kirjuhahku ja teisi merelinde. (Vikipeedia) Valgepõsklagle (Branta leucopsis) Kirjuhahk (Polysticta stelleri) Taimeliigid • Soontaimeliike on 520. • Samblikke ja samblaid ligi 500 liiki. • Liaan Luuderohi, orhideeliik Valge tolmpea. (Keskkonnaamet) Luuderohi (Hedera helix) valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) Mereelu • Ligi 80 liiki kalu. • Vähilaadsed ja kalad (räim, tursk) • Limused (rändkarp, söödav südakarp, vesiking) • Hülged (Keskkonnaamet) Läänemere tursk (Gadus morhua callarias) Söödav südakarp (Cerastoderma glaucum) Allikad • Vilsandi rahvuspark, Keskkonnaamet (30.11.2014) http ://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/
The leaves are arranged in opposite pairs. Leaf colors range from dark green and gray-green to purple, blue, and sometimes pale yellow. The flowers are white to purple. • Most mints grow best in wet environments and moist soils. Mints will grow 10–120 cm tall and can spread over an indeterminate area. Species •Mentha aquatica – water mint, marsh •Mentha laxiflora – forest mint mint •Mentha longifolia (syn. Mentha •Mentha arvensis – corn mint, wild sylvestris) – horse mint mint, Japanese peppermint, field mint, •Mentha piperita – peppermint banana mint •Mentha pulegium – pennyroyal •Mentha asiatica – Asian mint •Mentha requienii – Corsican mint •Mentha australis – Australian mint •Mentha sachalinensis – garden mint •Mentha canadensis – American wild •Mentha satureioides – native
● Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. ● Seemned valmivad kaunades. ● Juurestik lai ja sügav. 14 liigi lehed 1. Acacia baileyana 2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea 4. A. farnesiana 5. A. cornigera 6. A. collinsii 7. A. podalyriifolia 8. A. pendula 9. A. melanoxylon 10. A. longifolia 11. A. dealbata 12. A. cultriformis 13. A. greggii 14. A. redolens Seemned Seemneid levitavad enamasti sipelgad Levik Akaatsiad on levinud troopikas ja subtroopikas Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Austraalias kuivematel aladel. Arvukalt kasvab neid ka Madagaskaril, kus nad on (peale ühe liigi) inimese poolt sisse toodud. Alamperekondade kaupa on akaatsiad levinud järgmiselt:
Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid,rehapulki ja vesirataste hambaid. Vana-Egiptuses tehti jugapuust sarkofaage Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) RIIK Taimed HÕIMKOND Õistaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised PEREKOND Tolmpea LIIK Valge tolmpea Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega need võivad olla kuni kahe sentimeetri pikkused. Õied muudab eriliseks lumivalge värvus Tema tavaliselt kuni paarikümneõieline õisik on üpris hõre. Valge tolmpea lehed on pikad ja tugevad, vihmaveerennitaoliselt nõgusad. Neil on ka tugev terav tipp.
Kõige rohkem on neid Malaisia ja Uus-Guinea saarel. Eestis kasvab looduslikult 36 liiki käpalisi, kõik on looduskaitse all. Antud tabelis on välja toodud 41 teadlikku orhidee liigi nime, millest 2 neist on juba hävinud. Tabel 2. Orhideeliikide ja alamliikide eestikeelsed nimed. Teaduslik ladina keelne orhidee nimi Eesti keelne liiginimi Anacamptis pyramidalis püramiid-koerakäpp Cephalanthera longifolia valge tolmpea Cephalanthera rubra punane tolmpea Coeloglossum viride Rohekas õõskeel Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Cypripedium calceolus kaunis kuldking Cypripedium calceolus kaunis kuldking Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp
purpursed) väikesed õied on koondunud peenikeseks tipmiseks õisikuks. Erinevalt piparmündist asuvad õisiku osad liitõisiku ulatuses üksteisest eemal. Rohemündi lõhn on mahendam kui piparmündil. Nii piparmünti kui ka rohemünti kasutatakse tööstuses ning kasvatatakse rohkesti Itaalias ja Prantsusmaal. Need liigid on levinud ka paljues Eesti koduaedades. See münt on aga oluline mündikastme komponent ning kulinaarias üldse kasutatavamaid münte. Pikaleheline münt (mentha longifolia) on eelmainitust kõrgema kasvuga rohttaim. Lehed on saagja servaga valkjalt või hallikalt karvased. Õied on enamasti roosad ja koondunud varre tipul jämedaks õisikuks. Ta on teistest sortidest nõrgema lõhnaga münt. Ta ei sobi kuigi hästi toitusesse. Kuid kasutatakse ravimtaimenda. Siiski saab temast head igapäevateed. Käharmünt (mentha crispa) on aedades kultuurtaimena kasvav teisend looduses, laialt levinud vesimündist
Saak ● Saaki koristatakse õitsemise algul. ● Taimed lõigatakse 5...7 cm kõrguselt. ● Enne kuivatamist oleks hea lehed vartest eraldada. ● Kuivatatud lehti saab 100...200 g/m2. ROHELINE MÜNT • Lad. Mentha spicata Botaaniline iseloomustus ● Spearmint. ● Võib olla piparmündist kõrgem. ● Õied hõredamas õisikus. ● Maitselt mahedam. ● Tuntud maitse ja teetaim. ● Inglismaal lambalihavürts. PIKALEHELINE MÜNT • Lad. Mentha longifolia Botaaniline iseloomustus ● Pehmekarvaline. ● Meil esineb harva – veekogude läheduses. ● Kasvatatakse käharalehelist teisendit (Crispa). ● Kasutatakse toiduainetetööstuses (roheline juust). ● Kasutatakse parfümeeriatööstuses. VESIMÜNT • Lad. Mentha aquatica 10. HARILIK LEESKPUTK • Lad. Levisticum officinale Botaaniline iseloomustus ● Rahvakeeles kutsutakse taliselleriks. ● Sarikaliste (Apiaceae) sugukonda
Looduskaitse Eestis · Vaika saarte LK ala 1910 · LK seadus 1935, 1936 20+6 taimeliiki · Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 · Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994 · Looduskaitseseadus 2004 kaitsealused liigid kolmes kategoorias 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii), (ristõielised) LK2 Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), (käpalised) LK2 Punane tolmpea (Cephalanthera rubra), (käpalised) LK2 Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1
PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)
annaabi.ee 
