Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased Populatsioon rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas, ristuvad vabalt ja teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud Geograafiline populatsioon loodusgeograafiliselt ühtlases kohas, koosluse poolest mitmekesisel maastikul Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm Populatsiooni tihedust saab mõõta kõikide isendite loendusega, väljapüügi või proovialade tegemisega. Suhteline tihedus näitab indeksit vahe või muutuse kohta. Populatsiooni arvukuse valem: R- strateegia(reproduction) palju järglasi, väikesed järglased ja väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised K-strateegia keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased suht suured ja hea
samal ajal samas paigas · liigi eksisteerimise elementaarvorm · vabalt ristuvate isendite kogum · teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud, võivad geneetiliselt lahkneda Populatsioon · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) · Lokaalpopulatsioon liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Looduslikud populatsioonid koosnevad tavaliselt mingist arvust lokaalpopulatsioonidest Populatsioonid: · Tartu dendropargi kuused · Tähtvere metsa jänesed · Võrtsjärve ahvenad · Endla raba jõhvikad Populatsiooni iseloomustavad: · Populatsiooni arvukus ja tihedus · Sündivus · Suremus · Sisse ja väljaränne · Levikutüüp · Ealine struktuur · Sooline struktuur
tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujundamisega ning viivad uues koosluse kujunemiseni. Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. Lõppkooslus, mis välja kujuneb. Popultasiooniökoloogia Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul, taiga Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga, mets Lokaalpopulatsioon - liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüteemi piires, kuusetukk metsas Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Olulisemad parameetrid, mis tagavad organismi või liigi ellujäämise: konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumine, popultasioonidünaamika laad. Keskkonnamahtuvus e. Kandevõime populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid sama määral, kui need loodulikult uuenevad.
Populatsiooniökoloogia – organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline(elus) keskkond. Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased. Populatsioonide määratlemine Geograafiline populatsioon – paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisemal maastikul (taiga) Ökoloogiline populatsioon – on seoses kindla ökosüsteemiga (mets) Lokaalpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas) Populatsiooni iseloomustavad tegurid Populatsiooni arvukus ja tihedus Sündivus Suremus Sisse- ja väljaränne Levikutüüp Ealine struktuur Sooline struktuur Populatsiooni kasv Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime Populatsiooni kasvu tüübid: Eksponentsiaalne kasv – limiteerimatu kasv, mida suuremaks
populatsioon püsib eluvõimeline. Populatsioonist oleneb liigi olemasolu mingis kohas ja on eelduseks liigi edasiseks evolutsioneerumiseks. Ökoloogia seisukohalt on populatsioon üks isereguleeruvaid biosüsteeme, mis osaleb kõigis kooslustes ja biosfääris toimuvates protsessides. Populatsiooni ei ole kerge mõistena piiritleda ja looduses konkreetselt eristada. Geneetikas ja evolutsiooniteoorias on keskne mõiste kohalik e lokaalpopulatsioon, populatsioon kitsamas tähenduses e deem. Selle populatsiooni moodustab hulk mingi liigi isendeid, mis põlvkondade vältel on asundanud mingit territooriumi, mille ulatuses toimub vaba vastastikune ristumine (panmiksia) ja mis on teistest sama liigi isenditest suhteliselt isoleeritud. Geneetilised eeldused on teistsugused isetolmnevate isendite populatsioonides, apomiksise või püsiva vegetatiivse uuenemise korral. Viimasel juhul moodustavad ühe isendi
Ühes veekogus elavad haugid moodustavad populatsiooni, nad saavad omavahel anda järglasi, kuid on eraldatud sama liigi teistest haugidest, kes elavad teises veekogus. Need kalad on omavahel eraldatud looduslike piiridega. Geneetilis evolutsioonilisest aspektist on populatsioon teisest sama liigi populatsioonist sedavõrd eraldunud, et nad võivad pika aja pärast ka geneetiliselt lahkneda. Sellist populatsiooni tuntakse ka elementaarpopulatsioon või deemi nimetuse all (lokaalpopulatsioon, mikropopulatsioon). Näiteks sobiks saima hüljes, kellel puudub võimalus oma populatsiooni uuendada, toimub rohke vaba juhuslik ristumine. Põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on populatsiooni arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui varem toodud veekogus elas näiteks 400 haugi, siis see ongi selle populatsiooni arvukus. Arvukuse hindamise aluseks on suurulukite korral
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 2 süsteemid, ristudes vahetavad nad geene. Liik on seega välis- ja sisetunnustelt sarnaste isendite kogum, kes generatiivsel paljunemisel ristuvad üldiselt vaid omavahel (liigisiseselt) ja annavad selle tulemusena soontaimede puhul idanemisvõimelisi seemneid. Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond. Põhiline geneetiline ja evolutsiooniline üksus liigi piires on kohalik e. lokaalpopulatsioon, s.o. ühes paigas elunevate, omavahel ristuvate isendite rühm. Populatsioonide rühmitused moodustavad mitmeid liigisiseseid kategooriaid. Liigist väiksem süstemaatikaüksus on alamliik e. geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik. Liigisisesed üksused on veel teisend ja vorm
Boreonemoraalne põhjaparasvöötme segametsade vööndile omane. Brutoproduktsioon (ökoloogilise süsteemi) kogutoodang, mingis ajavahemikus fotosünteesis, kemosünteesis ja orgaanilisest ainest toitumises sarnastunud (assimileerunud) energia kogus või sellele vastav aine hulk (biomassiühikuis). Autotroofide b. määratakse gaasivahetuse kaudu, heterotroofide b. toiduks tarvitatud aine kalorimeetrilise analüüsiga. Deem elementaarpopulatsioon, mikropopulatsioon, lokaalpopulatsioon, ühe liigi isendite suhteliselt lühiajaline ja ebapüsiv kogum, populatsiooni territoriaalstruktuuri elementaarrühmitis. Paikneb teistest samasugustest kogumitest ruumiliselt lahus, kuid tal puudub iseseisva eneseuuenduse ja arvukuse regulatsiooni võime. Deemis toimub rohke vaba juhuslik ristumine. Deflatsioon tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod
Liigisisesed üksused on lahtised süsteemid, ristudes vahetavad nad geene. Liik on seega välis- ja sisetunnustelt sarnaste isendite kogum, kes generatiivsel paljunemisel ristuvad üldiselt vaid omavahel (liigisiseselt) ja annavad selle tulemusena soontaimede puhul idanemisvõimelisi seemneid. Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond. Põhiline geneetiline ja evolutsiooniline üksus liigi piires on kohalik e. lokaalpopulatsioon, s.o. ühes paigas elunevate, omavahel ristuvate isendite rühm. Populatsioonide rühmitused moodustavad mitmeid liigisiseseid kategooriaid. Liigist väiksem süstemaatikaüksus on alamliik e. geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik. Liigisisesed üksused on veel teisend ja vorm
annaabi.ee 
