kasutada. Kui loodust kasutatakse ebamõistlikult- selle tulemused on nähtavad looduse saastumisena-, siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet (Blackstone 1980). Seda kutsutakse ratsionaalseks inimkeskuseks. Looduskeskne suhtumine tähendab looduse ja selle kõikide olendite heaolu arvestamist. Looduskesksust on võimalik jagada looma-,(zoo), elu- (bio) või ökosüsteemikeskseks (füsiotsentriliseks) suhtumiseks. Loomakeskne suhtumine rõhutab inimese ja loomade sarnaseid jooni, millest tähtsamaid on võime tunda valu ja kannatusi. Elukeskse suhtumise on Albert Schweitzeri eetiline printsiip : elu iseenesest on kõrgeim väärtus, kõigil elusolenditel on absoluutne iseenda väärtus. Ökosüsteemikeskne suhtumine tõstab esile looduse ilu,eheduse ja mitmekesisuse. Meie hoolitsus arvestab iga ökosüsteemi osa omadusi : loomade võimet tunda valu, taimede
See ongi ratsionaalne inimkesksus. Kitsas tähenduses Hoolitsus ja huvi ainult teiste inimeste vastu. Laiemas tähenduses Heaolu jaoks on olulised paljud asjad. Nt: loomade heaolu, puhas õhk, vesi ja nii edasi. · Looduskeskne Tähendab looduse ja kõikide olendite heaolu arvestamist. Puudub otsene alus Piiblil põhineval lähtekohal, kuid on võimalik seostada Jumala tehtud liitu noa ja kõikide elavate olendite vahel. Loomakeskne Inimese ja looma sarnasused. Tähtsamad võime tunda valu ja kannatusi. Kogemusteta pole tähendusi. Elukeskne Albert Schweitzeri eetiline printsiip ,,aukartus elu ees". Elu on kõige kõrgem väärtus olenemata, kas see on looma või inimese elu. Ökosüsteemikeskne Arvestatakse terve ökosüsteemiga nii eluta kui ka elus looduse osaga. Absoluutseks väärtuseks on looduse ilu, ehedus ja mitmekesisus.
avalduv seksuaalne iha võib olla suurenenud kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus v tunnustusvajaduse sümptom). Teol v teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. • Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. • Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist.
sümptomiteks (nt avalduv seksuaalne iha võib olla suurenenud kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus v tunnustusvajaduse sümptom). Teol v teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. · Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. · Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad "isud" järjest tähtsamaks ja "näljad" järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. · Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati
.. ainult põhieesmärgid püsivad stabiilsetena. Mitmesed motivatsioonid: ka nn madalama taseme (füsioloogilised) ihad (nt seksuaalsed vajadused) võivad olla sootuks kõrgemate vajaduste sümptomiteks. Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm-korraga moel. Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne. Keskkond: inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Ühtne tegevus: üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga mõnikord ei käitu ka Saavutamise võimalikkus: üldiselt ihkame me teadlikult seda, mis on tegelikult saavutatav. • Füsioloogilised vajadused on kõige mõjuvõimsamad. Turvalisusvajadus
olla suurenenud kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus v tunnustusvajaduse sümptom). Teol või teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. • Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel või üks-samm-korraga moel. (kui üks tase on saavutatud, vaatan ikka horisondi poole, pidev vajaduste arendamine) • Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). • Keskkond Ühtne tegevus: üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga mõnikord ei käitu ka – me võime teha mitut asja ühel ja samal ajal, kusjuures
kontrollivajaduse sümptom, kuuluvus või tunnustusvajaduse sümptom). Teol või teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. • Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone - inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui siis ainult suhtelisel või üks-samm-korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. • Loomade andmete puudulikkus - motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teatud liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). • Mööda füleetilist skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist.
kuuluvus v tunnustusvajaduse sümptom). Teol v teadlikul soovil võib olla mitu motivatsiooni. · Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone: inimene ei ole kunagi rahuldatud, kui, siis ainult suhtelisel v üks-samm- korraga moel. Samuti võib üldistada, et ihad paigutuvad mingisse hierarhiasse. · Loomade andmete puudulikkus: motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teat. liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad "isud" järjest tähtsamaks ja "näljad" järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). Mööda fül.skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist.
annaabi.ee 
