Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste
eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpkonni kasvab mõnekümne sentimeetri suuruseks. Suurimad maismaakilpkonnad on kooldkaelaliste alamseltsi (Cryptodira) kuuluvad Galápagose saartel elavad elevantkilpkonnad. Samasse sugukonda kuulub kõige väiksem, Madagaskaril elav ämblikkilpkonn, kelle pikkus ei ületa 10 cm. Meil on rohkem tuntud stepikilpkonn, keda paljud ka kodus lemmikloomana peavad.
Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad. Pehmenahalise kilpkonna luurüüd katab pehme nahk ning neil ei ole sarvkilbiseid. Nende luurüü sisaldab suuri tühikuid, mis teevad kilpkonna kergeks ja kergendab ujumist. Lame kehakuju lubab neil end vaenlase eest edukalt järvede, tiikide ja jõgede põhjamutta peita. Pea paikneb liikuval kaelal ja on tavaliselt kilprüü varju tõmmatav. Enamik kilpkonnalisi võib jagada kahte just selle järgi, kuidas nad oma pea kilbi alla varju tõmbavad
HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida
alaliselt vees ei ela st nad on poolveelise eluviisiga. · Näiteks saarmas ja kobras. · Ujumiseks on neil varvaste vahel ujunahad, suunda muudavad nad sabaga. Saarmastele meeldib elada voolava veega veekogude ääres. SAARMAS UJUMAS: http://www.youtube.com/watch?v=68_o3RaVizA Pärisveeimetajatel on loivad · Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline. · Sinivaal on maakera suurim loom. VIDEO SINIVAALAST: http://www.youtube.com/watch?v=9pjI2Xkmo Mõisted · Lõpused veest hapniku kättesaamiseks kohastunud elundid. · Uimed kalade ujumiselundid. · Loivad imetajate jäsemed, mis on kohastunud ujumiseks. Ülesanded · Kuidas hingavad vees selgrootud? · Võrdle kalade ja veeimetajate hingamist.
ümber taimtoidule. Muuhulgas on kilpkonna toiduks käsnad, erinevad molluskid, millimallikad, vetikaid, erinevad veetaimed, merikarbid, tõrikodalised, koorikloomad, vähilaadsed, hüdraloomad, korallid. Kõike seda leidub rannikuvetest, kus nad viibivad peamiselt. http://www.seeturtles.org/1894/what-sea-turtles-eat.html KOHASTUMUSED ELUKS VEES Merikilpkonnad on head ujujad. Paremaks liikumiseks vees on neil lame ja suhteliselt kerge voolujooneline kilp. Esijäsemed on arenenud pikkadeks loibadeks. Maapinnal seevastu on nad aeglased ja kaitsetud. Kilpkonnad on ka head sukeldujad. Siinkohal on oluline mainida et merikilpkonnad hingavad kopsudega nagu kõik ülejäänud roomajad. Paljud kohastumised võimaldavad vee all ilma hingamata olla tunde. Esiteks on nad ektotermsed. See tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub väliskeskonnast ja nad ei pea energiat kulutama keha soojuse hoidmseks, seda saab kasutada lihastööks. Roheline merikilpkonn võib vee all olla kuni viis tundi
Ameerikas Aleuutidel, Aleskas ja sealt lõuna poole kuni Alam- Californiani Mehhikos. Kirjeldus Kalaan on suur loom: tüvepikkus 136 cm (harva kuni 146 cm), sabapikkus 30-36 cm, mass kuni 40 kg. Kere on massiivne, silinderjas ja vilajas Pea on väike ja ümmargune, pisikeste kõrvadega (nagu hülgel) ning pikkade vibrisside e. kompekarvadega. Kael on lühike ja jäme. Tagajalad on muundunud külgedele suunatud loibadeks. Eesjalad on lühikesed ja varvasteta, peopesaks on ümmargune karvutu ala. Saba on lühike. Kalaanil on kummaline nahk. See oleks nagu lahtiselt seljas, mistõttu selili ujuval loomal on kõhu peal sügavad nahavoldid. Karvastik on mustjaspruun hallika varjundiga, tihe, soe ja vastupidav. arusnahk on väga hinnaline ja vanasti jahiti kalaane selle pärast armutult Arvukus Tänapäeval on nende arvukus märgatavalt tõusnud, kuid jääb ikkagi
N. rähn, vares, leevike. • Rändlinnud – lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse – talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge- toonekurg ja pääsukesed ÜLEMSELTS PINGVIINILISED Keiserpingviin, kuningpignviin Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad “püsti” ja abitult. ÜLEMSELTS UUDUSLÕUALISED Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised – Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised – suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu
Siin sünnitab emasloom suure nägija poja. Hülgepoja soe valge karusnahk kaitseb teda pakase eest ja teeb lumes nähtamatuks. Kevade hakul rändab kari tagasi põhja poole. Hülgeid kütitakse karusnahkade ja rasva pärast. Kotik elab Kaud-Ida meredes. Tema keha on kaetud paksu karusnahaga. Selts Vaalalised Selle seltsi esindajad vaalad ja delfiinid ei välju iialgi maismaale ja sünnitavad isegi poegi vees. Vaalaliste kehal pole karvkatet. Nad kulgevad vees sabauime ja loibadeks kujunenud eesjäsemete paari abil. Vaalaliste pojad sünnivad täielikult väljakujunenutena ja võivad kohe emale järgneda. Sinivaal on kõige suurem nüüdisaegne imetaja. Üksikud usendid kasvavad 30m pikaks ja kuni 150t raskeks. Sinivaal kuulus kiusvaalade hulka. Tal pole hambaid ja toitub väikestest veeloomadest, peamiselt vähikestest. Sinivaala ülalõualuust ripuvad allapoole arvukad narmastunud servedega sarvplaadid vaalakiused. Vüttes hiigelsuuõõnde
N. rähn, vares, leevike. · Rändlinnud lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge-toonekurg ja pääsukesed 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed lühikesed ja asuvad kaugel keha tagaosas, seetõttu pingviinilised kõnnivad "püsti" ja abitult. N. keiserpingviin, kuningpingviin 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised Lennuvõimetud seltsid: Selts jaanalinnulised Tiivad lühikesed, võimsad jalad kahe varbaga. Elavad karjadena., Jooksevad kiiresti N. jaanalind. Selts nandulised suured jaanalinnulaadsed, tiivad nõrgalt arenenud, jalgadel 3 varvast. Jooksevad samuti kiiresti N. pampanandu
Arenemiseks peavad vanalinnud mune soojendama. Selleks ehitavad nad pesa. Koorunud pojad on kas pesahoidjad või pesahülgajad. 50. IMETAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad. Teiste loomarühmadega võrreldes on neil parem mälu ja õppimisvõime. Imetajad on peamiselt maismaal elavad selgroogsed loomad. Nad liiguvad neljal jalal ning nende keha on enamasti kaetud tiheda karvkattega. Vees elavatel imetajatel on jäsemed muutunud loibadeks ning mõnedel puudub karvkate (vaalad ja delfiinid). Imetajate skeleti luud on raskemad kui lindudel, kuid nendevahelised ühendused on liikuvamad. Peaaegu kõikidel imetajatel on 7 kaelalüli. Neil on suur kolju ning selle küljes hambad. Rinnakorv ja roided kaitsevad siseelundeid. Imetajate jäsemed on suunatud alla, mis võimaldab neil kiiremini liikuda. Imetajate varbad on varustatud küüniste, küünte, sõrgade või kapjadega. Imetajate närvisüsteem on üks arenenumaid loomariigis
annaabi.ee 
