Lagundavad seened on metsa mitmekesisuse mootorid. Puitu mädandades muudavad seened metsa sobivaks paljudele teistele organismidele. Püstiseisvad pehastunud puutüved pakuvad lindudele ja pisiimetajatele pesapaiku, kõdupuidust otsivad nad ka toitu. Kõdupuit on eluliselt oluline nendele mardikatele, kes söövad seeneniidistikku või kelle vastsed elavad torikseente viljakehades; nende seas on palju looduskaitsealuseid liike. Looduskaitse alla on võetud ka mitmed vanade lodumetsade torikseente liigid. Puuseente kasutamine Enne tikkude leiutamist töödeldi tuletaela viljakeha sisu pehmeks, kohevaks materjaliks, taelaks. Seda kanti kaasas erilise karbiga, kus oli ka tuleraud. Tulerauda löödi vastu ränikivi, nii, et tekkisid sädemed, mis süütasid taela. Hõõguva taela abil sai süüdata tule.Tuletaela viljakehast lõigatud liistakutest saadi pärast vastavat töötlemist midagi vilditüki sarnast, seda
Lihula maastikukaitseala võeti kaitse alla Lihula soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks aastal 1998. Alal on oluline roll lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest taimeliikidest kasvab Lihula rabas massiliselt porssa. Lihula maastikukaitseala eesmärk on: elupaigatüüpide: rabade, siirdesoode ja õõtsikute, madalsoode, läänetaiga, laialehiste metsade, soostuvate ja lodumetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute kaitse; kaitsealuste liikide - välja-loorkull, soo- loorkull, hiireviu, laanepüü, teder, rukkirääk, sookurg, rüüt, väike-koovitaja, öösorr, väike- kirjurähn ja hallõgija - kaitse. Kasutatud materjal 1) http://www.tuhalalooduskeskus.ee/ 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Tuhala_maastikukaitseala 3) raamat Vello Keppart ,,Keskkonnakaitse. Looduskaitse" 4) http://et.wikipedia
Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. ( 2 )( 3 ) 12 7. Mullad ja taimestik 7.1. Saaremaa mullad ja taimestik. Saaremaa metsade mullad kuuluvad poolhüdromorfsete muldade ja hüdromorfsete turvastunud muldade hulka. Esineb ka rähkmuldi. Muldade lähtekivimiks on enamasti meresetted: liivad, liivsavid ja savid, mis sisaldavad sageli ka veerist. Saaremaa lodumetsade mullaprofiilid: küllastunud turvastunud muld, küllastunud muld, rähk-muld, leostunud gleimuld, rähkne turvastunud muld, leetjas (küllastumata) gleimuld, gleistunud rähkmuld, gleistunud rähkmuld, küllastunud rähkmuld. ( 8 ) Kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb 80% ka Saaremaal. Ühtekokku võib siin leida 1200 erinevat liiki kõrgemaid taimi. Umbes 120 kohalikku taimeliiki on looduskaitse all olevad haruldused
vahelduvad juba väga väikesel maa-alal. Põllustatud küngaste nõlvadel levivad erodeeritud mullad. 29. Taimkate rajoneerimine, Eesti mets ja -tüübid, niidud (tüübid) ja sood (tüübid). Laasimeri geobotaanilise rajoneeringu järgi kuulub Eesti Lääneja Ida-Baltikumi allprovintsi I – Lääne-Eesti niitude ja puisniitude rajoon; II – Loode- ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude r; III – Vahe-Eesti rabade ja lodumetsade r; IV – Pedja jõgikonna soode ja lamminiitude r; V – Ida- ja Kesk- Eesti kuusikute ja kuusesegametsade r; VI – Kirde-Eesti rabade ja lodumetsade r; VII – Emajõe alamjooksu ja Peipsi edelaranniku lammisoode r; VIII – Kagu-Eesti liivaste männimetsade r. Eesti taimegeograafia valdkonnad (Kesk- ja Ida-Euroopa provints) Lippmaa järgi Emoc – lääneranniku ja saaret lääne-allvaldkond; Emor – lääneranniku ja saarte ida-allv;
Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik Kuusk kastikuloo, pohla, sinilille, jänesekapsa, mustika, naadi angervaksa, sõnajala, karusambla t Salukuusik, laanekuusik Sookask tarna, madalsoo t Sanglepp lodu; lodumets 27
Valitsevad kaasikud, kuivendusest mõjutatud aladel ka okaspuud. Eesti metsadest moodustavad soovikumetsad 21%. Jaotatakse osja , tarna ja angervaksa kasvukohatüüpideks. Puistute boniteet angervaksametsades on II III, osja ja tarna metsades aga IV V. 6.1. OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os) Osja kasvukohatüüpi on raske määrata ainult rohurindes kasvavate osjade järgi, sest tegelikult domineerivad siin laane-, salu- ja lodumetsade taimed. Reljeef: madalad, tasased või väikese languga alad. Mikroreljeef väga tugevasti mätlik. Muld: domineerivad küllastunud ja küllastumata turvastunud mullad, harvem glei-pruun ja leetunud glei- GI, karbonaatsed glei- Gk´´´ või turvastunud mullad GhI, GkI, GII. Valdavalt veesettelised savid, harvemini moreense päritoluga raske liivsavi. Kõduhorisont on 10-30 cm tüse, pHKCl 5,0-6,5.
Sellised liigid nagu sanglepp, saar, haab võivad esineda mõnikord. The undergroeth is rich in species. Alusmets on liigirikas . Because of the markedly undulating microrelief the typical feature of the ground vegetation is its mosaic nature, due to whitch there are species of nemoral or marshy forests side by sidewith bilberry and cowbwrry growing on the mounds. Tugeva künkliku mikrorelieefi tõttu on alustaimestik mosaiikne, mille tõttu salu- ja laanemetsade (lodumetsade?) liigid kasvavad koos mustika ja pohlaga mätastel The sedge (Carex) site type is common mostly in the western part of Estonia, especially on the islands, on the gley and peaty soils formed on sedimentary sands. Tarna (Carex) kasvukohatüüp on tavaline enamasti Lääne Eestis, eriti saartel, gleistunud ja turvastunud muldadel, mis on kujunenud settelistel liivadel. The birch forests dominate (43%), the share of the pine (30%), grey alder (18%) and spruce (7%) forests is smaller
soo tüübist ning iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest ja turba viljakusest. Mida kõrgem on turba potentsiaalne viljakus (st mida suurem on põhiliste toiteelementide sisaldus turbas ning mida kättesaadavamal kujul nad pärast kuivendamist seal esinevad), seda suurem on tavaliselt kuivendamise tulemusena saadav täiendav puidutoodang. Erandiks võib olla lodu kasvukohatüüp. Kuivendamise järel võib lodumetsade tootlikkus küll suureneda, kuid mitte sedavõrd nagu võiks eeldada mullaviljakuse alusel. On ju lodu kasvukohatüüp soometsa tüüpidest kõige viljakam. Ilmselt on selle põhjuseks lodumetsadele iseloomulik veereziim. Liigniiskust põhjustab neis hästiliikuv mineraalaineterikas vesi, mis võimaldab niiskuselembestel puuliikidel (sanglepp, sookask) küllalt tootlike puistute moodustamist ka kuivendamata aladel. Vanemad sanglepad on niivõrd kohanenud antud niiskusreziimiga, et selle
· Nõo keskne pinnavorm on Mustjõe kesk- ja alamjooksul org · Lubjakivipaljand Peetri jõe ääres Vahe-Eesti Vahe-Eesti tunnusjooned · Veega seotud looduslike protsesside suur osatähtsus · Eesti suurimad üleujutusalad · Ala läbivad veerikkad jõed · Puudub aluspõhja mõju tänapäevastele looduslikele protsessidele · Taimegeograafiline ja geobotaaniline üleminekuala · Lammi- ja lodumetsade esinemisala · Suhteliselt palju lammisoid · Domineerivad hüdromorfsed mullad · Kultuurikõlvikute väike osatähtsus · Hõre asustus ja teestik Võrtsjärve madalik · Võrtsjärve ümbritsev maastikurajoon (ka Võrtsjärve võime sellesse arvata) · Maastikud kujunenud kulutusnõos Holotseeni algul Suur-Võrtsjärve asemel · Reljeef tasane ja väikeste kõrgusvahedega · Järveäärsete piirkondade maastiku määrab suures osas ära Võrtsjärv (roostikud)
annaabi.ee 
