probleeme, kuna tekkiv biogaas on Eesti oludes üks efektiivsemaid taastuvkütuseid. Biogaasi tootmine põllumajandusühistutes või suuremates taludes lahendaks seal vajaduse elektri- ja soojusenergia järele ning tooks maale juurde uusi töökohti. Biogaasi tootmine lahendaks mitmeid keskkonnaprobleeme, mis on Eestis viimasel ajal päevateemaks muutunud. Üheks neist on põhjavee saastumine. Mõned põllumajandusühistute veepumplad asuvad liialt lähedal loomakasvatusfarmide sõnnikuhoidlatele, millest osa paikneb otse lageda taeva all ja kujutavad endast suurt ohtu põhjaveele. Biogaasi tootmisjaam võimaldaks kasutada tekkivaid jäätmeid biogaasi tootmiseks, millega hoitakse ära hoidlas tekkiva metaani paiskumine õhku. Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused rahuldavad mingil määral meie energiavajadust, säästavad nad ka keskkonda. Biogaasi
• Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika - loomakasvatusfarmide tekkest tingitud metsade langetamise peamiseks põhjuseks on poliitika, mis võimaldab lihtsat maade ostu ja toetab suurfarme. 1970. aastatel subsideeris Brasiilia põllumajanduslaene ja loomaliha eksporti • Taiga hävitamine – teedeehitus , Korralikult planeerimata betoonteede ehitamine naftaleiukohtade ja peamiste asulate vahel on ümbritsevat metsa tõsiselt kahjustanud. Maastik on valdavalt soine, uued teed on muutnud vete liikumist ja seetõttu kannatavad paljud metsaalad
süsteemi produktiivsusele, kuid mida farmer ise ei kasuta. Näiteks: liblikõielised taimed . Kahjulik bioota-organismid, mis vähendavad bioproduktsiooni -umbrohud . KLASSIFITSEERIMINE: nihkuv maaviljelus (shifting cultivation),taaskasutatav maaviljelus (sööti jätmisel põhinev), segaviljelusega püsiv maakasutus (kaasa arvatud viljaväljavahetus), ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja permanentsed mitmeaastased istandused. nomaadlik karjatamine loomakasvatusfarmide süsteem.SAPROFOOGID-kõdutoidulised. Monofaagid- ainult ühest toiduobjektist toitujad (spetsialistid)·Oligofaagid-toituvad lähedastest liikidest või perekondadest ·Polüfaagid-toituvad taim-või loomtoidust vähevalivalt . heades paikades(lätetes) ületab sündimus suremuse ja sealne populatsioon kasvab,·halvemates paikades(mülgastes) jääb sündimus suremusele alla ja ilma sisserändeta sureb sealne populatsioon välja
Kasutamine. · Kütegaasid on kütusena kasutatavas põlevgaasid mis võiksid jaguneda looduslikeks-, bio-, vedel-, ja tehisgaasideks. Maagaasi ehk looduslikku gaasi- toodetakse maapõuest kus ta on tekkinud orgaanilist ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisele geokeemiliste tegurite mõjul. Vedelgaas on naftatööstuse kõrvalprodukt. Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilisel lagunemisel ja seda toodetakse linnade prügimägedel või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest nad saadud on: puugas, põlevkivigaas, kivisöegaas. · ?? 16. Taastuvad kütuse. · Taastuvateks kütusteks nimetatakse bioloogilist päritolu kütuseid, mis on kütusena kasutatavad eelnevalt töödeldud või töötlemata kujul. Pilliroog, hundinuiad, viljapõhk, luhahein. 17. Jäätmed kütusena. · Jäätmete põletamine eeldab võrdlemisis üksikasjalikku teavet jäätmete koostisest ja
61. AÖSde klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 68 tüüpi agrosüsteeme: ● Nihkuv maaviljelus ● Taaskasutatav maaviljelus ● Segaviljelusega püsib maakasutus ● Üheaastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused ● Nomaadlik karjatamine ● Loomakasvatusfarmide süsteem ● Tavaliselt kasutatakse klassifitseerimise alusena järgmist suhet: ülesharitava maaala suurus/kogu kultiveeritava maaala suurus. 62. BM ja agroökosüsteemide funktsioneerimine. Taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Taimestiku ja herbivooride vahelised suhted. AÖSi bioloogiline mitmekesisus väheneb nii taimede, herbivooride kui ka lagundajate alamsüsteemis
Redutsendid (saprofaagid) 61. AÖS-de klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 6-8 tüüpi agrosüsteeme: Nihkuv maaviljelus Taaskasutatav maaviljelus Segaviljelusega püsib maakasutus Ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused Nomaadlik karjatamine Loomakasvatusfarmide süsteem Tavaliselt kasutatakse klassifitseerimise alusena järgmist suhet: ülesharitava maa-ala suurus/kogu kultiveeritava maa-ala suurus. 62. BM ja agroökosüsteemide funktsioneerimine. Taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Taimestiku ja herbivooride vahelised suhted. AÖSi bioloogiline mitmekesisus väheneb nii taimede, herbivooride kui ka lagundajate alamsüsteemis. Taimestiku ja mullaelustiku vahelised seosed maaharimisega kaasneb paratamatult looduslike taimekoosluste
Vedelgaas on naftakeemiatööstuse kõrvalprodukt. Naftakeemiatehasest toimetatakse vedelgaas hulgiostjateni tavaliselt raudteetsisternides. Hulgiostjatel on hoidlaga varustatud regionaalsed vedelgaasijaamad, kus toimub vedelgaasi hoidmine ja balloonidesse (21 kg) või autotsisternidesse laadimine. Eestisse imporditakse vedelgaasi Venemaalt või Leedust. Biogaas tekib orgaanilise aine biokeemilise lagunemise tulemusena ja seda toodetakse linnade prügimägedest või loomakasvatusfarmide jäätmetest. Tekkimiskohas väljaehitatud drenaazisüsteemi abil kogutakse biogaas ja suunatakse torude kaudu kogumisjaama ja sealt edasi tarbimiskohta. Tehisgaasid kannavad tavaliselt selle tooraine nime, millest neid saadakse: puugaas, põlevkivigaas, kivisöegaas. Jäätmekütus Jäätmekütus (RDF refuse-derived fuel) on jäätmetest valmistatud kindla koostise, tüki- suuruse ja tihedusega kütus.
- sel juhul võib tootmine kasvada kas intensiivselt (tuleb materiaalseid ressursse juurde kuid produktiivvahendite hulk jääb samaks)või ekstensiivselt (produktiivvahendite kasv maa, kari e tootmise laiendamine) Kontsentreerumise tegurid - nad võivad tootmist kas soodustada või pidurdada 1. kõlvikute iseloom (nt suuremad põllumassiivid soodustab tootmisalade laiendamist) 2. hoonestus ja selle kontsentratsiooni aste (määrab tootmisüksuse paigutuse nt loomakasvatusfarmide puhul) 3. masina-traktoripargi võimsus (võimsamad masinad soodustavad kontsentratsiooni kasvu) 4. ühendusteed ( teedevõrk, ja olukord) side, liiklusvahendite olemasolu 5.elanikkonna paigutus ettevõtte territooriumil 6. kaadri klassifikatsioon
annaabi.ee 
