Millised multipleksorid järgnevast neljast näitavad korrektset / õiget lülitumist, arvestades rakendatud juhtsisendeid ? vali kõik õiged: Vali üks või enam: esimene multipleksorlülitus on õige ? teine multipleksorlülitus on õige ? kolmas multipleksorlülitus on õige ? neljas multipleksorlülitus on õige ? Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised loogikaelemendid järgnevast viiest näitavad sisendite korrektset töötlemistulemust (sellise loogikaelemendi ja selliste sisendväärtuste korral) ? vali kõik õiged: Vali üks või enam: esimene element näitab korrektset töötlust ? teine element näitab korrektset töötlust ? kolmas element näitab korrektset töötlust ? neljas element näitab korrektset töötlust ? viies element näitab korrektset töötlust ? Küsimus 7 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised loogikaelemendid järgnevast viiest omavad väljundil
kolmas multipleksorlülitus on õige ? neljas multipleksorlülitus on õige ? Question 6 Millised loogikaelemendid järgnevast viiest näitavad sisendite Correct korrektset töötlemistulemust (sellise loogikaelemendi ja selliste Mark 1.00 out of sisendväärtuste korral) ? 1.00 vali kõik õiged: Select one or more: esimene element näitab korrektset töötlust ?
37. Pneumosilindri kiiruse reguleerimine, näited Kolvi liikumiskiiruse reguleerimine sõltumatult mõlemas suunas. Antud ülesande lahendamiseks on vajalikud kaks möödavoolu-klapiga drosselit. Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine sõltumatult mõlemas suunas. 38. Pneumaatilised loogika elemendid NING, VÕI, EI. Oleku tabelid Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine 39. NING ja VÕI elementide kasutamine silindrite juhtimiseks, näited Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine 40. Kiirväljalaske klapp, otstarve, tööpõhimõte Kiirväljalaskeklappi kasutatakse juhul, kui on vaja suurendada pneumo-silindri kolvi liikumiskiirust. Antud klappide kasutamine kiirendab kolvi liikumiskiirust sellel teel, et
võimaluse muuta õhuvoolu ainult ühes suunas. 17. JA/VÕI pneumaatiline tehe (180) ja klapid Pneumaatiline NING (AND) loogikaelement Pneumaatilise loogikaelemendis on liikuv tihenditega klapp, mis saab kinni panna korraga vaid üht kahest sisendavast. Sisendjuhtsignaaliga pannakse sama sisendülemiku ava kinni kuhu saabub juhtsignaal. Selle tulemusena väljundis on signaal ainult siis Pneumaatilise kui mõlemal sisendil on signaal, sellepärast et elemendi klapp ei ole NING loogikaelemendi võimeline kinni panemaa korraga mõlemat sisendit. tingmärk Tõeväärtustabel. X Y A Igale loogika elemendile kuulub oma tõeväärtustabel, mis 0 0 0 kirjeldab elemendi tööpõhimõte loogilise ühikuna. 0 1 0
... 79 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element ...................................................... 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine ............................................................................. 85 7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine ................................... 85 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine...................................................... 88 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine.......................
... 79 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element ...................................................... 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine ............................................................................. 85 7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine ................................... 85 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine...................................................... 88 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine.......................
Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille tulemusena on saadud sisendsignaalist võimsam väljundsignaal. Kui pinget peale ei lastaks, oleks sisend- ja väljundsignaalid võrdsed. 32. Miks triger mäletab oma eelmist olukorda, aga loogikaelement ei mäleta? Loogikaelemendi mõte on teha tehe, seejuures teda pidevalt vooluga ei toideta. Trigeril aga on vool koguaeg peal, seetõttu mäletabki triger oma eelmist olukorda. (see on seotud trigeri ehitusega: trigeri väärtus sõltub trigeri eelmisest väärtusest, aga loogikaelemendi väärtus sõltub talle peale antavast pingest) 33. Miks operatsioonivõimendi võimendustegur sõltub tagasisideahela takistusest? Sest K = -R2 / R1, kus R2 on tagasiside ahelas olev takisti. 34
külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi. RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R (reset). 1)Asünkroonne RS-triger: trigeri seadmiseks olekusse „1“ on vaja anda tema „S“ (Set) sisendile loogiline „1“. Trigeri seadmiseks olekusse „0“ antakse sisendisse „R“ loogiline „1“
loogikaelemendist läheb joon veel kolmandasse loogikaelementi, mille juures on tähis f väljund, ehk me otsime selle viimase loogikatehte tulemust. Kõigepealt ülemise loogikaelementi lausearvutuse valem: loogikaelement tähistab VÕItehet, L1 joone järel on mullike> L1 on eitusega > esimene osavalem on ¬L1 v L2. Alumise loogikaelemendi puhul on mullike L2 joonel> teine osavalem on L1 v ¬L2 ■ Kolmas loogikaelement, ANDtehe, on nende kahe osavalemi vahel, järelikult kogu lausearvutuse valem selle skeemi kohta on (¬L1 v L2) & (L1 v ¬L2) ■ Ehk see ülesanne on suht ajakulukas ■ Vastus: c ja e g. Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed
Signaali impulsi pikkus on otseselt seotud sisendsignaali amplituudiga. Kvandi numbrile vastab impulsi kestus. 23. Loogikalülitused ja nende kasutamine. Inverter, NING, NING-EI, VÕI, VÕI-EI, Välistav VÕI. Lülituste skeemisümbolid, seisunditabelid, sisend- ja väljundsignaalide ajadiagrammid. Lülituste kasutamisnäited: poolsummaator ja summaator, dekooder, multiplekser, Viterbi modulaator. Nende skeem signaalid ja tööpõhimõte. Funktsiooni Loogikaelemendi tingmärk Signaal Olekutabel nimetus IEC* USA xy EI 01 10 x1 x2 y 0 0 0 NING 0 1 0 1 0 0 1 1 1 x1 x2 y 0 0 0 VÕI 0 1 1 1 0 1 1 1 1 x1 x2 y 0 0 1
täitmisel on meil vaja protsessoris "järjehoidjat", et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress. Vaadeldes praegu käsu täitmise protsessi, on tehtud lihtsustusi protsessori ja mälu
täitmisel on meil vaja protsessoris järjehoidjat, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress. Vaadeldes praegu käsu täitmise protsessi, on tehtud lihtsustusi protsessori ja mälu
protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress. Vaadeldes praegu käsu täitmise protsessi, on tehtud lihtsustusi protsessori ja mälu andmevahetuses. Mälul
Ühendusjuhtmed moodustatakse alumiiniumist samuti fotolitograafia abil. Bipolaartransistore kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi lülituselementide valmistamiseks. Esimesteks on TTL-tüüpi loogikaelemendid (transistor-transistor- loogika), mis on väga levinud väikestes ja keskmistes integraallülitustes. Maksimaalse võimaliku töökiiruse saavutamiseks tuleb kasutada transistore emittersidestuses, mis annab teise võimaliku loogikaelemendi tüübi ECL (emittersidestusloogika, Emitter-Coupled Logic). Töökiiruse suurendamiseks kasutatakse tihti ka kollektori ja baasi vahele lülitatavaid Schottky dioode, mis välistavad transistori mineku küllastusreziimi. Loomulikult nõuavad need aga lisaruumi, suurendades elementide mahtu. Suureks sammuks edasi elemenditiheduse tõstmisel (paraku küll töökiiruse arvel) oli nn. IIL-tehnoloogia (Integrated injection logic). Selle kohaselt moodustatakse ühe
annaabi.ee 
