koolipoiss. Peamine asi, mida Holden ihkas oli olla täiskasvanu. Et seda saavutada kutsus ta endast vanemaid kaasõpilasi lapsukesteks, mis muidugi teistele ei meeldinud. ,,Ei, sa ei teeks seda, Ackleylapsuke. Kui sul oleksid tema rahad, oleksid sa üks suuremaid..." ,,Tead, aitab sellest Ackleylapsukesest. Kurat võtaks. Mina passin sulle papaks, sa tohman." (lk 28) Samuti valetas ta ennast korduvalt vanemaks, et baarides ja lokaalides alkoholi saada, sest tundus, et sigarett on lubatud juba selles eas. Ta valetas kahele inetule ja ühele võrdlemisi normaalse välimusega naisele oma vanust, nii valetas ta ka lõbutüdrukule. ,,Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" ,,Mina? Kakskümmend kaks." ,,Mis te luiskate!" (lk 90) Veel ihkas ta olla mittehaavatav, kuid see ei kukkunud tal just suurepäraselt välja, tihti lugu, kui miski viltu vedas raske tundus või lihtsalt niisama, ilma põhjuseta, hakkas ta nutma. Kui
Muusikat õppis mitmes erinevas Ameerika ülikoolis. Oli seotud uuendusmeelsete ja uudishimulike kunsti- ja muusikarühmitustega. On ise öelnud, et tema suurim õpetaja oli hindu muusika esitaja ja tundja Pran Nath. Riley käis korduvalt Indias, et õppida sealseid laulutraditsioone, pille ja muusikateooriat. Rileyt seob aastate pikkune koostöö Kronos Quartetiga selle tulemusena sündisid 13 keelpillikvartetti. Riley on leiba teeninud ka pianistina mängides erinevates lokaalides, paralleelselt töötas mitmetes ülikoolides India muusika õppejõuna. Üks kuulsamaid teoseid on "In C" (1964), mis koosneb 53 erinevast moodulist, millel on igaühel oma muster, ent kõik moodulid põhinevad ühel helistikul. Levimuusikat mõjutas tugevalt Riley album "A Rainbow in Curved Air" (1968). Samuti peetakse oluliseks tema teost "Persian Surgery Dervishes" (1972) kahele orelile. Philip Glass (1937)
aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabamtleja maine
klaverile. Esialgu õpetasid teda tema harrastajast klaverimängijast isa, Daniel Peterson ning õde Daisy. Peterson harjutas klaverimängu väga tõsiselt, ligi kuus tundi päevas ning juba üheksa aastaselt tegi ta silmad ette nii mõnelegi elukutselisele muusikule. 14 aastaselt võitis ta rahvusvahelise muusikakonkursi, mis oli korraldatud CBC* poolt. Peale võitu langes ta aga koolist välja. Temast sai elukutseline pianist, kes hakkas esinema raadioülekannetes, kontserditel ning lokaalides. Mõjuallikad Noores eas arvatakse Petersoni olevat mõjutanud Teddy Wilsoni, Nat ,,King" Cole'i, James P. Johnsoni ning Art Tatumi muusika. Art Tatumi muusikaga puutus ta kokku esmakordselt, kui isa talle tema lugusid mängis. Tatum'i suurepärane klaverimänguoskus vaimustas teismeeas Petersoni väga ning talle sai Tatum suureks eeskujuks. (Hilisemas elus said nad headeks sõpradeks, kuid Peterson pidas teda alati endast paremaks ning püüdis vältida tema juuresolekul mängimist.)
Boris Kõrver (1917 1994) "Ainult unistus" IGAMEHE MUUSIKA Rockmuusika aluseks on afro-ameerika muusikast pärinevad elemendid, eelkõige rütm. Alates spirituaalist ja bluusist, kulgedes läbi svingmuusika ning rhytm and blues'i on afroameerika muusika käinud oma arenguteed. PUNK · Hakkas levima kuuekümnendate teisel poolel Ameerikas. · Amatöörid hakkasid imiteerima biitleid, mõned esinesid kohalikes lokaalides. · Muusikale on iseloomulik teksti eemaletõukavus, tänavazargoon ja roppused. Punkaritel oli eriline riietus, sageli värviti juukseid, nende kõnepruuk oli ropp ja nii edasi. · Kuulsaim ansambel on Sex Pistols, eesotsas John Lydoniga. (s. 1956). · Eestis tekkis erinevaid ansambleid ja artiste: Singer-Vinger, Villu Kangur, Peeter Volkonski jt. RÄPP · Hakkas levima seitsmekümnendate lõpul Ameerikas.
Seal viibimine innustas teda kujutama tantsustseene. Oma öistel rännakutel tehtud joonistuste järgi kujundas ta järgmisel päeval ateljees pildikompositsioonid. Nii sündisid tööd, mis hetkemuljele vaatamata on täpselt läbimõeldud ja hoolikalt teostatud. Anonüümsest lokaalikülastajate massist tungivad portreedena esile üksikud näod ja siluetid. Kunstnikest kolleegide kõrval on Henri de Toulouse-Lautrec kujutanud tantsijaid, koomikuid ja lauljaid, kes lokaalides esinesid. Figuuri asend või eriline füüsiline tundemärk pildil oli Toulouse-Lautreci jaoks samasugune isikupärasuse väljendaja nagu nägugi. Nii on maalil ,,Moulin Rouge'is tants" paremal pool tagaplaanil äratuntav kunstniku isa oma suure valge habemega. Kui 1889. Aastal valminud pildil ,,Tantsupidu Moulin de la Galette'is, püsib kunstniku peamine huvi tantsijate ja publiku vahelisel kontrastil, siis maalil ,,Au Moulin Rouge - La danse" lasub
Üllataval kombel sai sellest vestlusest alguse nende sõprus. Päritolult on Pauli juut, kuid hiljem vahetas ta perekond judaismi rooma-katoliikluse vastu. Üks vähetuntud fakt on, et Paulile meeldis väga jalutada ning ujuda ning lapsena ta ei armastanud üldse mängida. Ta vihkas muinasjutte ja armastas lugeda hoopis Jules Verne'i raamatuid. Samuti oli tal suur huvi astronoomia vastu. 7 Vanemana meeldis talle õhtuti väljas käia, ta veetis tihti aega baarides ja lokaalides ning pärast koju tulles jätkus tal veel energiat füüsikaga tegelemiseks. Ta keskmine nimi Ernst on pandud talle austamaks ta ristiisa Ernst Machi. Ernst Mach oli Austria filosoof ja füüsik ning Paulide perekonna lähedane sõber. Pauli on kuulus ka niiöelda ,,Pauli efekti" tõttu. See efekt seisnes selles ,et tihti läksid eksperimenteerimisvahendid katki, vaakumituubid läksid põlema või juhtus muid ebatavalisi asju kui tema oli läheduses. Pauli oli ise teadlik sellest ning oli
välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel. Raimond Valgre õppis väiksest peale klaverit, ta oskas mängida ka akordioni, kitarri ja trumme. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituseriala, kuid 1933. aastal hakkas ta restoranides mängima ning ka ise laule kirjutama. 30.ndate lõpus mängis ta parimates lokaalides Astoria, Maxim, Draamakelder, Ammende villa. Pärnus kohtus Raimond Valgre Alice Feilletiga, kellega nad koos laule lõid nt. ,,Muinaslugu muusikas". Ta töötas ka orkestrijuhina ning teise maailmasõja ajal kuulus ta 917. laskurpolgu ansamblisse ja Eesti laskurkorpuse dzässorkestrisse. Peale teise maailmasõja lõppu käis tema elu alla, ta oli alati olnud läänemeelne ning okupastsioon mõjus talle laastaval. Raimond Valgre suri 31. detsembril 1949. aastal Seevaldi haiglas.
PUNK Kuuekümnendate aastate teisel poolel, innustatuna briti biidi menust, imiteerisid paljud ameerika ansamblid biitleid. Kümned tuhanded koolipoisid üritasid samamoodi kuulsaks saada. K una tavaliselt kasutati harjutusruum ideks keldreid ja autogaraaže, hakati niisuguseid, enamasti üsnagi oskamatuid ansambleid nimetama garaažibändideks. In glism aal tekkis om akorda ka pub- rock – algajad amatöörbändid mängisid kohalikes lokaalides. Public house, lühendatud pub, on odav lihtrahva kõrts, kus kindel külastajaskond käib aega veetmas. Niisugused bändid nii siin- kui sealpool ookeani valdasid üsnagi kesiselt oma pille, kuid ometi tekkis neile kohalik toetajaskond. K indlustam aks endale om a territoorium i suures rockm uu sikadžunglis loodi peagi oma muusikaline usutunnistus, mis sai aluseks seitsmekümnendate aastate punkrockile. (Ameerika slängis on punk’ il küm m ekond vastet- pisisuli, kogemusteta
Kuidas suhtub tema oma kirjutamisse ja kuidas suhtuvad teised? Üldiselt võiks kõiki neid Augusteid pidada Tuglasele vastanduvateks. Tegemist selliste kujudega eesti kirjanduses, kes on kindlasti 20ndate ja30ndate boheemlustraditsiooni kandjad ja mitte nii hoolsad kirjanikud, ei arvesta oma kirjanikustaatust nii tõsiselt. Tuglase tõsidusele nende kolme tüübi kaudu vastandatakse dionüüsilisus. Legendaarsed on kahe sõbra Gailiti ja Visnapuu nädalatepikkused olengud erinevates vabariigi lokaalides. Ometi seesama teatud tüüpi kergemeelsus ei pärsi seda loomingulisust kõik kolm on kõigele vaatamata väga andekad. Ka see on Tuglasele selles tekstis probleemiks. Vaatepunkt see on teatud tüüpi sisekõne, kus Tuglas kõnetab ennast. Sisemonoloog. Natukene distantseeritud selle sina-vormiga. Kahestumine nii vormiliselt kui teatud lausete ja sisuliste hoiakutega. Keel kirev, kuid ometi kindla vormiga ja viimistletud. Sisekõne vormi iseloomustab
keskealise kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund pärit Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Peategelane Martin Justus on 45aastane gümnaasiumi ajalooõpetaja, ta on pärast noorusaastate õpinguid Peterburis ning Vabadussõjas osalemist mõnda aega elanud üsna boheemlikku elu, elatudes klaverimängust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast nö käsile võtnud, ülikooli lõpetanud ja abiellunud kena kuid väikekodanliku naisega, kellega tal on nüüd 16aastane tütar, kelle ema meenutav keskpärasus ning isikupäratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lõpuaktusega, kus õpetaja Justus peab kõne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lõpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kõike järele mõtlema ja analüüsima. Saame teada, et Justus
annaabi.ee 
