LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26 LP v°_1sl60/ 0,44 1,8 v°_1ls_1 26 LkI liiv 0,56 2,2 0/18 LkIg liiv 5,76 23,2 27 LP v°_1sl60/ 0,81 3,2 v°_1ls_1 25-27 LkI(g) sl40-60/l 4,74 19,1 26 LkIg liiv 0,19 0,8 27
Mullakaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 59556948853 mullastik. Mulla siffer Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus horisondi aste % tüsedus, cm KI sl55-85/r_3ls_1 15-20 ---- 5,486265 92,2 LP sl40-100/l20/ls_1 10-15 ---- LkIg l 20-30 0,358478 6,02 LkIg l 20-30 0,071069 1,2 Kokku 5,915812 99,42 KI- leetjas muld LP- näivleetunud ehk kahkjas muld LkIg- nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld koos gleistumistunnustega sl- saviliiv r- rähkne ls- liivsavi l- liiv
Alatskivi vald 38 LPg- sl 26,82913 Tähtvere vald 43 Go ls1 26,78209 Tartu vald 51 LP ls1 26,69711 Rannu vald 53 LP sl 26,57839 Tähtvere vald 42 KIg sl 26,53879 Konguta vald 55 KIg ls1 26,50486 Tartu vald 46 LP sl 26,44361 Haaslava vald 47 LP sl 26,39681 Rannu vald 53 M2 t3 26,36572 Puhja vald 58 Ko ls1 26,33791 Rõngu vald 50 KI sl 26,30257 Luunja vald LkIg- sl 26,28788 Kambja vald 50 D sl 26,15684 Tähtvere vald 50 Go ls1 26,04345 Vara vald 50 KIg ls1 26,02083 Tähtvere vald 49 Go tls 26,01384 Vara vald 48 Go ls2 25,99179 Konguta vald 53 KI ls1 25,96041 Tartu vald KI(g) ls1 25,94239 Nõo vald 48 KIg ls1 25,93004 Tartu vald 47 LP sl 25,85874 Rannu vald 55 KIg ls1 25,83816 Tartu vald 49 LP sl 25,77185
0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26
78209 44 Tartu vald 51 LP ls1 26.69711 52 Rannu vald 53 LP sl 26.57839 54 Tähtvere vald 42 KIg sl 26.53879 43 Konguta vald 55 KIg ls1 26.50486 56 Tartu vald 46 LP sl 26.44361 47 Haaslava vald 47 LP sl 26.39681 48 Rannu vald 53 M2 t3 26.36572 54 Puhja vald 58 Ko ls1 26.33791 59 Rõngu vald 50 KI sl 26.30257 51 Luunja vald LkIg- sl 26.28788 1 Kambja vald 50 D sl 26.15684 51 Tähtvere vald 50 Go ls1 26.04345 51 Vara vald 50 KIg ls1 26.02083 51 Tähtvere vald 49 Go tls 26.01384 50 Vara vald 48 Go ls2 25.99179 49 Konguta vald 53 KI ls1 25.96041 54 Tartu vald KI(g) ls1 25.94239 1 Nõo vald 48 KIg ls1 25.93004 49 Tartu vald 47 LP sl 25.85874 48 Rannu vald 55 KIg ls1 25
Mulla pH Kcl on 5,0. Sademeid tuleb aastas keskmiselt 550 mm aastas, lumikate püsib tavaliselt päris kaua aega, aprillini välja. Välja Kultuur Mulla Lõimis Boni- P-tarve K-tarve Huu- Välja Loodetav nr. liik teet muse suuru saak sisaldus s 1. kaer LkIg sl 35hp 4 3 2,0 5ha 2 t/ha 2. kartul LkIg Sl 35hp 4 3 2,0 3ha 15 t/ha 3. köögi- LkIg sl 35hp 4 3 2,0 0,5ha 12 t/ha vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal
Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld Dg Gleistunud deluviaalmuld Kog Gleistunud leostunud muld DG Deluviaal-gleimuld KIg Gleistunud leetjas muld Ag Gleistunud lammimuld LPg Gleistunud kahkjas leetunud muld AG Lammi-gleimuld LkIg Gleistunud nõrgalt leetunud muld AG1 Lammi-turvastunud muld LkIIg Gleistunud keskmiselt leetunud muld AM' Väga õhuke lammi-madalsoomuld LkIIIg Gleistunud tugevasti leetunud muld AM" Õhuke lammi-madalsoomuld L(k)Ig Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld AM"' Sügav lammi-madalsoomuld Gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik
Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld nd K(o)g Gleistunud küllastunud muld nd KIg Gleistunud leetjas muld nd K(I)g Gleistumata küllastunud muld nd LPg Gleistunud kahkjas muld (Gleistunud pruun kahkjas muld) jk-ms L(P)g Gleistunud hele kahkjas muld jk-ms LkIg Gleistunud nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk-nd LkIIg Gleistunud keskmiselt ehk õhukeselt leetunud muld jk-ms LkIIIg Gleistunud tugevasti ehk mõõdukalt leetunud muld jk-ms L(k)Ig Gleistunud nõrgalt e. väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ms L(k)IIg Gleistunud keskmiselt e. õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld ms L(k)IIIg Gleistunud tugevasti e
2) Leetunud mullad Lk liivadel välja kujunenud , ühekihilisel lähtekivimil. On happelised ja vajavad korralikku lupjamist ja väetamist. Jaotatakse leetumise intensiivsuse alusel. a) Nõrgalt leetunud mullad LkI b) Keskmiselt leetunud mullad LkII c) Tugevalt leetunud mullad LkIII 3) Gleistunud leetunud mullad a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg b) Gleistunud leetunud mullad LkIg IV Tüüp Leedemullad L on happelised, karbonaadivaestel liivadel välja kujunenud metsamullad. Põllumajanduslikku tähtsust ei oma. 1) Tüüpilised leedemullad L on kuivades männikutes levivad mullad (O E B C) a) Nõrgalt leetunud leedemullad LI b) Keskmiselt leetunud leedemullad LII c) Tugevalt leetunud leedemullad LIII 2) Huumuslikud leedemullad L(k) (O (A) E B C) a) Nõrgalt leetunud L(k)'
gleistumistunnused, B- tsementeerunud pesadega. Põllum. Hu 2,22,6%, N varu 56 Mg ha-1, Nüld 0,13% põllum ja 0,15% metsam. Profiil: O A Ea Bg Cg või OAEaBBhCg C:N metsam. 16, põllum. 11 Leetumisastme järgi nagu parasniisked (vt. eespoolt): Mullaelustiku tegevus looduslikes LPg pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline LkIg gleistunud nõrgalt leetunud muld keskkond ja ajutine ülavesi. LkIIg gleistunud keskmiselt leetunud muld LkIIIg gleistunud tugevasti leetunud muld LPg omadused Põldudena 11,5 nädalat hiljem harimisküpseks kui parasniisked
sinilille kasvukohatüüpe. 4.1. JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk) Reljeef: moreenikünkad ja lainjad moreenitasandikud. Mikroreljeef tasane või nõrgalt mätlik. Muld: lähtekivimiks on valdavalt karbonaadivaene (kohati ka nõrgalt karbonaatne) punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen. Valdavalt näivleetunud LP, harvem mitmesuguselt leetunud mullad LkI, LkII, LkIII, L(k)I, L(k)II, L(k)III, Ls, mis mõnikord võivad sisaldada ka nõrku gleistumistunnuseid LPg, LkIg, LkIIg, LkIIIg, L(k)Ig, Lsg. Metsavaris laguneb suhteliselt kiirest, kõduhorisondi tüsedus keskmiselt 3 cm, sellele järgneb 10-20 cm tüsedune huumushorisont (A). Veereziim: parasniiske, muld on üldiselt hea drenaaziga, näivleetunud muldadel esineb küllastumist ülaveega, põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Puurinne: kuusk, harvem arukask, harva kultuurpuistus ka haab või mänd. Järelkasvu või II rinde moodustab enamasti kuusk. Boniteet Ia II.
orunõlvadel. Lähtekivim karbonaatne liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen, harvem karbonaadivaene moreen. Põhjavesi asub tavaliselt 1-2 m sügavusel, ulatudes reljeefi madalamatel osadel ka perioodiliselt kõrgemale, niiskustingimused taimede kasvuks head. Muldadest domineerivad gleistunud leostunud mullad (KOg) ja gleistunud leetjad mullad (KIg), harvem leidub gleistunud keskmise sügavusega rähkmuldi (K'''g), gleistunud lammimuldasid (Ag) ja gleistunud õhukeselt leetunud muldasid (LkIg). Kõdukiht puudub, huumushorisont (A1) tüse 20....35 cm, kõrge huumusesisaldusega. Mulla reaktsioon neutraalne kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,7-6,5). Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohtüüp. Puistutest moodustavad üle 50 % tänapäeval kaasikud, ca 20 % kuusikud, vähem kasvab hall-lepikuid ja haavikuid. Üsna sageli kasvavad ka segapuistud, kus kuusk on seguliik või moodustab II rinde. Levinud laialehised lehtpuuliigid (Pä, Ja, Va,
annaabi.ee 
