,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ...
Minule jääb tema tekste lugedes tunne, et ta soovis olla vaba ja tema jaoks oli vabadus puhtas puutumata looduses. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Ka minule on sügis hingelahedane aeg, sest siis on minu sünnipäev. Sellega seoses on mul nii häid, kui ka halbu mälestisi just värvikalt meelde jäänud sügisesest aastaajast. Liivi luule koosnebki suurel jaol loodusluulest, sest see oli temale kõige hingelähedasem. Sellest luuletamine arvatavasti ei olnud talle raske vaid see oli lihtsalt see, mida ta tundis olles oma kodukoha kaunis looduses. Loodusel oli väga suur osa Liivi elul ja luulel, ning õnneks saame me veel praegugi sellest kaunist kooslusest oma hinge nende ilusate luuletustega ergastada. Hinne 4
aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821),
aastast. Juba varakult kujunes Pukini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Taadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Pukini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Pukini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836).
märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." · Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära. Luuletus, milles on kujundeid kasutatud: "Kõik päevad kihutavad tantsujalga
looduses, sest ta on kirjutanud palju sellekohaseid luuletusi ning sellest kui masendav on talv tema jaoks. Soovitusi Juhan Liivi luuletusi on sobilik kõigil lugeda, kuid enamasti on luuletused sobilikud täiskasvanutele ja vanemaealistel inimestel, sest paljud luuletused on sügavamõttelised millest noored ei pruugi aru saada. Põhikoolis ja gümnaasiumis oleksid Juhan Liivi luuletused heaks õppematerjaliks ja tema luuletusi on hea analüüsida. Iselooming loodusluulest „Hiirepoja kaotus“ Valge maa ja tume taevas, rebase kõhtu nälg vaevas. Taevast lumehelbeid näeb langemas käpad lumel vaikselt kangemas. Kaugel, eemal hiirekene urus, otsis kohta kus ta poleks ohus. Rebane tal jälil juhtus, küttis, nälg tal kustus. Kasutatud materjal: Pildid: http://kreutzwald.kirmus.ee/tmp/img_c/resize_43bed1e273878 7afdf1f2b9118035d45?cached=1304886569 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/95/Ju han_Liiv.jpg/220px-Juhan_Liiv.jpg http://www
aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Poeemidest kõige eredamalt väljendub Puskini romantism "Kaukaasia vang" (1820-
mereteemadel. Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! Tema loodusluulest lausa õhkab tema eluaegset looduslähedust ja erilist sidet, mis tal sellega oli. Ka esineb tema loodusluules loomade ning lindude motiive, tihti võtab kirjanik neid kui omasuguseid, kuid teisalt jällegi kadestab nende vabadust (just lindude motiivi puhul). Juba loodusluulesse oli Liiv ka ennast tinglikult ära peitnud ja kajastanud seda, mis tema enese sees toimus. Kõik see on aga eriti tugevalt kajastunud tema isikuluules. Erinevalt näiteks
aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Poeemid: "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824)
aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Poeemid Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821),
annaabi.ee 
