Leelo Tungal- ,,Karune lugu" Ellen Niit- ,,Karud saavad aru"; ,,Suur maalritöö", ,,Suur suislepapuu" Eno Raud- ,,Kilul oli vilu" Heljo Mänd- ,,Tarkus tuleb tasapisi", ,,Metsalilled", ,,Mõmmi, sabata krokodill ja teised" FANTAASIAKIRJANDUSE ARENGUST EESTIS 1. 1. Tulek A. Kitzberg, Hindrey, Luts, Jaik,Truupõld, Ristikivi; lood müstilistest olenditest 2. Nn vaikiv ajastu 3. 2. Tulek- Raud, Niit, Mänd; palju loomajutte, valdav muinasjutt, mänguline, tegelased liiguvad enam-vähem reaalses ümbruses 4. Otsustav läbimurre- Vaidlo, Raud, Maran, Pervik, Käo, Miller; hea ja kurja temaatika, tegutsevad reaalses ümbruses 5. Uusi ilminguid Poeesia ja filosoofia (Põldmäe, Valton), Nonsenssmuinasjutt(Maran, Reinla) TAASISESEISVUNUD EESTI JUHTIVAID AUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Aino Pervik- ,,Tirilinna lood" Lehte Hainsalu- ,,Suur vend Mati ja väike õde Kati"
Näiteks härjapõlvlased, inglid, vaim jne. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Raamatus võiks olla rohkem pilte. Oleks hea näidata lastele, kuidas näiteks härjapõlvlasi kujutatakse vms. 17 16. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Aleksei Turovski jutu järgi kirjutanud Ülo Russak ,,Loomajutte meilt ja mujalt". Illustreerinud Pierre Couronne. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamat kutsub lugema, see on ise suur ja ilusate piltidega ning toredate juttudega. Mäletan, et vaatasin seda raamatut väiksena huviga. Oli üks minu lemmikutest. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on erinevaid jutte loomadest. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Juttude sisu on arusaadav ja igati õpetlik
kolmeni öösel. Alustas kirjutamist töö kõrvalt 1943nov, valmis veebr 1944. Romaan pidi ilmuma Nõukogudemaa mäda olemuse paljastamiseks selle populaarsuse tipphetkel, kui võitis sõja. „See on mõistujutt, iseenesest lõbus ja nauditav satiir kommunistide üle. Ei tahetud trükkida arvati, et sigade kasutamine on solvav – ei saa trükkida; et nii väikese raamatu trükkimine on mõttetu; Ameerikas on võimatu loomajutte müüa. Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka „1984“ ja sai kuulsaks ja rikkaks. Sead – eriti tüütud lõhkujad, raske hoida eemal kohtadest, kus kus nad ei peaks käima, on tugevad ja kavalad. Tegelesid tohutu hulga salapäraste asjadega – protokollid, raportid, toimikud, memorandumid. Kuulsaim lause: KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED.
kolmeni öösel. Alustas kirjutamist töö kõrvalt 1943nov, valmis veebr 1944. Romaan pidi ilmuma Nõukogudemaa mäda olemuse paljastamiseks selle populaarsuse tipphetkel, kui võitis sõja. ,,See on mõistujutt, iseenesest lõbus ja nauditav satiir kommunistide üle. Ei tahetud trükkida arvati, et sigade kasutamine on solvav ei saa trükkida; et nii väikese raamatu trükkimine on mõttetu; Ameerikas on võimatu loomajutte müüa. Lõpuks üks tundmatu väike kirjastus võttis trükki, sai hiljem ka ,,1984" ja sai kuulsaks ja rikkaks. Sead eriti tüütud lõhkujad, raske hoida eemal kohtadest, kus kus nad ei peaks käima, on tugevad ja kavalad. Tegelesid tohutu hulga salapäraste asjadega protokollid, raportid, toimikud, memorandumid. Kuulsaim lause: KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED. See on mõistujutt äraostetavusest, reetmisest ja türanniast kommunistlikul Venemaal.
Eesti loomamuinasjutte on kokku umbes 200 tüüpi (Mälk et al., 1967). Nende peamisteks tegelasteks on rebane, hunt, karu, koer ja kass (Mihkla & Tedre, 1980). Rebase ja hundi iseloomustus on kõige püsivam läbi erinevate Eesti loomamuinasjuttude (Mihkla & Tedre, 1980; Kippar, 1989). Loomamuinasjutud kuuluvad rahvajuttude vanemasse aega ning see näitab, kuidas on inimeste suhtumine loomadesse aja jooksul muutunud. Eestis näiteks pole säilinud loomajutte, mis näitaksid metsloomade kartmist või austamist. Reeglina domineerib koduloomade metsloomadest üleolek. (Mälk et al., 1967) 6 Erinevad autorid on välja toonud loomamuinasjuttudele iseloomulikud jooned: 1. Loomad on isikustatud - loomadele on omistatud inimtunded, nad kõnelevad ja tegutsevad nagu inimesed (Mihkla & Tedre, 1980). 2. Loomade iseloom on läbi erinevate loomamuinasjuttude sarnane (Mihkla & Tedre, 1980). 3
leitakse tuge. Raamatulaps ei saa loota oma vanematele, veel vähem mõistvale õpetajale või mõnele teisele täiskasvanule, kuna täiskasvanud ei tule sugugi oma eluga ladusasti toime! Kurjust ja väärkäitumist seletatakse raamatutes üha enam hooletusse jätmise, hoolimatuse ja armastuse puudumisega. Sellega, et ebaküps laps peab sageli ise, ihuüksi oma elu ja tekkivate probleemidega toime tulema. Varasemast taas rohkem on sel sajandil ilmuma hakanud loomajutte, põhiliselt koertest. Noorematele ja keskastme õpilastele napib raamatuid, milles laps saaks otseses lapstegelases iseennast ja oma argielu ära tunda. Eesti lastekirjandus on hakanud laiemaks kasvama – kirjastajad, konkursid, preemiad, erilaadi kunstiilmingud, rahvusvaheline koostöö. Rohkem on tegijaid, nägijaid, märkajaid, muretsejaid. Kasvanud on nõudlikkus lasteraamatu esteetika osas. (Allikas: http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_21sajandil/ ) 7
kujutamisviisi juurde. Tahestahtmata jääv esikteoses vari Jakobsoni saatma. Jakobson kujuneb 40ndatel 50ndatel aastatel sotsialistliku realismi autoriks ja tulemuseks on väga kummalised tekstid. Richard Roht Ta on autor, kes on proovinud igasuguseid asju. 20ndatel katsetas mitmel moel, aga suurt edu ei tulnud. Ta sai kuulsaks aastal 1930, kui ta pandi vekslivõltsimise pärast vangi. Vangis jätkas kirjutamist. Talt teatakse-tuntakse kõige enam lastele mõeldud loomajutte. Rudolf Sirge ,,Rahu, leiba, maad" esikteos. Kui naturalistliku ja sotsiaalkriitilise kirjanduse näiteid otsida, siis see on teine sedatüüpi teos, mis Jakobsoni kõrvale asetub. ,,Tulukesed luhal" on esikromaani ümbertöötatud versioon. Ta kirjutas hiljem ka oma kõige tuntuma romaani ,,Maa ja rahvas", mis on sotsialistliku realismi teos. Aadu Hint Vasakpoolsed autorid (ka Jakobson, Roht, Sirge). Tal on tõsiseid maailmavaatelisi otsinguid 30ndatel
Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill 6
annaabi.ee 
