1961 ,,Taeval pole soosikuid" - tuberkuloosisanatooriumi elus olemine on vastandatud kiire surma võimalusele tegelikult elades (kirjanik ise pidas seda oma peateoseks ) 1962 ,,Lissaboni öö" - teose tegelastel puudub usk õiglase ja unimväärilise maailma loomise võimalikkusesse- sügav ohvrite pessimism. 1971 ,,Varjud paradiisis" - Ameerika ja emigrandielu, kõrvuti on Hollywoodi filmimaailm ja koduigatsus, surmad, enesetapud. Remarque on loetavamaid XX sajandi kirjanikke kogu maailmas humaanne, omanäolise huumorimeelega, rahu väärtustav. ,,Rahu maailmale! Iial varem pole sellest rohkem räägitud ja selle heaks vähem tehtud kui meie ajal; iial varem pole olnud rohkem valeprohveteid, rohkem valet, rohkem surma, rohkem pisaraid ja rohkem purustusi kui meie sajandil, kahekümnendal, progressi, tehnika, tsivilisatsiooni, massikultuuri ja massimõrva sajandil."
Kaur Kender - on eesti kirjanik ja Sündinud 27. mail 1971 Tartus Enamus lapsepõlve möödus Rakveres Tal on õde Kirsi ja vend Heiti Abielus Nastjaga, peres HARIDUSTEE Rakvere Reaalgümnaasi umis Eesti Humanitaar- instituut (semiootika ja kirjandusteooria eriala), aga kõrgharidust HUVITAVAT KAUR KENDERIST Mänginud lühifilmis “Ferdinand” On olnud üks Eesti loetavamaid kirjanikke Raamat “Kuidas saada isaks” on kättesaadav ka pimedatele 5 helikassetil (Eesti Pimedate Raamatukogus) MIKS KAUR KENDER KIRJUTAB? “Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide.” K. Kender KELLELE KAUR KENDER KIRJUTAB? “Lugejatele ja sõpradele.” K. Kender ÜLEVAADE LOOMINGUST “ Iseseisvuspäev “ “Yuppiejumal” 1998 1999 “ Ebanormaalne “ “Pangapettus” 2000 2001
Meister ja Margarita Meister ja Margarita on olnud üks raskemini loetavamaid raamatuid, mida üldse lugenud olen. Tihti juhtus nii, et olin lehekülje raamatust ära lugenud, kui taipasin, et mul pole õrna aimugi mida ma just lugesin. Selliseid olukordi juhtus päris tihti. Et sellest raamatust kunagi korralikult aru saada tuleks seda ilmselt lugeda üle mitmeid ja mitmeid kordi. Raamat ise oli väga huvitav ja täis põnevaid tegelasi ja sündmusi, kuid natuke ära tüütasid pikad dialoogid erinevate inimeste vahel
Zanri rajas Giovanni Boccaccio "Dekameroniga", milles nn suletud e kui dramaatika. toskaana novellid - tegevustik areneb põnevuselt tõusvas joones, lõpplahendus ootamatu Eepika zanrid ja üllatuslik. Vabama, lõdvema struktuuriga on nn cervanteslik novell. 19. saj tekkis veel Romaan eepika suurvorm, loetavamaid ja tähsamaid zanre tänapäeva kirjanduses, mida tsehhovlik e avatud novell süzeearendus ei vii alati puändini, tooni annavad peidetud iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg. Keskendub inimsuhetele, novellides huvi inimsuhete, poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu
3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND Täiend on lause kõrvalliige, mis laiendab nimisõna või selle tähenduses tarvitatud sõna. Näitab kuuluvust või omadust. Täiend võib olla: 1. Nimisõnaline (kelle, mille, missugune) 2. Omadussõnaline NB! On omadussõnalisi täiendeid , mis ühilduvad arvus ja käändes pilvisel ööl, hakkajid poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi, karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma). Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat.
kuid suri paari kuu pärast südamerabandusse. William Faulkner(1897 1962 ) William Guthbert Falkner Keskkool jäi pooleli. Elatist teenis juhutöödega. Harimatuse korvas lugemisega. Elas Mississippis. Töötas postkontoris, oli stenarist. Oma kuulsaima romaani ,,Kui ma olin suremas" kirjutas elektrijaamas kütjana töötades öövahetuses kuue nädalaga. Õppis 1918 Kanada Briti lennukoolis. 1925 reisis Euroopas. 20 sajandi üks kõige raskemini loetavamaid kirjanike. Teades seda, püüdis lugejat aidata. Sassis olid tal minevik ja olevik (minekvik kursiivis). Tegi sisu lühikokkuvõtteid. Auhinnad: Nobeli preemia 1949 Pulizer 1955, 1963 Looming: ,,Hälin ja raev" ,,Kui ma olin suremas" ,,Augusti valgus" ,,Mine tagasi, Mooses" ,,Linn" ,,Põuane september" ,,Yoknapatawpha vana aeg" ,,Yoknapatawpha uus aeg"- mõtles selle maa ise välja. Albert Camus ( 1913-1960 )
vanamees, keda paljud mäletavad naeruväärsena, aastakümned Ateena tänavail veetnud mees, kellel ei ole olnud isegi varandust ega isegi mitte korralikku elatist, ainult suured sõnad suus- kas see mees võiks olla ainulaadne mõtleja, kellel on tõeline aukoht ajaloos? Ka Sokratese viimased hetked vanglas enne surmaotsuse täideviimist on vägagi kõnekas draama. Platon on selle talletanud- ilmselt silmatorkavalt idealiseeritud vormis- dialoogis Phaidon, mis on üks kreeka kirjanduse loetavamaid teoseid. See kirjanduslikult viimistletud suurejooneline tekst pitseerib Sokratese müüdi lõplikult. Kohtame Sokratest enne tema kahtlemata ebaõiglast surma targa, rahuliku ja kaalutlevana, ilma mingi meelekibeduse või märterlikkuseta. Filosoof jääb filosoofiks ka surma väravate ees ja samuti teiselpool läve. Kui hulk Sokratese sõpru saabub vanglasse, kus ,,teenrid olid just eemaldamas Sokrateselt ahelaid ja 8
õppima lugemise selgeks kodus, samas igas kihelkonnas pidi olema köstri- ehk kihelkonnakool, igas mõisas mõisa- ehk külakool, millest hiljem kujunesid vallakoolid) ilmus lõpuks eestikeelne täielik Piibel Anton Thor Helle heas tõlkes. See oli vaieldamatuks tõendiks, et eesti keeles on võimalik välja anda ka kõige keerulisemaid mõtteid ja mõisteid. Aastal 1972 ilmus esimene eestikeelne kalender. Kalendrid olid Eesti maarahva lugemisvara hulgas loetavamaid, sisaldades piiblilugude ümberjutustusi, mitmesuguseid nõuandeid, aga ka ilmaennustusi terveks aastaks päevade kaupa ette. Välimuselt väike, peopesasuurune kalendriraamat oli oma odava hinna ja suure trükiarvu tõttu kättesaadav. Pärisorjuse kaotamine Eestis. Talurahva seadused (1816 ja 1819) Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal.
sajandi Prantsusmaa suurtest näitekirjanikest. Ta kirjutas vaid neli näidendit ("Cid", "Horatius", "Polyeucte" ja "Cinna") Jean de la Fontaine (1621-1695) maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. Tuntuim valm: ,,Rebane ja viinamarjad". 15) Jean de La Fontaine'i valm ,,Katkuhaiged loomad". Valmi mõiste Jean de La Fontaine (1621 1695) oli prantsuse kirjanik, tuntuim prantsuse valmikirjanik ja üks tuntumaid valmikirjanikke üldse ning on üks loetavamaid 17. sajandi prantsuse luuletajaid. Valmi mõiste: Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Tuntud valmimeistrid: · Aisopos
me nende murdmist patuks küll ei pea. Kuis sellest Jean de La Fontaine (1621 1695) oli prantsuse murettuntuim kirjanik, tunda võite?! prantsuse valmikirjanik ja üks tuntumaid valmikirjanikke üldse ning on üks loetavamaid 17. sajandi prantsuse luuletajaid. See oli neile au, et te nad ära sõite! Valmi mõiste: Ja karjus ongi surma väärt, Valm on õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, sest kas temavärssides või hõimu,
vastuväidete esitamine, mitte valmistõdede nämmutamine. Kinnitati, et nõukogude ajakirjandus ei saa üksnes informeerida, ta olevat kutsutud ja seatud kaasa aitama probleemide avalikkuse ette toomisel ja nendele lahenduste otsimisel. Kirjasaatja ja autor pidi olema lugupeetud inimene. Autor oli isikupärane kirjutaja, kes valdas peale teema, millest ta kirjutas, ka hästi keelelisi nüansse. Ajaleht Edasi oli 1960.-70. aastatel üle Eesti loetavamaid ajalehti, kuna selle veergudelt õhkus teatud vaimsust ja opositsiooni nõukogude tegelikkusele. Ka olid kohalikud lehed aegajalt huvitavad tänu kirjanduslikele lehekülgedele, koduloolistele materjalidele, huumorile. Midagi siiski leidis lugeja vahel vaimus veeretada. Formaalselt kohustati kohalikke ajalehti isiklikult juhtima partei rajooni- ja linnakomiteede esimesi sekretäre, mis pidi näitama, kuivõrd oluliseks ajakirjandust peeti.
annaabi.ee 
