See on esimene kohus; ei ole teist tarkust kui inimlikkus." Inimene kes ei armasta, ei või olla õnnelik. Õigem kui headus on voorus. Ideaali alus loodus. Loodus on inimesed loonud õnnelikuks. Pedagoogilised vaated Piirdume ainult nende teadmistega, mida sunnib meid otsima instinkt ja jätame üleliigse. Mõistlikule inimesele pole tarvis teada, mis on, vaid mis on väärtuslik teada. Tema looduse mõiste on osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Pedagoogilised vaated Teoloogiline looduse mõiste lihtsus ja kooskõla , mida nimetatakse jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. "Kõik on hea, mis tuleb Looja käest". Kui jumal käsiks inimese kirgi hävitada, siis räägiks ta enesele vastu, sest ta ise on nad inimese südamesse istutanud. Psühholoogilise looduse mõiste Selle leiab Rousseau enesevaatluse teel.
Aga see vaade on vildak. Mees peab kõrgeimaiks varaks vabadust ja suurimaks paheks nimetab sõltuvust, orjust, aga ,,Émile'i" kirjutamise ajal ei näe Rousseau enam vabadust puhtnaturalistlikult. 2 Ideaali alus loodus. Höffding leiab Rousseau looduse mõistel kolm erisugust tähendust. Tema looduse mõiste on 1. osalt teoloogilist, 2. osalt loodusloolist, 3. osalt psühholoogilist päritolu. 1. teoloogiline looduse mõiste leiab käsitlust, kui on juttu lihtsusest ja kooskõlast, mida nimetatakse Jumala ürgeliseks tööks vastupidi inimeste moonutamisele oma kunstide abil. 2. looduslooline looduse mõiste on lauseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistustest. 1-le ja 2-le on ühine asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri
kui inimtegevuseks vajaliku keskkonnaga; Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. • Arenguetapid: 1)looduskirjanduse kaanoni kehtestamine 2)kirjandusklassika ülelugemine 3)teooria + arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) • Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131).
milliseid väärtusi / omadusi loodusele omistatakse ning mispärast; uurib seda, kuidas meie arusaamad loodusest kujundavad kirjanduslikke kujundeid ja žanre. Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast. Ursula Heise (Stanford University) Looduskirjanduse kaanoni kehtestamine Kirjandusklassika ülelugemine Teooria-arendus (mõisted, meetodid, interdistsiplinaarne lõimimine) Sisaldab loodusloolist informatsiooni Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist 9
omadusi loodusele omistatakse ning mispärast; uurib seda, kuidas meie arusaamad loodusest kujundavad kirjanduslikke kujundeid ja žanre. Samuti uurib kirjandusökoloogia, kuidas need kirjanduslikud võtted omakorda kujundavad meie ühiskondlikke ja kultuurilisi arusaamu keskkonnast. Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Looduskirjandus - Sisaldab loodusloolist informatsiooni, Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema), Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist EELPOOL VASTATUD Kirjandusteooria koolkonnad Eraldi käsitleti loengutes soouurimuslikku perspektiivi kirjandusteaduses, postkolonialilismi, poststrukturalismi ja postmodernismi, uushistoritsismi. Põgus ülevaade uuskriitikast, stukturalismist, semiootikast leidub loengu „Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja –suunad“ konspektis.
- Kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus ja selle analüüsimine, on lahutamatult (ja paratamatult) seotud loodusega kui inimtegevuseks vajaliku keskonnaga. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele. Kuidas puutub keskkond kirjandusse? kogu inimtegevus, sealhulgas kirjandus on lahutamatult seotud loodusliku keskkonnaga Looduskirjanduse põhitunnused, sh selle erinevus ilukirjandusest a) Sisaldab loodusloolist informatsiooni. b) Põhineb autori vahetutel kogemustel (ja suunab lugejat sama kogema) c) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Kõigi selle 3 põhitunnusega erinebki ilukirjandusest. Mil moel saab ökokriitikat rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel? Tooge mõni näide. Ökokriitika uurib, kuidas on klassikaliste kirjandusteoste puhul kajastatud inimese ja looduse suhet, milliseid väärtusi on loodusele esitatud. Näiteks inimese ja looduse
Ta lausub: ,,Vaba on see inimene, kes ainult tahab seda, mida ta võib ja teeb, mis talle meeldib. Vaba olla tähendab vähe oleneda inimlikest asjadest. Vähem käte kui südame jõudude piiramine teeb meid sõltumatuks ja vabaks." Ideaali alus loodus. See ideaal ei ole lihtne mõtete kombinatsioon, mis toetub fantaasiale või lihtsale teoretseerimisele. Höffding leiab tema looduse mõistel kolm erisugust tähendust: osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Teoloogiline loodus on inimese loonud õnnelikuks. Õnnetus on midagi, mida ei peaks olema ja mille vältimine ja kaotamine oleneb meist endast. Looduslooline siin tahab Rosseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Psühholoogilise looduse mõiste leiab Rosseau enesevaatluse teel. Ta süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid
käsitlevad tekstid. Mis kirjeldavad inimest, kes läheb loodusesse jne. Neid otsitakse. Kirjandusklassika ülelugemine lugeda üle vastukarva, marginaalseid tunnuseid mööda. Kuidas need tekstid mõjutavad inimest. Teooria-arendus (mõiste, meetodid, interdistsiplinaarne lõimumine) oluline ühesugused mõisted, meetodid jne. 67.Looduskriitika kui zanr Looduskirjanduse kolm põhilist kriteeriumi: Sisaldab loodusloolist informatsiooni Põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema) Sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist antakse tekstiga ikkagi mingisugune üldistus. Looduskirjanduse funktsioon ei peatu teksti juures. Üks funktsioon on suunata inimene tekstist läbi loodusesse, nt vaatlema mingit liiki jne. Autori, keskkonna, lugeja ja teksti ringmäng. PSÜHHOANALÜÜS Psühholoogiline kriitika (al 19
annaabi.ee 
