Looduslikud Värvained juustele (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

„Üksikemad saavad Euroopa Liidult lapsehoidja“

Kuressaare Ametikool Majutuse ja iluteeninduse õppesuund Cärol Maas ARTIKLI ANALÜÜS Tunnitöö Juhendaja: õpetaja Maiju Zuping Kuressaare 2011  Valisin kommenteerimiseks N.Niitra artikli ,,Üksikemad saavad Euroopa Liidult lapsehoidja". Peamine teema keskendub üksikemadele ja nende lastele. Autori sõnutsi ,, ...võib kella kümneni õhtul töötav ema viia võsukese pärast lasteaia sulgemist perekeskusesse, kus tema eest hiliste õhtutundideni hoolt kantakse" ( Niitra 2009 : 4 ). Tekstist selgub, et üksikemadel on võimalus tööl olles lapsed päevakeskusesse viia ( Niitra 2009 ). Minu arvates on Euroopa Liidu poolt tehtud otsus õige, kuna üksikemadel on tõesti raske üksi oma lastega toime tulla. Kasutatud kirjandus: Niitra, Nils 2009. Üksikemad saavad Euroopa Liidult

Eesti keel

34

pdf

Peanaha haigused

Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Peanaha ja juuste probleemid ,haigused ning häired Referaat Juhendaja: Klaarika Muul Kuressaare 2017  Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inimesel maailmas. • spotlike alo

Ainetöö

3

doc

Erika Salumäe elulugu

Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 ­ 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali ­ hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatreki

Kehaline kasvatus

9

odt

„ÜHISKOND LOOB OMA KODANIKU“

juuksuritöökodadele kõige töörohkemad ajad. Reeglina on kõige rohkem tööd nädalavahetustel ja lõuna- ning õhtutundidel, seepärast teevad nad oma töös vaheaja vähem populaarsetel aegadel. Kutsenõuded ja eeldused Juuksuri põhioskused on: 1)pea pesemine ja massaaz 2)juuksestruktuuri kujundamine 3)juuste värvimine, blondeerimine ja triibutamine 4)erinevate soengute tegemine erinevates tehnikates erineva pikkusega juustele 5)juuste lõikamine erinevatele juustepikkustele ja erinevates tehnikates 6)habeme kujundamine Maniküürija, pediküürija ja küünetehniku oskusteadmiste hulka kuuluvad: 1)teadmised hügieenist, toitumisest, eriala keemiast, käte anatoomiast ja füsioloogiast ning küünte- ja nahahaigustest 2)kliendile küünehooldusega seotud hooldusvõtete ja probleemide selgitamine 3)käte- ja küünte hooldamine 4)käte massaaz

Kirjandus

8

docx

HOTELLI NING AUTOTEENENDUSE KÜLASTUS

Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik HOTELLI NING AUTOTEENENDUSE KÜLASTUS Rauno Tisler Referaat Juhendaja: Ülle Tamsalu Kuressaare 2015 Hotell Arensburg külastus Külastasime grupiga 16.jaanuaril Arensburg Spa Hotelli Saaremaal, tegu on väikse ja hubase hotelliga, kus on ühendatud kaasaegne arhitektuur ja vanaaegne: ajalooline osa asub 300 aasta vanuses majas, mis on kõrvutatud modernse hoonega. Samuti on hotellil ka hubane Spa osa ja mõnusad saunad. Asukoht Hotell asub peaaegu Kuressaare kesklinnas ning on igati nähtaval ja sobival kohal, samuti ei ole probleemi ka auto parkimisega, sest hotellil on endal kaks parklat ning samuti hotelli ligidal ka suur bussiparkla, kuhu võib samuti parkida. Info kättesaadavus Hotellil on olemas täiesti toimiv ja korralik veeblileht, mis on väga sisukas ning

Loogika ja avalik esinemine

1

docx

Artikli analüüs: „Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus“ .

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Eneli Vanin ARTIKLI ANALÜÜS Tunnitöö Juhendaja: Õpetaja Maiju Zuping Kuressaare 2012 1. a) Valisin kommenteerimiseks Kristiina Viironi artikli: ,,Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus" . b) Peamine teema keskendub kartulivorsti ja maovorsti tegemisel. c) Autori sõnutsi: ,,Soojalt seda vorsti ei sööda, kõps kamakas rändab potist kaussi, saab omale veel korraliku vajutuse otsa ja nii seisab ta jahedas järgmise hommikuni." .(Viiron 2011:16) d) Tekstist selgub, et nad teevad kõike käsitsi. (Viiron 2011) e) Minu arvates ei ole ise tehtud vorstis head, ja see maovorst ei tundu ka sugugi hea

Eesti keel

5

pptx

Miina Härma, powerpoint

Kuressaare Ametikool Toitlustustuse õppesuund TTP-10 Miina Härma Koostaja : Kaja Maiste Juhendaja : Anita Kangur Kuressaare 2011 Miina sündis seitsmelapselisse perekonda. Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument.  Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli'' `'Ehi, veli, opi veli'' http://www.youtube.com/watch?v=XMgzZ9WR8Z4

Muusika

4

docx

Keskaja kultuur

Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge KESKAJA KULTUUR Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2010 1. KESKAJA KULTUUR Keskaeg kestis 5. Saj. ( lääne Rooma lagunemine ) ­ 15. Saj. Keskaja inimeste jaoks oli kõige olulisem Jumal. Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumine aste:

Kirjandus

Kommentaarid (0)