kohta. 5. Ole avatud. ·.Püüa olla avatud teiste mõtetele. ·.Algsed mõtted võivad muuta. ·.Ole valmis selleks, et otsus jääb tegemata. 6. Tasakaalusta oma väiteid. ·.Tasakaalusta kõiki võimalikke argumente ja põhjendada oma järeldusi. Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. Väldi pealiskaudsust. Püüa mitte · teha ennatlikke järeldusi, · üldistada, · üle lihtsustada, · olla isiklik, · teha loogikavigu, · mõelda stereotüüpselt, · teha väärtusotsuseid Praktilised nõuanded kriitilise mõtlemise kohta. 7. Erita pidevalt endale küsimusi. ·.Kriitiline mõtlemine seisnebki küsimuste esitamises. 8. Vaata pinna alla. ·.Kas allikad käsitlevad fakte või arvamusi ·.Kontrolli eeldusi. ·.Mõtle autorite motiividele. ·.Püüa vähem allikad refereerida, aga keskenduda sellele mida nad oma väidetega mõtlevad. Kasutatud allikad
Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loogiline mõtlemine, nt puuduliku ja väärinfo tingimustes või n-ö kiirkorras otsuste langetamisel. Loogika algkursuses puututakse irratsionaalse mõtlemisega kokku siis, kui käsitletakse sellest põhjustatud loogikavigu. Loogikavigu saab teha ka ratsionaalsetel kaalutlustel. MÕISTELINE MÕTLEMINE on väljendatav peamiselt KÕNE(sõnade)abil. LOOGIKA UURIB, milliseid mõtlemise vorme kõne väljendab. LOOGIKA ON teadus(õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid sellistega, mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust(tõeseid või vääri väiteid).
8 punkti loogilised ning põhjalikud. loogilised ja põhjalikud ning Erinevate küsimuste vastustes ei moodustavad terviku. Üliõpilane esine loogikavigu. näitab, et orienteerub analüüsitud 6 valdkonnas ning omab sügavaid
üksikule ja teine "lahterdatakse" mingisse liiki või tüüpi Vanus; Kutseala; Rahvus; Mingi välistunnus; Mistahes sotsiaalne näitaja, - poissmees, tippsportlane; Loogiline järeldamine teise isiku kavatsuste, käitumismotiivide ja iseloomu üle otsustatakse tema kohta käiva teabe alusel. Loogiline järeldamine toob endaga kaasa ebaadekvaatse hinnangu inimesest, sest arvestatakse vaid teadaolevat infot ja tehakse loogikavigu; Empaatialpõhinev isikutaju liiga intensiivsel kaasaelamisel suudetakse küll teist mõista, kuid mitte säilitada objektiivsust tema hindamisel. Empaatiavõime on pealegi inimeseti väga erinev; Projektsioon teisele projitseeritakse alateadlikult omaenda iseloomujooni ja omadusi (sõbrale pos., vaenlasele neg. jooned). Juhttunnusest lähtumine teise üle otsustamisel lähtutakse mingist ühest silmatorkavast
Esineb traditsiooniliselt subjekt-predikaat vormis: • subjekt – objekt, mille kohta midagi väidetakse • predikaat – subjekti omadus, mille kehtivust väidetakse Näide: Jumal on surematu Hüpoteetiline lause Väite kehtivus sõltub teatud tingimustest Disjunktiivne lause Väljendab alternatiivi Dilemma Väljendab olukorda, kus ükski alternatiividest ei rahulda lauses antud tingimust. Loomuliku keele kasutades esinevaid loogikavigu: 1. Ekvivooksus – sama termi kasutatakse erinevates tähendustes 2. Üldise reegli kasutamine sobimatul erijuhul 3. Konteksti vahetus argumenteerimise käigus 4. Nõutakse jah/ei tüüpi vastust küsimusele, millele ei saa nii vastata . 5. Küsimuse tähendus ja vastus oleneb kontekstist • Väited koosnevad lihtlausetest, mis on omavahel seotud loogika seoste ehk tehetega (ja; või; ei; kui ..., siis ..., jne).
teadlikuks ja sellega tegelemine nõuab üha enam aega ja pühendumist. Tekivad kahtlused varjatud tagamaade olemasolust, mis tähendab hiilivat usalduskriisi. Teisele astmele liigutakse siis, kui teise sõnaline ründamine saab omaette eesmärgiks. 2. Sõnasõda - tähendab sihipärast enese pealesurumist ja teisele poolele tundlike teemade kaasahaaramist. Kasvab usaldamatus ja teiste argumentatsioonis otsitakse loogikavigu. Seisukohtadest kinnihoidmine saab prestiizi küsimuseks. Peatselt toimub üleminek sõnadelt tegudele. 24 3. Survekäitumine - tähendab klammerdumist oma positsioonidesse ja soovi midagi ette võtta. Kasutatakse võimalusi vastaspool lõpuks paika panna. Kaob usk koostöö võimalikkusesse, mis sunnib abi otsima mujalt. 4
Unenäo kulgemise üle puudub otsene kontroll. Unenäod tulevikku ei ennusta. Neis võivad ilmneda inimese soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid, ning seda tavaliselt küllalt moonutatud kujul. Kuna unenägu võib olla tingitud tulevikumuredest j tugevast motivatsioonist, siis võib üht-teist unenäost ka n-ö täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Inimesed teevad sageli loogikavigu- post hoc, ergo propter hoc. On tehtud katseid kiire une funktsioonidest. Nt on uuritud REM- unest valikulise ilmajätmise mõju keha ja vaimuelu protsessidele. Katseisikul lastakse magada, ent kiire une esimeste ilmingute saabumisel äratatakse ta kohe üles. Ja niimoodi pidevalt, kuni magatud tundide üldarv võrdsustub normaalse une magatud tundide arvuga. Tagajärjed: järgmisel ööl on kiire une protsent oluliselt
õigsuses veenda. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli Demosthenes. 3. FILOSOOFILINE PROOSA. Varased filosoofid andis oma mõtteid edasi peamiselt suuliselt. Tõuke filosoofilise kirjaliku dialoogi tekkimiseks andsid kuulsa Sokratese vestlused oma õpilastega. Sokrates ise midagi ei kirjutanud, kuid pärast tema surma jäädvustasid paljud autorid nn sokraatilisi vestlusi, kus õpetaja osava vaidlejana viib õpilase kimbatusse ja õpilane on sunnitud oma loogikavigu tunnistama. Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistriks oli Sokratese õpilane Platon. Ent kuulsaimaks Vana-Kreeka mõtlejaks võib lugeda Aristotelest, kelle pärandist kirjandusloo jaoks on esmatähtis „Poeetika“, so varaseim käsitlus kirjandusest, milles leidub nii kirjandusajaloo, kirjandusteooria kui ka kirjanduskriitika elemente. Teater
3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid). Arutlus on korrektne (sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse ebakorrektseteks (incorrect). Kehtiv arutlus ei sisalda loogikavigu, korrektne arutlus peab lisaks veel sisaldama tõeseid eeldusi ning tõest lõppjäreldust. Loogika uurib peamiselt arutluse kehtivust, sest väidete tõesus määratakse enamasti loogikaväliselt. Loogika annab masina, mida arutleja saab kasutada. Kas ta kasutab masinat õigesti või mitte, see on juba kasutaja probleem. Terminoloogia, mida käesolevas õpikus kasutatakse, ei ole üldlevinud.6 Me kasutame
3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid). Arutlus on korrektne (sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse ebakorrektseteks (incorrect). Kehtiv arutlus ei sisalda loogikavigu, korrektne arutlus peab lisaks veel sisaldama tõeseid eeldusi ning tõest lõppjäreldust. Loogika uurib peamiselt arutluse kehtivust, sest väidete tõesus määratakse enamasti loogikaväliselt. Loogika annab masina, mida arutleja saab kasutada. Kas ta kasutab masinat õigesti või mitte, see on juba kasutaja probleem. Terminoloogia, mida käesolevas õpikus kasutatakse, ei ole üldlevinud.6 Me kasutame
annaabi.ee 
