Tercera parte (Tortosa, 1634); Cuarta parte (Madrid, 1635), Quinta parte (Madrid, 1636). Como dramaturgo religioso él escribió varios autos sacramentales (El colmenero divino, No le arriendo la ganancia, El laberinto de Creta), comedias bíblicas (La mujer que manda en casa. La mejor espigadera. La venganza de Tamar) y comedias hagiográficas (La trilogía de Santa Juana, La ninfa del cielo, La dama del Olivar). También Tirso de Molina introdujo un personaje en literatura, cuyo nombre es Don Juan( El burlador de Sevilla y El convidado de piedra) Este personaje es importante para la literatura mundial, EL es la imagen eterna. Por ejemplo, en la literatura rusa Pushkin escribió una obre de teatro "El convidado de piedra" Tirso fue una persona religiosa, pero en sus comedias hay mucho humor irreverente (humor sarcástico a lo religioso?). Tirso fue el primer autor que dio profundidad psicológica a los personajes femeninos, que llegaron a ser protagonistas de sus
aastat enne Kolumbust olid Põhja- Ameerikas käinud ka viikingid, kelle käigust saadi teada muistsete haudade lahtikaevamisena Põhja- Atlandi Ameerika rannikul. /3/ Kasutatud kirjandus: 1. Man J., Maade avastused. Belitha Press Limited ja Gareth Stevens, Inc. 1990. Inglise keelest tõlkinud Soontak J., tõlge eesti keelde, ,,Koolibri", 1995 61 lk. 2. Sahharov, S. Meritsi ümber Maa. ,,Detskaja Literatura", Moskva 1972. Vene keelest tõlkinud Kreem E.,Jankovski L., tõlge eesti keelde, ,,Valgus 1982 408 lk. 3. Eesti Entsüklopeedia, MerLe, 1996; VE, 2006; muudetud 2011 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolumbus_christoph (22.05.16)
Bywater" (Oxford, 1909). Peale selle on tõlkijal kasutada olnud S.H. Butcheri (New York, 1951, 4. tr.) ja R. Kasseli (Oxford, 1968, 2. tr.) väljaanded ning tõlgetest: R. Kleis, katkendid "Kreeka kirjanduse antoloogias", Tallinn, 1964, lk. 459-468; H. Stich, Leipzig, 1887; E.G. Schmidt, Leipzig, 1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov, Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat käsikirjalist lugemit, erinevat konjektuuri või tõlgendust, on osutatud vaid siis, kui teine lugem või tõlgendus annab olulise erinevuse. Tõlkes tõlkija poolt lisatud sõnad on paigutatud noolsulgudesse. Tekstikriitilises mõttes tähistavad noolsulud konjektuurilist teksti täiendamist, nurksulud tekstist eemaldamist, rist teksti rikutust ja asteriskid lakuuni
realismiiga. Kõik need liigitused on üksnes tinglikud ning nende piirid pole kunagi absoluutsed, vaid sujuvad. Suures plaanis tehakse vahet laste- ja noortekirjanduse vahel, kusjuures ealised piirid on siingi ajas muutuvad. Sellele viitab ka eri maade kirjanduskäsitluses kasutatav terminoloogia. Inglise, prantsuse, vene ja rootsi kirjandusteadlased kasutavad mõistet lastekirjandus (vastavalt children’s literature, litérature enfantine, detskaja literatura ja barnlitteratur), kuid saksa uurijad peavad üsna järjekindlalt kinni laste- ja noortkekirjanduse mõistest (Kinder- und Jugendliteratur), rõhutamaks kummagi mõistepoole suhtelist iseseisvust ning samaaegset kokkukuuluvust. Soomes on aga kokku lepitud kasutada suurema hõlmavusega nimetust nuorisokirjallisuus (noortekirjandus), mis mahutab endasse ka lastekirjanduse. (loengust) Lastekirjandus on... - lastele mõeldud teosed - täiskasvanute kirjandusest kohandatud tekstid
põlanud seda siiski ära. Võtab üle vormi, aga sisus on erinev. Ülevad tunded hakkavad valitsema ja on näha teistsugune petrarcalik suhtumine. ,,Villancico"- tema luuletus. Täisriimidega on tegemist, kordused (mida hakkab järjest rohkem luulesse tulema) Paistab silma leidlike ja kõlapuhaste riimidega. Jorge Manrique- elas vaevalt 40aastaseks, sai surma lahingus. Kuulus samuti aadlisuguvõssa. Surmatantsu motiiv- surm maksab kätte maise ülekohtu eest. Renessansi kirjandus- literatura renancentista Hispaanias põhiliselt 16. Sajand. Ka Manrique on hiliskeskaja-vararenessansi kirjanik. Siglo de oro ei kattu ühe sajandiga, selle alla on võetud umbes poolteist sajandit (16.sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust.
collar) model el modelo writer el escritor accounting la contabilidad law el derecho algebra el álgebra linguistics la lingüística architecture la arquitectura literature la literatura art el arte mathematics la matématica astronomy la astronomía medicine la medicina biology la biología modern languages las lenguas modernas botany la botánica music la música business el comercio natural science las ciencias naturales
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste.
protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesmärgiks on eelkõige esteetiline nauding ja autori eneseväljendus. Autorikategooria on tähtis uuemas kirjanduses, alates romantismist. Keskaja kirjandus põhineb aga teistel printsiipidel. Kirjandus on tinglikult kasutatud sõna. See sõna vene keeles on slavestnost sõna väärtus, sõna kunst. See eristab kirjandust kunstist või muusikast. Keskaja kirjanduse väärtus seisneb eelkõige õpetlikkuses. Võtmesõnu kasutades oleks keskaja puhul kolm religioosne, kanooniline,
De hecho, ahora tenía la mente abierta a la posibilidad (incluso a la probabilidad) de que las manifestaciones de Catherine fueran reales. Esos datos increíbles sobre mi padre y mi hijo no se podían obtener por medio de los sentidos habituales. Sus conocimientos, sus habilidades, demostraban sin lugar a dudas la existencia de una notable capacidad psíquica. Resultaba lógico creerla, pero yo me mantenía precavido y escéptico con respecto a lo que leía en la literatura popular. ¿Quiénes son estas personas que hablan sobre fenómenos psíquicos, sobre la vida después de la muerte y otros asombrosos hechos paranormales? ¿Están preparados en el método científico de la observación y la comprobación? Pese a mi abrumadora y maravillosa experiencia con Catherine, sabía que mi mente, naturalmente crítica, continuaría analizando cada nuevo hecho, cada fragmento de información. Lo revisaría para ver si concordaba con la
136. Administrativnoje ustroistvo Federativnoi Respubliki Germanii. Nemetskije kreisõ. Sverhregionalnõje kommunalnõje upravlenija v Evrope. Nemetskii Landkreistag . Bonn, (1991) 137. Ratibor,V. Pravovoje gosudarstvo. (The Rule of Law). Overseas Publications Interchange Ltd.London, 1990 138. Sovremennõi konstitutsionalizm (po materialam sovetsko-britanskogo simpoziuma). Moskva. 1990 139. Teorija gosudarstva i prava. 2-e izdanije. Pod. red. professora Mokitseva K.A: "Juriditseskaja Literatura ", Moskva,1970 140. Taranovski, O.V. Utsebnik entsiklopedii prava. Jurjev [Tartu], 1917 ********************************************************************************************************* II. NORMATIIVAKTID 141. Eesti Vabariigi põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus.Riigi Teataja toimetuse väljaanne.Tallinn,1994 142. Riigikogu valimise seadus (RT I 1994, 47, 784) 143. Riigikogu kodukorra seadus (RT I 1994, 90, 1517)
133. Administrativnoje ustroistvo Federativnoi Respubliki Germanii. Nemetskije kreisõ. Sverhregionalnõje kommunalnõje upravlenija v Evrope. Nemetskii Landkreistag . Bonn, (1991) 134. Ratibor,V. Pravovoje gosudarstvo. (The Rule of Law). Overseas Publications Interchange Ltd.London, 1990 135. Sovremennõi konstitutsionalizm (po materialam sovetsko-britanskogo simpoziuma). Moskva. 1990 136. Teorija gosudarstva i prava. 2-e izdanije. Pod. red. professora Mokitševa K.A: "Juriditšeskaja Literatura ", Moskva,1970 137. Taranovski, O.V. Utšebnik entsiklopedii prava. Jurjev [Tartu], 1917 ********************************************************************************************************* II. NORMATIIVAKTID 138. Eesti Vabariigi põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus.Riigi Teataja toimetuse väljaanne.Tallinn,1994 139. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (ETS-122) (Council of Europe. Nr.122 European
annaabi.ee 
