ainult vaktsineeritud (katk, parvoviirus, marutaud) loomi. Kõik loomaomanikud peavad tegema oma lemmikule enne hotelli toomist kirbu- ja puugitõrjet, seda eriti suvel. Ning palun ärge söötke koerale enne hotelli toomist sisse tervet külmkapi sisu! Kohavahetusega kaasneb igal juhul tugev stress ja täis kõht ainult süvendab seda. Hotelli koeri toidetakse ja nendega jalutatakse vähemalt kaks korda päevas ning omaniku soovil tehakse neile ka hooldust. Hotelli võetakse koeri ja kasse nii kauaks kui omanikul vaja. Kaasa tuleb panna toit ning mänguasjad.
Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. LINDUDE SULED Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades. PUTUKAD Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeeniks on
5 Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi(1) Lindude suled Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades.(1) Putukad Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt
Nendele kahele allikale toetudes toon välja probleemid, mis keskkonnaprobleemid võivad üle kasutamisest tekkida või on tekkinud. Lemmiklooma omanikud Raadi mõisa parki ja dendroparki on lubatud siseneda lemmikloomadega. Tihedamalt siiski külastavad lemmiklooma omanikud dendropargi osa. Kuna park on lemmiklooma omanike poolest tihedalt kasutuses on Tartu linn sinna paigaldanud kollased kastid, spetsiaalselt mõeldud lemmiklooma väljaheidete jaoks. Kuid siiski mõned loomaomanikud ei hooli seadusest, mis kohustab lemmiklooma väljaheite koristamise. Rauno Aljas (20xx) tõi oma lõputöös välja, et kevadel, kui lumi ära sulab, tulevad lume alt välja lemmikloomade väljaheited. See on probleemiks just lemmiklooma omanikele, kes koristavad oma loomade tagant ära ning külastavad tihti parki. Lemmiklooma väljaheitest võib leiduda erinevaid parasiite, mille võib koer endale saada ning kahjustada koera tervist ning mõnel juhul võib parasiit liikuda ka omanikule.
annaabi.ee 
