Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Loodusvööndid - sarnased materjalid

euraasia, unaosa, idaosa, rrelised, loorber, rsed, aaloe, sastik, rgusv, liaanid, indoneesia, euraasias, gorilla, vihmamets, magun, igikelts, tundra, lemming, vaevakask, loivalised, mullat, antarktika, pingviin, kuusk, okasmets, lehtmets, loodusv, pimerott, mustmullad, metssiga, saarmas, leetmullad, gigantne, tiiger
thumbnail
4
doc

Loodusvööndid

Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan. Inimeste tegevusalad: elatakse oaasides ja jõeorgudes, maavarade kaevandamine,

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Loodusvööndid

3. Piirkonnad ­ Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik ­ 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 ­ 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 ­ 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ­ ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik ­ erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed ­ Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest

Geograafia
228 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvöönd

taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg,

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loodusvööndid

Kliima : Õhk on väga kuiv. Sademeid langeb harva. Taimestik : Paljudel taimedel on väga sügavale ulatuv juurestik. Mullastik : Mullad sisaldavad väga vähe huumust. Värvus ühtlane helehall. Mulla pinnal on rohkesti sooli. Loomastik : Loomad jäävad suveunne, öine eluviis, heledavärvilised. Inimesed : Nafta kaevandamine, taimekasvatus, loomakasvatus, rändkarjakasvatus. Loomaliigid : kaevurkilpkonn, skorpion, kõrbe-kivitäks, väike-kõrbehiir. Taimeliigid : viigikaktus, aaloe, saksauul, piimalill. Vahemereline põõsastik ja mets Asend : 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. Mandrite läänerannikuil ja Vahemere ümbruses. Kliima : päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Taimestik: nahkjad lehed. Loomastik: Leidub vähe loomaliike. Inimene: karjatamine, kalapüük, põllundus. Loomaliigid : känguru, ida-vöötorav, kvoll, muflon Taimeliigid : loorber, pistaatsia, maasikapuu, oliivipuu

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Loodusvööndid

Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed,

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Loodusvööndid

3.Mullastik: Pruunmullad, Erodeeritud materjal koguneb orgudesse, moodustades laialdasi tasandikke, kus setete paksus ulatub mitmekümne meetrini, levivad huumusrikkad mullad. 4.Taimestik: Mets on säilinud rohkem ainult saartel. Mujal on asemele kasvanud tihe võsa, mille moodustavad igihaljad ja astlalised põõsad(tsitrused ja oleander) ja madalad kõvalehelised puud( pistaatia, pukspuu, õlipuu). Veel: kõpressid, piiniad, õlipuud, tamm, loorber, seedrid, jaanileivapuud. Paljud puude lehed on kaetud vaha- või vaigukihiga ­ eukalüpt. Mõned lehed on kitsad või kaetud karvakestega- vähendab auramist. Kultuurtaimed: teraviljad, puuviljad-nisu, mais, mandariin, viinamari, virsik, apelsin, oliivipuud 5.Loomastik: panda, puuma, tiiger, alligaator, madukael, haigur 6.Inimtegevus: Viljakasvatamine, Puhke ja turismipaigad. Suure hulga autote heitgaasid ohustavad inimesi mürgipilved. 7. Mõisted:

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndite tabel

majandustegevust Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, maavarade kaevandamine, taastumine, lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja mereloomade tööstusettevõtte ja

Geograafia
135 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndite tabel

soodusta majandustegevust Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, Samblad, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia lemming, samblikud, maavarade taastumine, põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, kaevandamine, tööstusettevõtte ja lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja kaevanduste rajamine

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

5. Parasvöötme Kuiv. Lössimullad. Kuivalembelised Parasvöötme lõunaosas, 40-55k. Mustmullad, kõrrelised. rohtla pl ja ll. toita. rikkad. 6. Põhjapoolkeral Toitaine rohked Värviküllasus Parasvöötme pruunmullad. sega- ja lehtmets 7. Euraasia mandri Soe, niiske suvi. Ferraliitmullad, Liigirikas, Parasvöötme idaosas, Külm, kuiv talv. pruunikad. mitmekesine. mussoonmets mussoonkliima alal 8. Parasvöötme Jahe, niiske suvi. Leedemullad Okasmetsad ja Parasvöötme põhjaosas. Eu. & Külm talv. Füüsikaline m. sood. okasmets Am mandril. 9. Suvi jahe, niiske

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Loodusvööndid

Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt 50 kraadi. Allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid- vähese taimkattega rohelisemad alad. Kõrbetes on vähe järvi ja needki on soolajärved. Taimedest on kõige rohkem maltsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi taimi. Paljudel taimedel on sügavale ulatuvad juured ja väikesed lehed(osadel lehed puuduvad). Iseloomulikumad kuivalembesed taimed on saksauulid, agaav, aaloe, kaktused, velvitsia. Loomadest on seal skorpion, punakänguru, kõrberebane, varaan. Inimesed tegelevad enamasti rändkarjakasvatusega. Tähtsaim keskkonnaprobleem on kõrbestumine. · Vahemerelised alad. Kliimale on iseloomulik kuum(24-25 kraadi) ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Suvel mõjutavad kliimat troopilised õhumassid, talvel aga parasvöötme õhumassid. Kuna sademeid on vähe, on ka jõgesid neil aladel vähe. Sageli ohustavad asulaid ja teid varingud ja mudavoolud

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Loodusvööndid

juurestik, Heledavärvilised. Sukulendid, Sisalik, maod, Lühieataimed, Kiire kaamel. kasvuga. VAHEMERE Lähistroopiline kliima, Suved Loorberipuu, Iseloomulike liike Pruunmullad, kui Karjakasvatus,Turis Lilekstamm, loorber, Maksja-torkivvõsa(Pr) LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m. Taimekasvatus : pitsaatsia, olender, Goriig(Itaalias) PÕÕSASTIK talved pehmed ja sademete roh. võsad, pekaari. kunatud või sitrus, viinamarjad, oliivipuu korgipuu Chaparra (Ameerikas)

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

kliimavööde lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne. Mullad punakaspruunmullad. Taimed: kõrrelised, rohttaimed, kuivalembelised puud. Loomad: lõvi, Aafrika, elevant, kaelkirjak, sebra, vöölane. Inimtegevus ja probleemid on samad mis savannides. 8. Evatoriaalsed vihmametsad a) Aafrika, Aasia, Ameerika, kliimavööde on evatoriaalne. Muldadest esinevad ferraliitmullad. Taimestik : kookos, liaanid, loomadest : simpans, gorilla, jaaguar, koolibri. Inimtegevus alepõllundus, karjakasvatus. Probleemid : puude maha raiumine, lõrbestumine, happevhimad, loodusvarade raiskamine.

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvööndid

Kõige kõrgemad puud kasvavad 50-70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neeelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15-20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigupuud, palmid, mahagonid,kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. Liaanid, mis vajavad palju valgust. · Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kanduritaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. · Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt.

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loodusvööndid - Tabel

sibultaimed, stepirohi. mais, päevalill, suhkrupeet) Vahemereli Suvel valitseb troopiline ja talvel Keemiline murenemine. Muflon, kvoll, pulstikits, Oliiv, oleander, loorber, Tihe,põllumajandus ne parasvöötme õhumass. Levib Levinud pruunmullad, mis on känguru, lambad. piinia, iilekstamm, korgitamm, saaduste töötlemine põõsastik ja vahemereline taimkate. Soe ja kuiv huumusrikkad. mürt, maasikapuu, küpress, ja turism. Kuivadel mets suvi ja mahe talv sademetega

Geograafia
104 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

VIHMAMETS 1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad Turism, toorainete tootmine, viinamarja istandused 4) Kultuurtaimed SAVANN Oliivid, viinamarjad, maapähkl

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
20
odp

Loodusvööndid

maapinnalähedane juurestik Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe 27.12.12 Vahemerelised alad 27.12.12 Levivad 30. ja 40. laiuskraadi vahel mõlemal poolkeral, kõige rohkem Euroopas Lähistroopiline kliima Jõgedevõrk on hõre Huumusrikkad pruunmullad Kõvalehine igihaljas taimkate (tamm, loorber, pistaatsia, piinia, korgitamm jne.) Tihe asustus, istandused - viinamarjad, oliivid, tsitruselised jm., puhkemajandus ja turism Keskkonnaprobleemid seostuvad erosiooniga ja tiheda asustusega Loomi vähe 27.12.12 Savannid 27.12.12 levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase ­ vaheldumine

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndite tabel

sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi Kõrb kuum, kuiv, hallmuld kaktus, öine eluviis, rändkarjakasvatu külm kõrb ­ Gobi kõrb troopiline datlipalm, kaamel, s, sukulent(koguvad vee aaloe karakal, oaasipõllundus lehtedesse, vartesse vms, nt skoripion aaloe, kaktus), loomadel pole higinäärmeid Vahemereline kuiv, päikseline erodeeritud, korgitamm, muflon, vein,

Geograafia
94 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Loodusvööndid

Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpä

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Loodusvööndid

Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C · Põhiliselt feralliitmullad ja pole eriti viljakad . · Taimestik on väga liigirikas , üle poolte liikide elab vihmametsades. Taimed õitsevad aastaringi . · Loomastik on väga liigirikas , linnud on lärmakad ja linnud-loomad võitlevad värvikuse poolest . · Inimesi elab vähe . · Loo

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Euroopa Loodusvööndid

Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts ­ sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuu

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndide tabel

LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid lühidalt

1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvatoriaalsed

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Referaat ,,Loodusvööndid'

Referaat ,,Loodusvööndid'' Savann Arthur Luste – Itchev 8.a klass 27.01.2011 Juhendaja: õp. Eve Kasekamp Sisukord Savanni asend...................................................lk 1 Riigid..................................................................lk 1 Kliima.................................................................lk 1 Siseveed............................................................lk 2 Mullastik.............................................................lk 2 Inimeste mõju mullastikule.................................lk 2 Taimestik............................................................lk 3 Loomastik...........................................................lk 3 Elanike põhitegevusalad....................................lk 3 Kasvatatud kultuurid ja loomad..........................lk 4 Erinimetused ja uued mõisted............................lk 4 Rahvuspargid..............

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid mäestikes

LOODUSVÖÖNDID MÄESTIKES *maakeral välja kujunenud kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel *kõrged mäeahelikud mandrite servaaladel takistavad õhumasside liikumist, mistõttu on raskendatu külma õhu (raske) edasiliikumine st. esineb järske temperatuurimuutusi *talvel väga külm, sest õhuvahetus on piiratud ja päike paistab madalalt; ei soojenda orgusid (Oimjakoni nõus põhjapoolkera külmapoolusel) *talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke *õhutemperatuuri langus kõrguse kasvades ca. 6C iga kilomeetri kohta. Seetõttu esineb lumikatet ka ekvaatori lähedal paiknevates kõrgmäestikes (Kilimanjaro Aafrikas) *kõige vihmasem on mägedes 2-4 km kõrgusel merepinnast, kui mööda nõlvu ülespoole liikudes niisked õhumassid jahtuvad, tekivad pilved ja hakkab sadama. Kõrgemal on juba kuivem, sest õhk

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Loodusvööndid - referaat

Savann Savannid jaotatakse: 1. niiske savann 2. kuiv savann 3. astelpõõsastega savann 800 ­ 1500 mm sademeid, mägedes 10 000 mm (Himaalaja mäestik) lõunanõlvadel. Mussoonid on tuuled, mis puhuvad pool aastat mandrilt ookeanile ja pool aastat ookeanilt mandrile. Kujunevad välja seetõttu, et ookean ja maismaa soojenevad erinevalt. Esinevad Euraasia lõuna- ja idarannikul. Suvemussoonil kerkib õhk maismaal, liigub kõrgemates õhukihtides ning laskub ookeani kohal. Talvemussoonil kerkib õhk ookeani kohal, liigub kõrgemates õhukihtides ning laskub maismaal. Kampo on Brasiilia mägismaa savann. Ljaano on Orinoco madaliku savann. Sahel on Sahara kõrbe äärealal asuv piirkond (astelpõõsasavann), mida iseloomustab kõrbestumine.

maailma loodusgeograafia ja...
91 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Loodusvööndite loomastik

Loodusvööndite loomastik Kuldre Kool 8klass Jää -ja külmakõrbe loomastik Maismaal elavates loomadest üks tugevaim loom on jääkaru. Külmades vetes ujub maakera suurim imetaja- sinivaal. Tundra ja metsatundra loomastik Loomad kes tundras aasta läbi elvad on:Põhjapõder,lem -ming ja polaarrebane Lähistroopilised loodusvööndid Lähistroolise loodusvööndi haruldased loomad on:Puuma ja teravkoon-alligaator Üks Aafrika savannides elav loom kaelkirjak kes vajab vähe vett. Okasmetsa loomastik Kassikakk on okasmetsade üks

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Loodusvööndite loomastik

Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on suurepäraselt arenenu

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okas

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Kliimavööndid

Pooluste juures. külm. on igikelts. Näited: sinivaal, keiserpingviin, jääkaru, morsk, valgevaal, hüljes Asub Euraasia põhja Lühike suvi. Talved Nõrgalt arenenud mullastik. Liigivaena taimestik. Esineb igikelts ja Eluga tundra karmi kliimaga on Tundra osas ja Ameerika pikad. Enamasti on Kidur taimestik ei anna taime juured ei suuda tungida masse. kohastunud vähe loomi. põhja osas ja natukene külm. pissavalt org. Ainet et tekkiks Enamasti on seal samblikud

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maakera loodusvööndid

Maakera loodusvööndid Soojusvöötmed, kliimavöötmed, loodusvööndid Nagu teada, on kliima maakera eri paigus väga erinev. Selle peamiseks põhjuseks on Maa kerakujulisus. Poolustele jõuab tunduvalt väiksem osa päikeseenergiast kui ekvaatorile. Erinevast päikesekiirguse kogusest tulenevalt jaotub maakera viieks soojusvöötmeteks: 1) põhja- külmvööde 2) põhja- parasvööde 3) palavvööde 4) lõuna- parasvööde 5) lõuna- külmvööde. Kõigi nende viie soojusvöötme piirid on väga selgelt piiritletud. Palavvööde jääb ekvaatorist põhja ja lõuna suunas vahemikku 23,5 kraadi põhjalaiust kuni 23,5 kraadi lõunalaiust. Need laiuskraadid on viimased, kus pööripäevadel tõuseb päike seniiti. Nendel laiustel asuvaid rööbikuid nimetatakse põhja- ehk vähi pöörijoon põhjapoolkeral ja lõuna- ehk kaljukitse pöörijoon lõunapoolkeral. Mõlemal pool palavvöödet asuvad parasvöötmed. Põhja-parasvö

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

· Piirkonnad ­ Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus-Guinea · Taimestik ­ 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 ­ 40m kõrgused puud o 2) keskmine rinne: 20 ­ 30m kõrgused puud o 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused o taimed · Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. · Mullastik ­ ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. · Loomastik ­ erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. SAVANN · Kliimavööde ­ lähisekvatoriaalne kliimavööde · Kliima ­ 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge.

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Tuulte väli paneb tõusva õhuvoolu pöörlema ja nii tekibki kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav pilv. Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER ­ maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU ­ suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI ­ veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri

Geograafia
400 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun