Antud essee on kirjutatud David Z. Alberti raamatu põhjal, kus püüan kokkuvõtlikult lahti mõtestada mittelokaalsus ja lokaalsus kvantmehhaanikas ning looduses. Mida need vastandlikud nähtused endast kujutavad, on nad üldse reaalselt olemas ja kas nad saavad loogiliselt samaaegselt eksisteerida. Nii klassikalise füüsikateooria, kui ka meie igapäevase maailmatunnetuse üks olulisemaid nurgakivisid on lokaalsuse printsiip. Kvantmehaanika toob aga füüsikalisse maailmapilti mittelokaalsuse (lisaks paljudele muudele häirivatele või lausa müstilistele asjaoludele nagu elementaarosakeste mittedeterministlik (laineline) olek, lainefunktsiooni kollaps jne.. ), mis on teravas vastuolus meie kogemusega meid ümbritsevast maailmast. Mis on lokaalsuse printsiip? Alustame ühest mõeldavast definitsioonist. Füüsikalise protsessi toimumine antud ruumipunktis
ajal lähenetakse sõdade õpetamisele suuresti just reaalpoliitiliselt (tuuakse välja osapoolte kaotused numbrites jne). Inimlik pool ja tsiviilisikute kannatused jäävad nii mõnelgi korral tahaplaanile – õppekava soosib pigem konflikti olemuse mõistmise õpetamist ja selle tagajärgede mõistmist. Suureks abiks oleks just lähiajaloo konfliktikollete lahkamine – näiteks Rwanda 1994. aasta genotsiid, mis just oma brutaalsuse ja lokaalsuse tõttu on kurb näide sellest, mil määral erinevad etnilised grupid ühes riigis võivad vaenujalale sattuda. Lisaks oleks kasulik pöörata tähelepanu ka abistavale faktorile – mil määral riigid on püüdnud teisi abistada ning mida saab tavakodanik teha. Näiteks sobiks Eesti toetus Gruusiale 2008. aastal. Eesti Punase Risti kodulehel väljatoodud õppematerjalid on väga asjalikud just metoodilise lähenemise poole pealt
Kuna tehnoloogia muutub pidevalt, tuleb ka infoökosüsteemidel pidevalt muutuda ja kohaneda. Infoökosüsteem koosneb inimestest, kes õpivad ja kohanevad ning loovad teavet. Isegi kui tehnoloogia ei muutu, areneb inimese oskus sellega ringi käia ja seda kasutada. Keskkonna sotsiaalsed ja tehnilised aspektid arenevad koos seostatult koevolutsiooniliselt. Paiksus (lokaalsus) - Infoökoloogilises paradigmas pööratakse erilist tähelepanu paiksuse ehk lokaalsuse küsimusele. Inimesed tegutsevad alati mingis kindlas kohas, ka kõik nende kokkupuuted tehnoloogiatega leiavad aset kindlas paigas ja need paigad ei ole sugugi tähtsusetud. Tõeliselt oluline on pidada silmas asjaolu, et ainult infoökoloogilises süsteemis osalejad suudavad kujundada tehnoloogia, mis sobib kindlasse kohta. Tehnoloogiate loojad pakuvad meile kasutatavuse, mis võib olla parem või halvem, kuid nad ei tee sellega konkreetses kohas konkreetset tööd.
10 Läbipõlemist ei tohiks samastada depressiooni või stressiga, kuigi see kätkeb mõlemale seisundile omaseid tunnuseid. Läbipõlemise põhjusi tuleks otsida eelkõige töökeskkonnast see on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb ebaõnnestunud katsetest tulla toime erinevate negatiivsete stressoritega. Läbipõlemine erineb depressioonist lokaalsuse poolest: kui depressioon on generaliseerunud seisund, siis läbipõlemine on töökeskne. Uurimused on näidanud, et samamoodi nagu stressi saab pidada edu hinnaks, algab ka läbipõlemine headest kavatsustest. Läbipõlemine ohustab kõige enam tugevalt motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on juba ette näidata saavutusi ning kellel on oma tulemustele kõrged ootused. See
Galaxy: The Making of Typographic Man“ (1962), „Understanding media: The Extensions of Man“ (1964) ja The Global Village: Transformations in World Life and Media in the 21st Century” (1988). McLuhani põhilisteks väideteks on, et elektrooniline kommunikatsioon on pikendanud inimese meeli – telefon kõrvu ja televisioon silmi. Globaalne küla on elektrooniline närvisüsteem, mis võimaldab kõigil olla kõigiga ühenduses. Tagajärjeks on lokaalsuse kadumine, ent läheduse säilimine. Tehnoloogiate kodustamine Tehnoloogiate kodustamine on sotsiaalse konstruktivismi üks alasuundi, mille põhilises fookuses on erinevatele tehnoloogiatele kasutajate poolt omistatud roll ja tähendus. Uurijaid ja uurimusi on olnud mitmest erinevast fookusest. Majandusliku mudeli uurijana on tuntuim ehk Everett Rogers (1995), kes räägib tehnoloogiate omaksvõtust innovatsioonide levimise märksõnade kaudu, kodustamise ja
Rohetarbimisest on saanud peavoolu tarbimise niss. Vastutus on taas tarbijal - tal on võimalik päästa planeedi tulevik. Inimesed rahustavad ennast kergesti - pooled inglastest on teinud ühe ostu, mis on roheline. No Logo Erinevus varasemaga - firmad ei pea müüma mitte toodet, vaid brändi. 1993 - brändi surm - Marlboro pidi hindu alla laskma - bränd ei loe enam Uus keskklass - suurfirmade osa-ajaga töölised 100% kasvu 10 aastaga. Lokaalsuse kadumine, turvalisuse kadumine, suured tulud. Brändi ja logovastana liikumine. Anarhistid. Brändid tehakse üle. Stentsil.
Kukla-, kiirupiirkonna kahjustused takistavad ruumitaju- ja orienteerumisvõimet. Optiline agnoosia Nägemisagnoosia on neuropsühhiline häire. Seda iseloomustab asjade äratundmisvõime ja tõelisuse tundmise kaotus, info omistamisel läbi nägemise. Ei tunne enam ära asju ja nende kujutisi kuigi nägemisteravus on piisav. Tekib kuklakoore teisejärguliste väljade ja temaga piirnevate kiiru-ja oimusagara osade kahjustuste korral ning tema iseloom määratakse kahjustuse osa ja tema kolde lokaalsuse järgi. Peale nende kahe eristatakse veel kuute agnoosia eriliiki: 1.Esemeline agnoosia ei tunta ära esemeid ja asju endid ja nende kujutisi. 2.ruumilise nägemise agnoosia (kirjeldatud A.Petersoni, O.Zangwill´i poolt 1945.a.) ilmneb ...kuklapoolse aju osade kahjustuste korral, kaob võime orienteeruda ruumis, ei eristata ruumilisi omadusi, puudub ruumiliste koordinaatide adekvaatne mõistmine. 3.Nägude agnoosia (kirjeldanud J.Bodamer 1947.a
Oats, Aunt Jemima - paremini jääb meelde, kaubad muutuvad anonüümsemaks, aga isiklikku touchi on vaja. GM on su sõbr nimetähed. Jõuad voodipeatsisse lapsele viimast lohutust andma. Brändiloomine meeletu äri. 200 miljardit USD 1993 - brändi surm - Marlboro pidi hindu alla laskma - bränd ei loe enam Rohkem raha brändidele (Nike ja sportlased), imagole Æ elustiili propageerimine (Body Shop) Uus keskklass - suurfirmade osa-ajaga töölised 100% kasvu 10 aastaga. Lokaalsuse kadumine, turvalisuse kadumine, suured tulud. Brändi ja logovastana liikumine. Anarhistid. Brändid tehakse üle. Stentsil. Mis edasi? Mõned muutused, mis on eetilise tarbimisega kaasnenud: Eetiline tarbimine on peavoolu osa. Üldine nimetus Corporate Social Responsability - selle all toimitakse. Enroni ja Parmalati pankrotid - tuleb paremini ja pikemaajaliselt planeerida. Firmadepoolne vastus eetilise tarbimisele. PR-kampaaniad. Kriitikute poolsete sokkide neutraliseerimine.
annaabi.ee 
