Arhitektuuri, maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti 14. Mis on ilu ? Ilu on objektiivse tegelikkuse üks omadustest teiste omaduste hulgast 15. Mis on ornament ? Ornament on arhitektuuris, tarbe- ja raamatukunstis kasutatav kaunistusviis, mis koosneb kas geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline 16. Geomeetriline ornament ? Geomeetriline ornament koosneb lihtsatest lainetest või kõverjoontest, spiraalidest, sikksakkidest, põimuvatest paelast 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed, varred, õied, viinapuuväädid, teokarbid, loomakujutised: lõvid, greif, Vana-Egiptus - akantusleht, palmett 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga, pinna raamimine, motiivistikuga paigutamine pinnale laikudena, kas rangelt- sümmeetriliselt või vabamalt, töödeldes motiivi tasakaalustamist 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk, parool, salasõna, mis annab meelelise
KUNST tekitab ILU.ILU olemus tekib KUNTSI kaudu.ILU on objektiivse tegelikkuse üks omadustest teiste omaduste hulgas.ILU ON HINNANG.Ilu otsuse teeme instinktiivselt peale vaadates 15. Mis on ornament ? Arhitektuuris,tarbe-ja raamatukunstis kasutatav kaunistusviis,mis koosneb las geomeetrilistest,loodus-ja tehismotiividest ka võib olla kalligraafiline. 16. Geomeetriline ornament ? Koosneb:lihtsatest lainetest või kõverjoontest,spiraalidest,sikksakkidest,põimuvast paelast. 17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed,varred,õied,viinapuuväädid,teokarbib. Loomakujulised:Lõvid,tiivuline lõvi-Greif. Vana-Egiptus:akantusleht,palmett. Vana-Rooma: maskid,küllusesarved,koljud nn. Härjakolju-BUKKANION. 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? 1) Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga. Nt:Tapeet,tekstiil. 2)Pinna raamimine. Nt:Taldrik,raamat,pilt rõhutatakse vormi kuju ja ühtlasi antakse kontrast raami ja raamitava pinna vahel. 3)Motiivistiku
ilmselgelt sobiv, sest kõikjal võib leida märke riitustest. Kindlasti peaks Olhonil viibides külastama ka Samanka kaljukivi, mille läheduses viibides on tunda tugevat energiavälja ning millele lisavad müstilisust seda valvavad rongad. Olhoni looduse erakordsus on isegi Baikali järvega võrreldes silmapaistev. Saare põhiline vaatamisväärsus on selle loodus, mille kohta on öeldud, et Olhonil leidub killuke kogu Venemaal leiduvatest loodusvormidest, alustades tühermaast ja metsast ning lõpetades kaljude ja kõrbega. Erinevalt Baikali üldisest jäisusest, on Olhonil võimalik lausa ujumas käia, sest saare ja mandri vahel asuv madal Maloje Morje läheb suve lõpuks parajalt soojaks. Samaanide saar on sobiv paik jalgsi või jalgrattaga matkamiseks. Viimane on parem, sest saar on suur põhjast lõunasse 70 kilomeetrit , kuid teed on halvad ja sageli liivased, mis teeb rattasõidu pingutust pakkuvaks.
meenutav pinnakäsitlus. Kohtame ka teatud salapära ja sümboolikat ühes värvi tugevneva väljendusjõuga. Norra-aastad algasid üheltpoolt impressionistliku, õhuküllase, teiselt poolt dekoratiivse vormiselgust taotleva käsitluslaadi teineteisele lähenemisega, uueks tervikuks sulamisega. Pidevaid otsinguid näeme ka värviskaalas ühetoonilisest, summutatud pastelsest kuni kontraste, intensiivselt hõõguvani.Vägagi eripalgelisi töid ühendab loodusvormidest ja värvidest saadud elamuste taasloomise püüe. See joon on kunstniku töödele iseloomulik ka hiljem. Pariisis püsisid esikohal kompositsiooni- ja koloriidiprobleemid, huvi värvi kui iseseisva väärtuse vastu. Pariisis puutus ta kokku impressoonsimi, noeoimpressionismi ja fovistide loominguga. Pariisi-aastate küpseim töö on ,,Normandia rand". Neoimpressionistidele omane range pintslitöö on siin asendunud elavama, pehmema ja
mitmest värvist, mängitakse musta, valge ja/või erksate värvidega (sinine, kollane, punane). Mida valge esile tõstab ja must tumedamaks muudab 6. maalidel on galligraafiline iseloom KUNSTNIKUD Arshile Gorky (19041948) on esimene abstraktsete ekspressionismi esindaja. Eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ja väitis, et oma kavatsusi pidevalt muutes, ei saa tema pilte iialgi lõpetatuks lugeda. Inspiratsiooni leidis Miro sürrealistlikest figuuridest, loodusvormidest ja alateadvusest. Iseloomulik on tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Mark Rothko (19031970) lihtsustas oma maalide abstraktseid vorma. Tema maalidel on tavaliselt ühevärvilisel pinnal 23 hajuvate servadega ristkülikut. Värvikasutus tekitab mulje udusest ja helendavast värelusest läbipaistmatus mateerias. Värvipinnad on eraldatud õhkõrna ribaga.
Eksimine lõpeb kangelase peatamisega, liikumise lõpus ootab teda erakordne sündmus või haldjas (eksimine kui tingimus haldja ilmumiseks). Abinõuks eksimise vastu on üldlevinud komme riided pahupidi pöörata, kuna see aitavat inimesel tagasi pöörduda tavapärasesse ellu. Tuleb ära vahetada vasak king või pastel paremaga, müts ümber keerata või tagurpidi käia. Eestis on peamiseks eksitajaks metshaldjas. Haldja kuju varieerub suures ulatuses, alates loodusvormidest ja taimedest ning lõpetades zoomorfsete ja antropomorfsete kujudega. Üsna sageli on näha amorfset inimkuju, kes enamasti on valge, või kostab ainult kellahelinat või hääli. Üleminek eluta looduselt loodusvormidele on pidev. Eksitavaid jälgi peetakse justkui üleloomuliku olendi osaks või käepikenduseks, mille kaudu too inimest eksitab. Haldjas kui võrgutaja - jahimees ja naishaldjas. Ka vanamoor või surnud inimese vaim. Kangelase seotus ruumiga (mets + haldjas).
Miss oli selles pos. mis neg.? Selle nimel lammutati vanad linnaosad, et teha ruumi uuele arhitetktuurile. Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana. 7. Kuidas puudutas internatsionaalne stiil Eestit? Atiili standartne ja normeeritud variant levis ka Eestisse, elamuid võib näha nt. Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel. 8. Millest sai nime int. Stiili alaliik orgaaniline arhitektuur? Kes on selle tähelepanuväärseim esindaja? F. Lloyd-Wright. Ta lähtus konkreetsetest loodusvormidest, mille sidus majaga. 9. Kelle projekteeritud on Guggenheimi kunstimuuseum NY-s? Mille looduslikuga võiks võrrelda selle ehitise kuju? F. Lloyd-Wright 10. Mida tead Alvar Aaltost? Lisaks loodusele omasele kõverjoonele ja hoone sobitamisele loodusega, kasutas ta sageli traditsioonilisi kohalikke materjale, kombineerides neid suurte klaaspindadega. 21. Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda. 1. Milline oli kunsti üldpilt Pariisis vahetult pärast II. ms.?
Selle nimel lammutati vanad linnaosad, et teha ruumi uuele arhitetktuurile. Massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana. 7.Kuidas puudutas internatsionaalne stiil Eestit? Stiili standardne ja normeeritud variant levis ka Eestisse, elamuid võib näha nt. Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel. 8.Millest sai nime internatsionaalse stiili alaliik orgaaniline arhitektuur? Kes on selle tähelepanuväärseim esindaja? F. Lloyd-Wright. Ta lähtus konkreetsetest loodusvormidest, mille sidus majaga. 9.Kelle projekteeritud on Guggenheimi kunstimuuseum NY-s? Mille looduslikuga võiks võrrelda selle ehitise kuju? F. Lloyd-Wright 10.Mida tead Alvar Aaltost? Lisaks loodusele omasele kõverjoonele ja hoone sobitamisele loodusega, kasutas ta sageli traditsioonilisi kohalikke materjale, kombineerides neid suurte klaaspindadega. 21.Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda. 1.Milline oli kunsti üldpilt Pariisis vahetult pärast II. ms.? Kunstielus valitses pluralism 2
tumestab. Tihtipeale on maalidel kalligraafiline iseloom. KUNSTNIKUD ● ARSHILE GORKY (1905-1948) New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajalugu alustab tavaliselt Arshile Gorky, 1920.aastal noorukina Armeeniast USA-sse emingreerunud ja seal 1948. aastal end tapnud kunstnik. Ta oli esimesi, kes eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ning väitis, et kuna ta oma kavatsusi pidevalt muudab, ei saa ta ka pilti kunagi lõpetatuks lugeda. Ta sai inspiratsiooni Miró sürrealistlikest kujunditest, loodusvormidest ja alateadlikest vihjelistest kujunditest. Gorkyt iseloomustab tuši või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Just Gorky loomingu juures on selgelt näha üleminek Picasso ja Euroopa sürrealismi juurest orgaanilise looduse vorme, aga ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava, kuid peaaegu abstraktse kunstini. ● JACKSON POLLOCK (1912-1956) Ideed, et pilt on dünaamiline protsess, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus,
Tihtipeale on maalidel kalligraafiline iseloom. KUNSTNIKUD ARSHILE GORKY (1905-1948) New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajalugu alustab tavaliselt Arshile Gorky, 1920.aastal noorukina Armeeniast USA-sse emingreerunud ja seal 1948. aastal end tapnud kunstnik. Ta oli esimesi, kes eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ning väitis, et kuna ta oma kavatsusi pidevalt muudab, ei saa ta ka pilti kunagi lõpetatuks lugeda. Ta sai inspiratsiooni Miró sürrealistlikest kujunditest, loodusvormidest ja alateadlikest vihjelistest kujunditest. Gorkyt iseloomustab tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Just Gorky loomingu juures on selgelt näha üleminek Picasso ja Euroopa sürrealismi juurest orgaanilise looduse vorme, aga ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava, kuid peaaegu abstraktse kunstini. JACKSON POLLOCK (1912-1956) Ideed, et pilt on dünaamiline protsess, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus,
tumestab. Tihtipeale on maalidel kalligraafiline iseloom. KUNSTNIKUD ARSHILE GORKY (1905-1948) New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajalugu alustab tavaliselt Arshile Gorky, 1920.aastal noorukina Armeeniast USA-sse emingreerunud ja seal 1948. aastal end tapnud kunstnik. Ta oli esimesi, kes eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ning väitis, et kuna ta oma kavatsusi pidevalt muudab, ei saa ta ka pilti kunagi lõpetatuks lugeda. Ta sai inspiratsiooni Miró sürrealistlikest kujunditest, loodusvormidest ja alateadlikest vihjelistest kujunditest. Gorkyt iseloomustab tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Just Gorky loomingu juures on selgelt näha üleminek Picasso ja Euroopa sürrealismi juurest orgaanilise looduse vorme, aga ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava, kuid peaaegu abstraktse kunstini. JACKSON POLLOCK (1912-1956) Ideed, et pilt on dünaamiline protsess, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus,