sammupinget ja ise voolu alla ei jääks. Kannatada saanut palja käega mitte puudutada. Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida! Selleks kasutada: · kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära; · mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis
graafika programmides on see nool, tekstitöötlusel püstkriips. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil ei nihku. 2. Klõpsutamine Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist. Klõpsutamisega saab valida ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid pilte. Topeltklõpsu abil saab nt. Programmi ikoonil aktiveerida vastavat programmi. Hiire paremklõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt kiirmenüü. 3. Lohistamine Lohistamiseks nimetatakse allavajutatud klahviga hiire liigutamist alusel. Jõudes soovitud kohta hiir vabastatakse. Nii saab näiteks selekteerida tekstilõiku, et seda edasi töödelda. Tavaliselt on hiirel kaks nuppu kuid on ka rohkemate nuppudega hiiri. Näiteks võib olla lisatud kerimisratas, mida on mugav kasutada pikema teksti lugemisel. Hiire iseloomustamisel on oluline tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi- dotch per inch)
63. Te soovite liigutada oma 40.0 kilogrammise massiga diivanit 2.5 m kaugusele, aga laud on ees. Te peate lohistama seda esmalt 2.0 m paremale ja siis 1.5 m otse. Kui palju tööd tuleb teha rohkem, kui hõõrdetegur on 0.200? Lahendus: Kui muidu oleks me pidanud lohistama diivanit 2,5 m kaugusele, aga tegelikult lohistasime diivanit 2 ,5 3,5 m . Seega meetri võrra kaugemale. Leiame selle töö hulga, mida me pidime tegema diivani lohistamiseks 1 m kaugusele Kasutan valemit , kus hõõrdejõud μ – on hõõrdetegur , seega 0,2 40 9,8 = 78,4 J Vastus: Me pidime diivani lohistamiseks tegema 78,4 J tööd rohkem. TEMPERATUUR JA SOOJUS 64. Mees, kelle mass on 80 kg, vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37°C. Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks
südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused: lihase valu; lihase kramp; põletus; teadvusekadu; südame seiskus, hingamise lakkamine. Selleks kasutada: kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära; mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha. Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset
Kui inimene on teadvusel, vii ta 7 sellegipoolest haiglasse, sest hiljem võivad alata eluohtilikud südamerütmihäired. Kuiva pikka latti või lauaga saab kannatanu pealt elektrijuhtmed ära tõsta. Mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid
Nüüd olete tutvunud töölauaga ja olete valmis edasi liikuma! Hiir Hiirt kasutatakse ekraaniüksuste käsitsemiseks samal viisil nagu käsi füüsiliste objektide puhul. Üksusi saate liigutada, avada, muuta, kustutada jne. Hiirenuppude kasutamine Hiirel on põhi- (primaarne) ja lisanupp (sekundaarne). Hiire põhinuppu (tavaliselt vasak nupp) saate kasutada üksuste valimiseks ja klõpsamiseks, kursori liigutamiseks dokumendis ja üksuste lohistamiseks. Hiire lisanupu (tavaliselt parem nupp) abil saate kuvada toimingute või valikute menüü, mille käsud sõltuvad sellest, mida te klõpsasite. See menüü aitab toimingute tegemist kiirendada. Hiire lisanupu vajutamist nimetatakse paremklõpsamiseks. 5 Enamikul tänapäevastest hiirtest on ratas, mis muudab dokumendi kerimise hõlpsamaks. Kerimisratas võib toimida ka kolmanda hiirenupuna. Hiirega klõpsamine
Ristküliku joonistmine ja seaded Kõige rohkem seadeid pakutakse Shape tüüpi kujundile. Valime näiteks sama ristküliku. Kui on teada, kui suur kujund olema saab, siis tee antud tööriistaga üks klikk lõuendil ja sisesta selle parameetrid. Samas töötab ka hiireklikk ja lohista meetod. Ja kui ei saagi kohe õiget mõõtu, siis pole probleemi, sest vektorit suurendades/vähendades ei kaota me kvaliteeti. Mõningad vihjed lohistamiseks: Kui hoiad all Alt-klahvi, siis hakatakse kujundit looma tsentri järgi Kui hoiad all Shift klahvi, siis luuakse ruut Kui hoiad all tühikut, siis saad kujundi asukohta muuta Kujundi värvi muutmiseks võid teha topeltkliki kihi pisipildile. Seadete ribal värvuse muutmiseks kliki Fill valikul. Siit valides saad lisada kiirelt üleminekuvärve või isegi mustrit. Stroke värvi lisamisel aktiveeruvad koheselt äärejoone suurus (width), paiknemine (align) ja stiil
koos koormaga vabalt läbi pääseb. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures rippuvatele elektrikaablitele ja juhtmetele. 50. Lähenedes vahekoridoride ristumiskohale või muudele piiratud nähtavusega aladele tuleb vähendada liikumiskiirust. 51. Keelatud on sõita üle kaablite ja juhtmete, kui need pole nõuetekohaselt kaitstud. 52. Keelatud on viia kehaosi liikuvate tõstemehhanismide vahele. 53. Kahveltõstukit ei tohi kasutada koormate lükkamiseks ja lohistamiseks, samuti muude tõstukite lükkamiseks. 54. Keelatud on kinnitada tõstukile lisaballaste selle tõstevõime suurendamise või mõnel muul eesmärgil. 55. Ei tohi transportida ega tõsta halvasti või ebaühtlaselt paigutatud koormaid (ebakindel tasakaal). 56. Ärge transportige koormaid, mis võtavad ära juhi vaatevälja. Seda on lubatud teha vaid juhul, kui tõstukil on vastav erivarustus või kasutatakse teise isiku abi. 57
Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures rippuvatele elektrikaablitele ja –juhtmetele. 50. Lähenedes vahekoridoride ristumiskohale või muudele piiratud nähtavusega aladele tuleb vähendada liikumiskiirust. 51. Keelatud on sõita üle kaablite ja juhtmete, kui need pole nõuetekohaselt kaitstud. 52. Keelatud on viia kehaosi liikuvate tõstemehhanismide vahele. 53. Kahveltõstukit ei tohi kasutada koormate lükkamiseks ja lohistamiseks, samuti muude tõstukite lükkamiseks. 54. Keelatud on kinnitada tõstukile lisaballaste selle tõstevõime suurendamise või mõnel muul eesmärgil. 55. Ei tohi transportida ega tõsta halvasti või ebaühtlaselt paigutatud koormaid (ebakindel tasakaal). 56. Ärge transportige koormaid, mis võtavad ära juhi vaatevälja. Seda on lubatud teha vaid juhul, kui tõstukil on vastav erivarustus või kasutatakse teise isiku abi. 57
annaabi.ee 
