anda ülevaade Venni diagrammi loomise kohta. Töö koosneb ühest osast, mis annab ülevaate Venni diagrammist ning see jaguneb alapeatükkideks. Alapeatükkides räägitakse antud teema ajaloost, Venni diagrammi olemusest ja kuidas seda luua. 2 1. VENNI DIAGRAMMI ÜLEVAADE 1.1. Ajalugu Nagu iga asi on saanud kusagilt alguse, nii on see ka Venni diagrammiga. Venni diagramm on saanud oma nime Briti loogiku ja filosoof John Venn´i käest, kes lõi selle 19. sajandi teisel poolel. Täpsemalt 1880. aastal John Venn populariseeris selle kasutamist oma raamatus pealkirjaga „On the Diagrammatic and Mechanical Representation of Propositions and Reasonings.” Kuid juba 13. sajandil kasutasid filosoofid ja matemaatikud sarnast diagrammi, nii võib oletada, et Venni diagramm on olemas olnud juba palju kauem. (A history…, 2013)
SISUKORD Sissejuhatus Antud referaadis käsitlen kuulsa Prantsuse filosoofi, teoloogi ja loogiku Pierre Abélard´i elulugu. Referaadi eesmärgiks on edasi anda filosoofi elukäike, lühidalt rääkida tema armuloost Héloïse'iga ja tema õpetustest ning filosoofiast. Pierre Abélard on eelkõige tuntud oma universaalprobleemide lahenduse ja dialektika kasutamise poolest. Samuti on ta tuntud oma luule ning armuafääri poolest Héloïse'iga. ,,Chambers Biographical Dictionary-s" on teda kirjeldatud, kui 12. sajandi kõige teravamat mõtlejat ja julgeimat teoloogi. Palju infot
"Ütelda, et olemasolevat ei ole või et mitteolemasolev on olemas, on väär. Seevastu saab 3 ütelda, et olemasolev on olemas ja mitteolemasolevat ei ole, on tõsi." (Aristoteles 1975: 141) Praeguseks on üsna paljud filosoofid jõudnud arusaamale, et tõemõistega on siiski olemuslikult seotud teatud vastavussuhe. Paljude arvates pakub parima lahenduse poola loogiku Alfred Tarski (1902-1983) semantiline tõeteooria, mille järgi on tõest rääkimine võimalik vaid fakte kirjeldavast objektkeeltest aste kõrgemal asuvas metakeeles. Esimene on keel, millest me räägime, ning teine on keel, milles me räägime esimesest (kirjeldame seda keelt ja iseloomustame temas sõnastatud väiteid). Sellisel juhul puuduks võimalus sõnastada lause, mis kuulutaks iseenda tõeseks või vääraks. Tarski tõeteooria on rakendatav formaliseeritud keelte puhul
100 1 011 0 010 0 001 1 000 0 Lause X disjunktiivne normaalkuju on: X = A&B&C A&¬B&¬C ¬A&¬B&C 22_fl_i-v LISAÜLESANDEID (käsitletakse loengus) 4.0.3. Üks Kreeka kuningatest pani vangi kuulsa loogiku. Kuningas teatas, et loogik hukatakse ülehomme. Homseks päevaks pakkus armuline kuningas loogikule vabanemise võimaluse. · Loogik pandi kongi, millel oli kaks ust. · Üks ustest viib tapalavale, teine vabadusse. · Kummagi ukse ees seisab üks sõdur. · Üks sõduritest valetab, teine räägib tõtt. · Sõdurid teavad infot uste ja üksteise kohta.
Üldjoontes iseloomustab konfessionaalset ajastut ka absolutistlike riikide väljakujunemine, mis tegelevad aina enam kirikusse puutuvate teemadega. 1580. aastal ilmub Konkordia raamat, mis kommenteerib selgitavalt Augsburgi usutunnistust, et vältida konflikte luterluse sees. Kujunes välja luterliku ortodoksia ajajärk, mis kestis 18. sajandini. Rõhutati õiget luterlust, et kaitsta õpetust katoliiklike ja kalvinistlike jõudude eest. Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle neli printsiipi: autoriteedi printsiip, täieliku piisavuse printsiip (Piiblis kirjutatu on tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu.
selle objekti tegelikuks konstrueerimiseks. Seetõttu saab intuitsionistlikku loogikat kasutada arvutiprogrammide automaatseks sünteesimiseks. 2.5.4 Formaalne süsteem: süntaks, reeglid ja semantika Russell ja Whitehead nimetasid loogikaks muuhulgas nii hulgateooriat kui endaleiutatud tüüpide teooriat. Sõna ``loogika'' tähendus oli neil küllaltki laialivalguv. Poola päritolu USA matemaatiku ja loogiku Alfred Tarski (1902-1983) ning Saksa-Austria-USA filosoofi, loogilise positivisti Rudolf Carnapi (1891-1970) tööd tõid udusesse pilti vajalikku selgust. Kuigi sõna ``loogika'' tähendusväli on jätkuvalt üpris avar ja ka kitsamas mõttes ei ole loogikud sugugi ühel nõul, millist formaalset sßuteemi võib loogikaks nimetada ja millist mitte, ollakse enam-vähem ühel meelel, et iga
objekti olemasolu või puudumist. Osaväited postuleerivad vähemalt ühe objekti olemasolu, millel on kõnealused omadused, või postuleerivad niisuguste objektide puudumise. Nt väide (4) on Boole'i tõlgenduse järgi tõlgendatav lauseks: ,,on olemas vähemalt üks objekt, mis on koer ja mis pole ohtlik"; väide (6) lauseks: ,,on olemas vähemalt üks heatahtlik lumeinimene." Boole'i tõlgendus on tänapäevase loogiku jaoks nii tavapärane, et seda järgitakse mõnikord ka traditsioonilise loogika õpetamisel. Paljudes loogikaõpikutes paigutatakse ilma pikemalt järele mõtlemata kategoorilise väidete loogilise ruudu nurkadesse lausearvutuse või pradikaatarvutse valemid. Kui midagi pole täiendavalt eeldatud, siis kaasneb klassikalise loogika valemitega ka Boole'i tõlgendus, mis muudab loogilise ruudu kasutamise kohati kaunis keeruliseks
objekti olemasolu või puudumist. Osaväited postuleerivad vähemalt ühe objekti olemasolu, millel on kõnealused omadused, või postuleerivad niisuguste objektide puudumise. Nt väide (4) on Boole’i tõlgenduse järgi tõlgendatav lauseks: „on olemas vähemalt üks objekt, mis on koer ja mis pole ohtlik“; väide (6) lauseks: „on olemas vähemalt üks heatahtlik lumeinimene.“ Boole’i tõlgendus on tänapäevase loogiku jaoks nii tavapärane, et seda järgitakse mõnikord ka traditsioonilise loogika õpetamisel. Paljudes loogikaõpikutes paigutatakse ilma pikemalt järele mõtlemata kategoorilise väidete loogilise ruudu nurkadesse lausearvutuse või pradikaatarvutse valemid. Kui midagi pole täiendavalt eeldatud, siis kaasneb klassikalise loogika valemitega ka Boole’i tõlgendus, mis muudab loogilise ruudu kasutamise kohati kaunis keeruliseks
annaabi.ee 
