tööülesannete hulka ei kuulu klienditeenindusega tegelemine, arvavad siiski, et logistikaga seotud otsused mõjutavad klienditeeninduse taset. Järelikult ei anna nad omapoolset panust, et seda taset hoida voi tõsta. Seega peaks logistikajuhti kaasama klienditeeninduse eesmärkide ja klienditeenindusstrateegia valjatootamise protsessi ja ka teistesse tegevustesse, mis on seotud klienditeenindusega. Analüüsi käigus tulid ka välja peamised logistikajuhi tegevused, mis on seotud kulude juhtimisega. Selgus, et kõige enam tegelevad logistikajuhid kuluarvestuse teostamisega, logistikaga seotud investeeringute tasuvusanalüüsiga, logistikaga seotud finantsnaitajate analüüsiga ning seejarel parandusettepanekute tegemisega. (http://eprints.tktk.ee/1116/) Vaatame nüüd Omniva võimalusi klienditeeninduse müügitöö strateegia võimalustest.
süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nimetatakse väärtusahela osa, mis jääb ettevõttest tarnija poole, ahela ülavooks. 5. Mis peaks olema ettevõtte logistikajuhi igapäevatöö fookuses? Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist. 6
korraldamist ja täideviimist tarneahelas, väljaspool oma ettevõtet. Logistikategevuste juhtimisel ei peeta traditsiooniliselt silmas mitte niivõrd tarneahela liikmete huve ja ahela lõpus oleva tarnijat, kuivõrd oma ettevõtte huve ja eesmärke. Sellest tulenevalt haldab ettevõtte logistikajuht üldjuhul oma ettevõtte logistikatoiminguid, suheldes seejuures tarnijate, klientide ja logistikateenuste pakkujatega. Logistikajuhi töö peaks olema suunatud ettevõtte kasumi, rentaabluse, ettevõtte väärtuse ja turuosa suurendamisele. Logistikatoiminguteks ehk funktsioonideks nimetatakse materjalivoogudele lisatud ja neid saatvaid tegevusi. Logistikatoiminguteks on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine, transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, pakendamine, jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistikatoiminguteks, mis on seotud tihedalt
Õige tegutsemisviis on teada, kuid teatud põhjustel pole seda järgitud. 9. Milliste tarnevigade kordumise tõenäosus on suurem – süsteemsetel või juhuslikel vigadel? Miks? Juhuslikel vigadel, sest süsteemsete vigade põhjusi saab analüüsida kergemini ja need kõrvaldada. 10. Kirjeldada lühidalt logistika kvaliteedisüsteemi toimimist ettevõttes. Logistika kvaliteedisüsteemi loomine ja toimimine peaks eelkõige toimima ettevõtte tarneahela juhi või logistikajuhi vastutusel. Kvaliteeditaseme mõõtmine ja jälgimine peaks saama alguse toimingute kvaliteedi registreerimise ja analüüsimise süsteemi rajamisest ettevõttes. Kvaliteedi mõõtmise süsteem peaks olema kasutatav pikal perioodil, võimaldades võrrelda ettevõtte ja selle allüksuste kvaliteeditulemust kuude ja aastate lõikes.
7 tarneahelate haldamine - juhtimissüsteemid, logistikateenuste ost, koostöösuhted, analüüs, voogude juhtimise täiustamine, logistika kuluarvestussüsteem. Samuti tegeleb logistik klienditeenindusega seotud protsesside täiustamise, logistikaga seotud personali valiku ja värbamisega, kaupade ja teenustega seotud riskide hindamise, juhtimise ning keskkonnamõjude hindamisega. Logistikajuhi töö hõlmab protsesside juhtimist, planeerimist, strateegilist juhtimist, lepingute sõlmimist, nõudluse prognoosimist, logistikasüsteemide arendust, inimeste juhendamist, igapäevase tegevuse korraldamist, kvaliteedijuhtimist, eesmärkide püstitamist, kulude juhtimist, tegevuse hindamist ja korrigeerimist. Logistikajuht peab sidustama ettevõtte logistika ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Laojuhataja juhib ettevõtte lao tööd
ekspedeerimine, vahendamine, tagastuslogistika ja IT. Põhjused miks logistikateenust sisse ostetakse võimalus keskenduda oma põhitegevusele, välditakse suuri investeeringuid, vähendatakse tööjõukulu, tõstetakse teenuse kvaliteeti, kolmanda osapoole logistika (3PL) pakub laiemat geograafilist ulatust. Teenuse sisseost annab küll võimaluse keskenduda oma põhitegevusele, kuid tähelepanuta ei tohiks see kindlasti jääda. Logistikajuhi kohustus peaks olema transporditeenuse kvaliteedi nõuete välja töötamine ja jälgimine. On oluline jälgida oma transpordi- ja logistikapartnerite tegevusi ning kvaliteeti, sest nende teenusest sõltuvad ka tootmisettevõtte kliendid. Logistiline efektiivsus tuleneb tegevustega: transport, laomajandus, laovarude haldamine, tootmise kavandamine ja ajagraafiku koostamine; tarnimine, tellimuste vastuvõtmine ja töötlemine. Põhjused sisseostmiseks ja sellest saadav kasu: 1
Turundusel seisab ees sageli küsimus – kas müüa hulgimüüjatele või otse diileritele ja jae- müüjatele. Otsemüük võib hästikorraldatud logistika puhul anda ettevõttele olulisi konkurentsi- eeliseid. Logistika juhtimise seisukohalt on üldjuhul lihtsam ja odavam eelistada hulgimüüjaid. Logistikajuhi vaatenurgast võib müük otse kauplustele tähendada suurt efektiivsuse langust. Hulgi- müüjad on üldjuhul stabiilsemad, nende ostukäitumine paremini prognoositav ja ostupartiid mitu korda suuremad. Veokulud hulgimüüjatele on palju väiksemad võrreldes veokuludega jaemüüjatele. Küsimused
põhimõtetega. Logistikakulusid võib jagada püsiv- ja muutuvkuludeks. Püsikulud jäävad tegevusmahu muutudes samale tasemele (nt. lao rendi kulu). Muutuvkulud aga muutuvad koos tegevusmahu kasvu või langusega (näiteks pakkepaberi kulu). Logistikakulusid saab klassifitseerida ka otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud saab siduda konkreetse tootega (näiteks töölise tükipalk, otsene materjalikulu), kuid kaudsete kulude puhul ei ole see võimalik (näiteks logistikajuhi palk, lao rent). Tõhususe mõõtmine ja analüüs eeldab tervikusse kuuluvate komponentide olemuse või nende tekkepõhjuste mõõtmiseks tähtsate omaduste eraldamist üksteisest. Seetõttu on vaja logistikakulud ja logistikatoimingute sooritamisega seotud ettevõtte varad tuvastada ning muudest varadest eraldada. Juhtimisotsuste mõju ja tõhusust tuleb hinnata logistikakulude ja ettevõte logistikatoimingutega seotud varade muutumise kaudu.
segmenteerimise põhimõtetega. Logistikakulusid võib jagada püsiv- ja muutuvkuludeks. Püsikulud jäävad tegevusmahu muutudes samale tasemele (nt. lao rendi kulu). Muutuvkulud aga muutuvad koos tegevusmahu kasvu või langusega (näiteks pakkepaberi kulu). Logistikakulusid saab klassifitseerida ka otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud saab siduda konkreetse tootega (näiteks töölise tükipalk, otsene materjalikulu), kuid kaudsete kulude puhul ei ole see võimalik (näiteks logistikajuhi palk, lao rent). Tõhususe mõõtmine ja analüüs eeldab tervikusse kuuluvate komponentide olemuse või nende tekkepõhjuste mõõtmiseks tähtsate omaduste eraldamist üksteisest. Seetõttu on vaja logistikakulud ja logistikatoimingute sooritamisega seotud ettevõtte varad tuvastada ning muudest varadest eraldada. Juhtimisotsuste mõju ja tõhusust tuleb hinnata logistikakulude ja ettevõte logistikatoimingutega seotud varade muutumise kaudu.
annaabi.ee 
