kui toide on välja lülitatud, kuid säilivates mäludes toite väljalülitamine infot ei kustuta. Mittesäilivad jagunevad Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM) ja Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM). Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loenduril on sünkrosisend (loendussisend) ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E). Kui E-sisend ei ole aktiivne, siis loendus ei reageeri sisendisse tulevatele impulssidele ja väljundi väärtus on muutumatu
Sellega on õige ennustus umb 82%. 3) Dünaamiline hargnemiste ennustamine Dünaamilise ennustamise puhul jälgitakse pidevalt progammi täitmise kulgu. Igas olekus on kaks bitti, millest vasak näitab ennustust hargnemise kohta ja parem näitab kas viimase juures toimus hargnemine või mitte. Vale ennustust saab sellise süsteemiga tulla vaid kaks korda ja suurde tsüklisse minnes korrigeerib ennast see strateegia väga ruttu. Õige ennustus tuleb umb 90%. 1. Loendurid. Loenduril on sünkrosisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Üldjuhul ei pruugi väljundis olla järjestikused kahendarvud, võivad olla ka suvalised kahendkoodid. Kahendloenduri puhul on need järjestuses. m-
Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna
astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Tuntumad loendurid: Kahendloendurid - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv). Arv 7 – vaja kolme trigerit 2*3=6 Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. mille mod=10.See tähendab, et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. 14. Asünkroone loendur D-trigeritel (näide, 4-bitine). See on 3 bitine, nelja jaoks on vaja ühte trigerit juurde. Esimene, noorim järk saab clock impulsi, teised saavad impulsi sõltuvalt eelmise trigeri seisundist. On aeglasemad, kui sünkroonloendurid. Iga järgmine triger on nii öelda eelmise takt jagatud kahega. 15. Sünkroone loendur JK-trigeritel (näide, 4 bitine).
Asünkroonsed trigerite ümberlülitusaeg pole samasugune. Puudusek signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasutatakse indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Näited loenduritest: Kahendloendur loendab järjestikulisi kahendkoode. Kümnendloendur loendab koode 0-9, moodul on 10. St loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest. Gray koodi loendur gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. Reversiivne loendur võimaldab loendada nii pos. kui neg. suunas
paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasutatakse arvutites andmetöötluses. asünkroonne loendur ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasutatakse indikatsiooni seadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur järjestikuskoodid on 09 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine
Sünkroonne ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne- ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. * Kahendloendur- on järjestikulised kahendkoodid. *Kümnendloendur- järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. *Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. *Reversiivne loendur- loendab nii pos. kui ka neg. suunas. 5. REGISTRID Registriteks nim
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise
hargnemiskäsu juures toimus hargnemine või mitte. Kui ennustati, et hargnemist ei tule, kuid tuli, jääb ennustus samaks, kuid parema bitiga määrati, et tehti vale ennustus. Kui järgmiseks hargnemist ei tulnud, muutub parem bitt taas nulliks. Kui tuleb teist korda hargnemine, muudetakse nii parema biti väärtust kui ka ennustust. Seega dünaamilise ennustamise korral õpib programm eelnevatest hargnemistest ning õige ennustus tuleb keskmiselt 90% juhtudest. II 1. Loendurid. Loenduril on sünkrosisend ja m väljundit. Impulsi saabumisel muudab üks/mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu kombinatsioonide järel jada kordub. Väljundis ei pruugi olla järjestikused kahendarvud. M-järgulisel loenduril võib olla maksimaalselt 2 m kombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend E. Kui E pole aktiivne, et reageeri loendur sisendite muutusele. Kui sisend C = 1, läheb loendur järgmisesse olekusse.
Rööpülekandega loenduri iseärasuseks on, et sisendimpulsid antakse kõikidele trigeritele korraga ning eelmiste astmete väljundid lülitatakse järgmiste astmete trigerite sisenditesse. Nii valmistatakse järgmised astmed ette ümberlülitumiseks, mis toimub sisendimpulsi saabumisel sõltumatult sellest, kus ahela osas triger asub. Lülituse puuduseks on, et ahela trigerite arvu suurenemisel kasvab ka vajalik sisendite arv ning skeemi keerukus. Seepärast pole rööpülekandega loenduril tavaliselt rohkem kui 4...5 astet. Rööpülekandega loenduri eeliseid saab kasutada juhul, kui lülitada ta rühmaülekandega loenduri skeemi. Rühmaülekandega loendur koosneb mitmest 4-järgulisest rööpülekandega loendurist, mille vahel kasutatakse signaali jadaülekannet. Tänu sellele väheneb loenduri summaarne hilistumine 4 korda. Tagasiloendur loendab impulsse kahanevate arvudega. Jadaülekandega
llie loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilinemine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Mõnigaid näiteid erinevatest loenduritest: *Kahendloendur loendab järjestikulisi kahendkoode. *Kümnendloendur loendab koode 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest. *Gray koodi loendurid gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus seisnebki selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. *Reversiivne loendur - Loendur, mis võimaldab loendada nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna
arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= Q I+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub
Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, tsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. I I +1 Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= Q + Q Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber
samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 13 Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine
Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. 13 Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine
noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatkse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris). Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna
topeltloendusi: külastajad, kes on alale sisenemiseks ja väljumiseks kasutanud sama rada. Kohaliku personali vaatlused võivad anda hinnanguid taoliste külastajate osakaalu kohta, kes läbivad loendurit kaks korda; 119 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine • igal loenduril on selle konkreetses asukohas oma isiklik kalibreerimisfaktor (ei tohi ühte kalibreerimisfaktorit automaatselt rakendada kõikidele loenduritele); • vähese külastatavusega kohtades on kasulik vaatlusega samaaegselt teostada külastajate küsitlemist. Külastaja poolt valitud marsruudi tuvastamine küsitluste abil aitab paika panna liikumismustreid ning tuvastada loendurite mitmekordset läbimist
12. Rööpülekandega loenduri iseärasuseks on, et sisendimpulsid antakse kõikidele trigeritele korraga ning eelmiste astmete väljundid lülitatakse järgmiste astmete trigerite sisenditesse. Nii valmistatakse järgmised astmed ette ümberlülitumiseks, mis toimub sisendimpulsi saabumisel sõltumatult sellest, kus ahela osas triger asub. Lülituse puuduseks on, et ahela trigerite arvu suurenemisel kasvab ka vajalik sisendite arv ning skeemi keerukus. Seepärast pole rööpülekandega loenduril tavaliselt rohkem kui 4...5 astet. Rööpülekandega loenduri eeliseid saab kasutada juhul, kui lülitada ta rühmaülekandega loenduri skeemi. Rühmaülekandega loendur koosneb mitmest 4-järgulisest rööpülekandega loendurist, mille vahel kasutatakse signaali jadaülekannet. Tänu sellele väheneb loenduri summaarne hilistumine 4 korda. a) Q1 Q2 Q3 Q4