Suuremate tööriistade tegemiseks kasutati kristalseid kivimeid mida töödeldi kivikildude välja löömisega ning hiljem ka liivakiviga lihvides. Kirved olid varre külge kinnitatud naast rihmadega. Kalapüüdmiseks kasutati juba võrku (leiud Siivertsi ja Lammasmäe asulakohast). Vees liiklemiseks kasutati paati [2.]. Eluolust Kunda kultuuris Keskmisel kiviajal kütiti peaaegu kõiki tol ajal Eestis elavaid loomi. Selle kohta on andmeid saadud asulakohtadelt leitud loomaluude järgi. Kõige rohkem on sageli jahitud põtru ja kopraid. Jahiti ka linde, peamiselt veelinde, aga ka mõningaid teisi. Tõenäoliselt kasutati jahipidamisel kõige rohkem mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Varitsus- ja ajujaht olid nende kõrval arvatavasti väiksema tähtsusega. Jahirelvadena kasutati vibu, oda ja pistoda. Vibunooltele valmistati ka tulekivist otsi. Odade otsad tehti sageli luust, pistodadel ka sarvest.
Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülemöödunud sajandil. Keskajal ja hiljemgi nimetasid eestlased end lihtsalt maarahvaks. Enne XIII sajandit käibel olnud nimetraditsioonist pole aga midagi teada. Nimi Eesti on laenatud muistsetelt skandinaavlastelt. Nii kutsusid nad algul kõiki rahvaid, kes elasid neist ida pool.
6. saj. e. Kr.) on hobune muutunud tavaliseks koduloomaks. Asvas ja Ridalas moodustasid hobuseluud ligikaudu 10%, Irus koguni 36% kõigist koduloomaluudest. Hobuseluude küllaltki suur osatähtsus kindlustatud asulate arheozooloogilises materjalis näitab selle liigi kõrget arvukust ning hobuse pidamist ka lihaloomana. Hobuse kasutamisest ratsutamisel annavad tunnistust Asvast ja Irust leitud suitsekangid. Rauaaja alguse muististest on meil vähe luumaterjali. Kalmetest on leitud teiste loomaluude hulgas ka hobuseluude ja hammaste fragmente, kuid ohvriloomana meil hobune ilmselt olulist tähtsust ei omanud. I aastatuhande teise poolde dateeritud muinaslinnustes on hobuseluude osatähtsus veel väga kõrge. II aastatuhande linnustes ja keskaegsetes linnades on hobuseluud nõrgalt esindatud. Seda võiks seostada kristliku tauniva suhtumisega hobuseliha söömisesse. Eesti muinasaegses ühiskonnas ei olnud hobusel sõjaratsuna tähtsust.
1. ENERGIAALLIKAD JA KÜTUSED Kontrollküsimused 1. Energiatarbimise ajaloo etapid. - Homo habilis (oskav inimene) - umbes 3 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas – esimesi primitiivseid töövahendeid (kivid, kaikad, puuoksad) tundev inimene. Kasutas töövahendeid peamiselt käte löögijõu suurendamiseks (konnakarpide, pähklite ja loomaluude purustamiseks. Kaikaid ja puuoksi sai kasutada ka kangina nt söödavate taimejuurikate korjamisel). Homo habilis oskas end kohandada keskkonna energiailmingutele ning sihipärasemalt kasutada oma lihaste jõudu. - Homo erectus (püstine inimene) - Umbes 2 miljonit aastat tagasi. - Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi – õpiti kasutama TULD. See oskus tegi võimalikuks inimese edukama edasisiirdumise aladele, millel soojad aastaajad vaheldusid külmadega
toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed: - Kõõvitsad - Noad - Uuritsad - Nooleotsad - Kivitööjäägid Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati seal suviti, püüti kala koha ja latikat. Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt põhjapõtradele ja kobrastele, vähem kütiti karusid, metssigu hunte, hirvi, nugiseid. Pulli asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad koerad. Mesoliitikumi aegsed asustused paiknesid muistsete veekogude ääres. Alguses jõgede, järvede kaldad, hiljem ka mererand. Seal oli hea küttida ja tegeleda kalapüügiga ning head liiklemisvõimalused. Eestis teatakse veidi alla 100 keskmise kiviaja asulakohti.
,mida kreeklased nimetavad Foiniikiaks ehk tänapäevasel liibanoniks.Seal on säilinud nede kultuur ja religioon .Religiooni kohta infot on saadud peamiselt väljakaevamistel leitud templite,usulist tähendust omavate esemete ja ürikute põhjal. Templid koosnesid ühest ruumist,ukseava vastasseinas asus orv, kus tõenäoliselt asetses jumala kuju.Templikõrval asuvad ruumid olid tõenäoliselt preestrite elutoad ja laoruumid. Leitud loomaluude põhjal võime oletada ,et ohverdati lama ja kitsetallesid.Jookidest ohverdati veini ja põletati viirukit.Osades templites oli surnutele pühendatud kivisambaid.Mõni sammas sümboliseeris aga jumalaid.Jumalate ja jumalannade kujud olid meisterdatud kivist või puidust. Hetiidid 2000-1200 eKr. Asustasid suuremat osa praegusest Türgist indoeuroopahõimud hetiidid.Oma nime pärisid nad ühelt teiselt mitte indoeuroopa põritolu rahvalt. Hurilased kes olid
• Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond • Eestis tegelevad arheoloogilise uurimisega veel Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Linnamuuseum, Pärnu Muuseum • Muinsuskaitseseaduse kohaselt (§30) on arheoloogiline leid kultuuriväärtusega leid, mis kuulub riigile. • Praktikas suurimad leiukogud TLÜ Ajaloo Instituudil, Eesti Ajaloomuuseumil, TÜ Ajaloo ja Arheoloogia instituudil, lisaks kohalikud muuseumid • Lisaks leiukogudele loomaluude (arheozooloogia), inimluude (osteoloogia), loodusteaduslike proovide jne kogud • Ülesanded: hoiustamine, kataloogimine, eksponeerimine • Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru? • Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12). • Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära? • Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab?
kuivem. On oletatud, et Austraalia vanim asustus pidi olemas olema juba 50 000 a tagasi, ent konkreetseid asustusjälgi sellest perioodist seni veel leitud ei ole. Mõned uurijad arvavad, et Austraalia asustati juba 60 000 a tagasi. Vanimad dateeritavad leiud on saadud kuivanud Mungo järve äärest Uus Lõuna Walesi lääneosast. Seal ulatuslik asula. Nende juures on lihtsaid kivist riistu, mõningaid inimluid. Koldekohtadelt on saadud kalaluid, linnuluid ja mõningaid loomaluude fragmente. C14 dateeringud vanus 31 000 22 000 eKr. Skeletijäänused kuuluvad täiesti modernsele inimesele, kes jõudsid Austraaliasse madala merevee taseme ajal. Siinsetelt inimluudelt on leitud põlemise jälgi, pole teada, kas tegu oli põletusmatusega. On vaid mõned muistised, mida on võimalik dateerida varasemaks kui 10 000 aastat tagasi. Üheks selliseks on Saatana Uru nimeline koobas (Devil´s Lair Cave). Asub lääne
Mõned on leitud ka Sindi-Lodjas ja Kundas. Kunda kultuuris olid teatud tüüpi esemed ja sarnane majandusviis. Ka nende kinnismuistised on sarnased. Elanikud võisid etniliselt ühtsed olla suhtlesid ja rääkisid sama keelt. Kunda kultuuri iseloomustab väga rohke luust ja sarvest esemete valmistamine, see ongi Kunda kultuuri peamine tunnus. Olid luuharpuunid, luuahingud, luust nooleotsad, sarvest kirvepea, luust talb ja ka luust õngekonksud. Pulli asulast leitud loomaluude seas esines kõige rohkem kopra ja põdra luid. Sindis olid aga metssiga ja viiger kõige populaarsemad. Kopra- ja põdranahk oli arvatavasti riietuse jaoks väga hea. Metssiga oli Sindis populaarne arvatavasti selle pärast, et selleks ajaks oli ta nendele aladele sisse rännanud. Hülgekütid liikusid järjest kaugemale ja avastasid Saaremaa. Sealt jõuti edasi Hiiumaale ja Ruhnule. Ruhnult on leitud 5300 eKr asju.
annaabi.ee 
