· Nõustamisstiilid peavad olema paindlikud · Näita muudatuste mõju tulemustele · Anna aega muudatuste tegemiseks Otsustamine · Inimesed võivad suurendada oma efektiivsust erinevaid otsustamisstiili teadvustades ja hinnates · Inimeste lähenemine otsustamisele on erinev · Too esile võimalikud riskid · Määra aeg otsuste võimalikuks realiseerimiseks · Suuna otsustamisel loogilisusele, ressursside otstarbekale kasutamisele Delegeerimine · Ülesande delegeerimise viis peab lähtuma inimese käitumisest · Osad inimesed vajavad ülesande puhul detailset selgitust, teistele piisab eesmärkide tutvustamisest ja ajalisest informatsioonist · Määra järelkontroll menetlemisviis Arendamine · Uute oskuste omandamisel on inimestel erinevad nõuded vajalikule suunamisele, toetusele ja informatsioonile
Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool. Tähenduse omistamine on poststrukturalismis midagi ootamatut ja ennustamatut. Vastandina struktuuri korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. 12. Milliseid "süvataseme" ja "pealispinna" vastandusi on erinevates kultuuriteoreetilistes distsipliinides esitatud? 13. Millised suhted on võimalikud erinevate kultuuride vahel? Kultuurid võtavad teistest kultuuridest üle elemente nii ebateadlikult, teadlikult kui pealesunnitult. Kui toimusid kultuurikontaktid koloniaalvallutuste kaudu, siis oli inimeste
kvaliteedist(veenvusest, loogilisusest, arusaadavusest): kvaliteetsem argumentatsioon omab suuremat positiivset müju mõjustatavale sisendusele, võrreldes vähemkvaliteetsega. Kusjuures see seaduspärasus ilmneb selgesti just tugeva osalusmääraga tingimustes. Madala osalusmäära korral pole tugevad argumendid oluliselt edukamad nõrkadest. Mõistusele apelleerivate argumentide mõju põhineb arutluskäigu ja veenmisväidete loogilisusele ning tõendusmaterjali tugevusele. 9. Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates sisalduvate argumentide kvaliteedist ja reklaamteate vastuvõtja tunnetusvajadusest: kvaliteetseb argumentatsioon viib suurema nõustumiseni, see seaduspärasus ilmneb tugevamini suurema tunnetusvajadustega isikutele. 10. Läbimüügi edukuse sõltuvus turgutavate meetmete koosjõust: läbimüügi
ainult need eristavad tootemit temast. Seega emblemaatiliselt kinnitatakse oma suhet loomaga, söömine on aga märgiks tõelisest konsubstantsiaalsusest. Söögikeeld põhineb selle eitamisel. Loomade toomisel kultuuri (kas siis kirjeldades või võttes üle nokki-hambaid) kasutab inimene loomade erinevusi kui embleeme, et vabaneda enda ühetaolisusest. söömiskeelu järgi eitavad inimesed sarnasust loomaga (mis ühinemisel saaks kinnitatud). Söögikeelud on totemistlike klassifikatsioonide loogilisusele allutatud, st et nad ei tähenda eraldi probleemi. Nende kaudu eitavad inimesed oma tegelikku animaalset loomust ja kannavad endale üle sümboolsed omadused, mille kaudu nad eristavad loomi, et teha vahet iseendi vahel. Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Neljas peatükk - Tootem ja kast Naiste ja toidu vahetamine eri suguharude vahel on sama tüüpi menetlused, võivad esineda nii koos kui
oskused. Seetõttu tuleb teha mõistlikke jõupingutusi ülesande tingimuste, nüansside ja võimalike tüüplahendustega tutvumiseks ning neisse sisseelamiseks. Edasi oleks tarvis kogu see probleemistik mõneks ajaks unustada. Tähelepanu koondumisega teistele probleemidele või üleminekuga alateadlikumale mõtlemisele, nagu leiab sageli aset magades, nõrgeneb meie metakognitiivne kontroll, st inimene pöörab vähem tähelepanu oma mõtlemise loogilisusele ja põhjendatusele ning see lubab tal näha probleeme hoopis vabamalt ja teises valguses. Aktiivse metakognitsiooni taastumisel võetakse vaatluse alla need ideed ja hüpoteesid, mis näivad mõistlikud, ja heidetakse kõrvale ebareaalsed. Ka koolis tuleb omandatu üldistamiseks anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi pärast pingutavat õppimist. Vähemotiveeritud õpilaste puhul pole õppematerjali kontsentreeritud õpetamine õigustatud. 6
struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika. struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. Poststrukturalismis eristuvad kaks suurt suunda: a) tähtsustatud on teksti reaalsust. Derrida -- "Väljaspool teksti pole midagi" b) rõhutatakse eelkõige poliitilist reaalsust. Deleuze -- "Kõik on lõppkokkuvõttes poliitika".
Edaspidi realiseeritav funktsionaalsus: Kuna süsteemi kõige olulisem ning selle edasist reaalset kasutatavust peamiselt määrav osa on reeglibaas ning ekspert-otsuseid tegev tuum, realiseerin siinkohal eelkõige selle. Testandmete hulga loon parajasti nii suure, mis piisav hoidmaks andmeid, mis vajalikud alpha-testimiseks ning otsustuste esialgseks kontrollimiseks. Kasutajaliideses keskendun eelkõige funktsionaalsusele ning küsimuste grupeerimise loogilisusele, mitte esteetikale. Esialgse süsteemi realiseerin ekspertsüsteemi kestaga ExSYS Corvid 2.0.5 ning see on tehniliselt lahenduselt Java Applet internetilehel. Ei realiseeri (ajapuuduses) esimeses versioonis kasutaja eelnevat it-alast teadmist arvesse võtvat funktsionaalsust, piirdun kasutaja isiksuseomaduste põhjal otsustuste tegemisega. Ei realiseeri tagasisise andmist süsteemile peale otsustuse kuvamist kasutajale. 2. Lahendatava ülesande analüüs 2
See peab näiteks olema integreeritud. jne. => nagu matrjoska nukud: nuku sees on alati väiksem samasugune! - kriitika strukturalismi, funktsionalismi ja Parsonsi kohta: · süsteem on alati korras, ebakõlad on ajutised. 50ndatel levinud. Põhjus: väärtuskonsensus ühiskonna sees, aga 60ndate konfliktid näitasid mudeli piiratust. · struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. · struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. · näeb harmooniat, konfliktide puudumist ideaalina, võtab enesestmõistetavana et inimeste eesmärgid on ühised · on "hiigelteooria" (Grand Theory), mida on raske tegelikkuses testida. # Samas annab omamoodi perspektiivi millega institutsioone vaadelda
annaabi.ee 
