23. Programmides, andmebaasides, ekspertsüsteemides kasutatavaid teadmisi. 24. Teadmussüsteemi mõiste. Näited rakendustest. Realiseerimie ja testimine. Teadmussüsteem- Infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. 25. Teadmiste esitamise formalisme. Teadmiste esitamiseks võib kasutada mitmesuguseid keeli ja formalisme, näiteks loomulikku keelt, semantilisi võrke, mitmesuguseid loogikaid, reegleid, freime, närvivõrke, andmebaaside kirjelduskeeli, algoritmilisi keeli, otsustuspuid, graafe jm Teadmuse kujutamise keeli saab liigitada deklaratiivseteks ja protseduurseteks. Deklaratiivsete keelte puhul (nt Prolog, semantika kirjelduse vahendid) kirjeldatakse olukord ja vajadusel küsitakse lahendust (lahenduskäik tuleb süsteemil ise leida). Protseduursetes keeltes (nt algoritmilised keeled) esitatakse olukorra kirjeldus, küsimus ja lahenduskäik koos. 26
· Elulugu · Viini ring ja Kurt Gödel · Gödel Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis. · Gödeli täielikkuse ja mittetäielikkuse teoreemid · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Sissejuhatus. Selles referaadis annan teile ülevaate loogikast ja ühest Austria-Ameerika loogikust, matemaatikust ja filosoofist, Kurt Gödel'ist. Loogika Loogika on teadus, mis uurib mõtlemise reegleid. Loogikat peetakse ka veel mõtlemismudeliks. On olemas eri liiki loogikaid, neid on umbkaudu 17, võib-olla isegi rohkem , aga kõige tuntumad ja levinumad on matemaatiline loogika ehk sümbolloogika, formaalloogika ja traditisiooniline loogika. Matemaatiline loogika on siis matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid. Matemaatiline loogika esitab ka väiteid ja arutlusi kasutades kunstlikke formaalseid keeli. 20. sajandi algul püüdsid Russell, Frege ja
Niisuguste mudelite näiteks on mitmesuguste kvantitatiivsete laiendustega automaadid, närvivõrgud jne. Koos abstraktsioonitasemega kasvab mudelites kirjeldatava käitumise määramatus. Kõige abstraktsemate mudelite kihi moodustavadki roboti tegevuse kõiki kontekste ja kontekstide ümberlülitamistingimusi kirjeldavad mudelid. Viimased tagavad roboti nn situatsioonitundlikkuse suures plaanis. Kontekstimudelid esitatakse kitsenduste süsteemidena matemaatilisi loogikaid või algebravõrrandeid kasutades. Instrumentaaltase hõlmab riisvara spetsiifilisi juhtimisfunktsioone. Juhtimiskontuur sisaldab ühelt poolt 3D-videojälgimissüsteemi roboti jaoks oluliste objektide positsioneerimiseks ja teiselt poolt manipulaatori liigutamise funktsioone, et instrumendid jõuaksid soovitud kiirusega täpselt sinna, kuhu vaja. Manipulaatori trajektoori kirjeldavad madalaima abstraktsioonitaseme mudelid.
Retsipient mitu korda paremini saab aru ja jätab meelde teavet, kui see mingile loogilisele struktuurile skeemile oleks vastavalt. Näiteks, luuletust meeldejäetakse kiiremini kui proosa; lause kiiremini kui sõnakogumi, sõna kiiremini kui tähti komplekti, jne. Psühholoogid ka tõendanud, et inimene parim mäletab saadud teabe alguse ja lõpu. (Крижанская 2006). 4) Loogilised tõkked tekivad siis, kui edastatud teave loogika on keeruline või vastuoluline. Siin tuleb erinevaid loogikaid olemasolu märkida (laste, naiste ja mehe jne.). Oht esindab nn „enthymeme“ - arutelud, kus mõned väided või tagajärjed ei ole formuleeritud selgelt. (Тищенко 2008: 109). Selle takistuse ületamiseks, näiteks, materjali selgitatamise protsessis õpetaja võib täiendavaid kommentaare kasutada, et oma idee selgitada, kuigi see aeglustab suhtlemise protsessi. (Крижанская 2006). 5) Keelevahelised tõkked – sellised tõkked tekkivad paljude keelte ja dialektide tõttu.
ka protsessile eraldatud numbrit, tema aktiivset hetkeseisu (ehk seisu, kuhu protsessi 9 täitmisega ollakse jõutud ik programm counter), protsessori registrite hetkeseisu, ajutisi muutujaid (mis protsessoris on pinus) ja globaalseid muutujaid. Tegelikkuses on protsessidele protsessoriaja jagamiseks olemas mitmeid erinevaid loogikaid: · Lihtjärjekord (First Come First Served) protsesse täidetakse nende saabumise järjekorras kuni töö valmimiseni, kui mõni protsess blokeerub, siis võetakse järgmine · Alates lühemast (shortest first) iga protsessiga seotakse järgmise protsessoriaja küsitav pikkus ning esimesena võetakse täitmisse lühiajalisema sooviga protsess · Prioriteedi järgi planeerimine iga protsessiga seotakse prioriteet, suurema
põhjuslikus seoses. Klassikalise loogika järeldussuhe A B on aga õige siis ja ainult siis, kui kas B on õige või A on vale: teiste sõnadega, B ÚØA. Kui kuu peal lehmi pole, siis on lause ``'kuu peal on lehmi' 'ma olen kolm meetrit pikk''' formaalselt õige, A ja B põhjuslik suhe pole seejuures oluline. Lisaks mainitud klassikalisele loogikale on olemas hulk erinevaid mitteklassikalisi loogikaid, kus väidete tõesus ja loogikatehete nagu Ú ja täpne tähendus on defineeritud hoopis teisiti. Mitmed mitteklassikalised loogikad püüavad tabada elementaarsete loogikatehete nö igapäevast tähendust, nagu näiteks järeldussuhte põhjuslikku iseloomu. Näiteid: Lause ``kui 'A ja B', siis A'' pannakse kirja kui (A &B) A. Ülalmainitud järeldusreegli saab kirja panna kui ((A B) &A)
(ik system of natural deduction) Sümboleid: eeldustest saab tuletada, samasus (loogiline samaväärsus); ¬ eitus; & konjunktsioon; V disjunktsioon; implikatsioon; ekvivalents; Tuletussüsteem koosneb tuletusreeglitest ja teisendusreeglitest. Tuletusreeglid näitavad mida saab mingist väitest (oletusest) või väidetest tuletada. Nende reeglite endi põhjendamine osutub aga tõsiseks filosoofiliseks probleemiks. Nagu loogikaid nii on ka tuletussüsteeme mitmesuguseid, nt predikaatarvutuse tuletussüsteem. Järgnevalt käsitleme nö loomulikku tuletussüsteemi võttes aluseks Copi ja Coheni raamatu, mis pole mõeldud matemaatikutele. Esitatud süsteem on täielik ja kasutab lausearvutust. Muidugi on võimalik tuletada lisavalemeid, kuid olemasolevatest piisab lahenduva tõeväärtusülesande lahendamiseks. Tuletusreeglite abil saame teha loogilisi järeldusi märksa kiiremini kui näiteks
Selle seaduse autor on G. W. Leibniz (1646-1716). Seaduse kuuluvus traditsioonilisse loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks. Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks.
Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandialguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Olemas on palju erinevaid loogikaid, näiteks lauseloogika, matemaatiline, filosoofiline ja budistlik loogika. LÜÜRIKA – Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetsest ja tunnest, mida esitati lüüra saatel. Lüürika kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav'); Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsust ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. http://et.wikipedia
sufficientis): ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Selle seaduse autor on G. W. Leibniz (1646-1716). Seaduse kuuluvus traditsioonilisse loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt. Meie võtame aluseks S. Haacki ,,Loogika filosoofias" esitatu, mille eeskujul saab loogikat jaotada traditsiooniliseks, klassikaliseks ja mitteklassikaliseks.Ajalooliselt oli esimene loogika Aristotelese loogika, mis arenes edasi nn traditsiooniliseks loogikaks.
annaabi.ee 
