kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; Kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; Arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; Ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Tegevused Vilsandi rahvuspargis 5 külastusele suletud loodusreservaati. Mootorsõidukitega sõitmine keelatud. Palju puhke- ja telkimiskohti. 3 matkarada. Tänan tähelepanu eest!
kogupikkusega 115 km ja 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Jõgede vahele jäävad inimtegevusest peaaegu puutumata sood. Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood umbes 80%, ülejäänud viiendik jääb mineraalmaadele. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991
Rahvuspargi ülesanded on: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; arendada ja säilitada LääneEesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega
Rahvuspargi ülesanded on: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; arendada ja säilitada Lääne–Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi. ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; Leida uusi linde. Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega raskesti ligipääsetavad alad meres ja üks metsaala Vilsandi saarel. Neil tagatakse koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-, järelevalve- ja päästetöid. Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja platsikasutajatega
säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. 2)looduskaitsealad - kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seal on üks või mitu loodusreservaati, sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit. 3)maastikukaitsealad - kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks. Eritüübid on park, arboreetum ja puistu. Seal on üks või mitu sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit. 1. Hoiualad 2. Kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid
maaturism.ee/index.php?pg=object&id=95 Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Kaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Idast piirab looduskaitseala laeva jõgi, lõunast Emajõe luha lõunaserv, läänest Pedja ja Põltsamaa jõgi. Põhjast piirneb Kamari - Umbusi kultuurmaastikuga. Üldse on kaitsealal 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km, 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Lehtse, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, hõlmates kokku 20 390 ha ehk ligi 204 ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba
kuigi palju kalu. Selle tõttu on võetud kasutusele vajalikud meetmed, nüüd hakkavad kalaparved tasapisi suurenema. Kõige levinumad on papagoikalad, limakalad, mudilased ja vikerkalalased. Vahemere delfiinid ja munkhüljed on looduskaitse all. Suviti käivad kilpkonnad rannikualadel, et liiva sisse muneda, ka nemad on looduskaitse all. Viimase aastate jooksul on rajatud Küprosele mitu rahvusparki ja loodusreservaati. 14
82%. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (126 km2 ehk 32%). Madalsoode all on 106,3 km2 (28%), siirdesoode all 50,4 km2 (13%), lammisoode all 29,5 km2 (8%). Järvetasandikud hõlmavad 48,2 km2 (13%) ja jõetasandikud koos kaldavallidega 21,3 km2 (6%). Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng. Alam-Pedja looduskaitseala piires on neli loodusreservaati: Peterna, Tõllasaare, Võiviku, Karisto. Sellele kaitsealal pole ühtki läbivat autoteed ja 2001 elas seal vaid 14 inimest. Täiesti erilaadne pinnavorm Alam-Pedja looduskaitsealal on suurmõhn Umbusi soo kagupiiril kunagise arvatava muinaslinnuse kohana tuntud Madisemägi. Kuni 10 m kõrguse ja ligikaudu 600 m läbimõõduga kuplilaadse künka kõrgem ja järskude nõlvadega lääneosa küünib 45,8 meetrini üle merepinna. 10) Kuuluvus maakondadesse:
eeskirjas kehtestatud tingimustega. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: uute maaparandussüsteemide rajamine, raie, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine, pestitsiidide kasutamine, jahipidamine (välja arvatud ulukite arvukuse reguleerimiseks) ja kalapüük, telkimine, ehitiste püstitamine. Piiranguvöönd on rahvuspargi piires olev maa- ja veeala, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse. Eesti kaitsealade seis (arv ja pindala) muutub pidevalt, sest kunagi kaitse alla võetud aladele tehakse kaasajastatud, uutele seadustele vastavaid eeskirju. 4 MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981
eesmärgid ning võtted metsakoosluste soodsa seisundi saavutamiseks Baltimaades (15; 2). Kaitsealade metsade kaitsereziim Kaitsealade kaitsereziimi määratleb üldisemalt looduskaitseseadus ja täpsemalt konkreetse ala kaitse- eeskiri. Kaitse-eeskirjal määratleb kaitseala erinevate vööndite ja nende täpsete majanduspiirangute määratlemisel. Kaitseala territoorium võib jaguneda kolmeks vöödiks: - loodusreservaat - majandustegevust pole lubatud; inimestel ei ole lubatud loodusreservaati siseneda, v.a päästetöödeks või teadustööks spetsiaalse loaga; - sihtkaitsevöönd - metsamajandus tulunduslikul eesmärgil pole lubatud, kuid teatud hooldustöid looduskaitselistel eesmärkidel võib teha (näiteks looduslikusse taastamist, liigikaitsetöid jms.); - piiranguvöönd - metsade majandamine on lubatud kindlate kaitseala valitseja poolt kehtestatud
annaabi.ee 
