Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond Elis Vink OÜ JOIK KÜÜNLAD & SPA Referaat Juhendajad: Sirje Mets Tartu 2010 Firmast üldiselt OÜ JOIK küünlad & spa asutati aastal 2006. JOIK on kaubamärk, mis tähistab kvaliteetset Eestis valmistatud looduskosmeetikat ja sojavahast lõhnaküünlaid. Kõik JOIK tooted on valmistatud käsitööna Eestis, kasutades kõige kvaliteetsemat toorainet. Nende eesmärgiks on pakkuda kvaliteeti just mõistliku hinnaga ning propageerida looduslikke nahahooldustooteid. Tootevalik on piisavalt lai, mis sisaldab väga meeldiva aroomiga lõhnaküünlaid, külmprotsessimeetodil valmistatud nahasõbralikke seepe, vannitooteid ning mõnusaid tooteid nii kehale, näole, kätele-jalgadele kui ka juustele. JOIK esinduspood asub Tallinnas, kuid nende tooteid müüvad ka osad apteegid, kaubamajad, Rosalindi poed, Ökopoed jne. Küünlad ja seebid JOIK ...
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjud...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja ilu osakond ILU 11/1 juuksuri eriala Juuksurikosmeetikat maaletoovate firmade värvitooted Õpimapp Maris Ploom Juhendaja Merike Rosenthal Tartu 2011 Sisukord 1. Goldwell...............................................................................lk 3-10 2. Schwarzkopf.........................................................................lk 11-13 3. Estel......................................................................................lk 14-18 4. Ewald....................................................................................lk 19-20 5. Cutrin....................................................................................lk 21-23 6. Sim........................................................................
( KOOL ) NIMI KREEMID Referaat Juhendaja: ( nimi ) Töö tegemise koht ja aastaarv SISSEJUHATUS Kreemid, salvid, geelid on asjad, mida paljud meist kasutavad iga päev. Kosmeetikatööstuses kasutatavaid aineid on tuhandeid. Samuti on kreemide koostises tohutult palju koostiosi. Tarbitavad kosmeetikakogused kasvavad päev-päevalt. Lisandub uusi tooteid ja neis kasutatavaid komponente. Juba praegu on arvud soliidsed: kosmeetikumide valmistamiseks kasutatakse ligi 8000 ainet, maailmas ringleb üle kolme miljoni toote. Milles on nende erinevus, millest need koosnevad? Kas kreemid võivad ka sisaldada ka inimesele kahjulikke aineid? 1 KREEMID 1.1 Kreemid, losjoonid Lihtsad kreemid ning losjoonid on läbipaistmatud tuunjad nahahooldusvahendid, mis sisaldavad õlisid (taimsed rasvõlid, leotisõlid), vett (näiteks destilleeritud vesi või taimetee) ja emulgaatorit. Olemuselt võib k...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KAHJULIKUD AINED KOSMEETIKAS Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kahjulike ainete loetelu:......................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Täna on üle 200 eri...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
annaabi.ee 
