II maailmasõja ajal kerkis Euroopas esile 3 diktatuuri - Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Mussolini juhitud Itaaliat, Hitleri juhitud Saksamaad ning Stalini juhitud Nõukogude Liitu on läbi ajaloo võrreldud ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil? II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne. Selle tulemuse...
Prantsusmaa pärast II maailmasõda Charles de Gaulle Sündis 22.11.1890, suri 9.11.1970 Prantsuse riigitegelane ja sõjaväelane 1947 asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse partei 1958. aastal kutsuti ta peaministriks saavutas uue põhiseaduse kehtestamise tagas tugeva presidendi võimu Prantsusmaa president 19591969 Alustas tuumarelva loomist Nicolas Sarkozy Sündis 28.01.1955 Prantsusmaa parempoolne poliitik 20052007 Prantsusmaa siseminister 20072012 Prantsusmaa president Oma palga tõstmine 101 tuhandelt eurolt aastas 240 tuhandele eurole Majanduses uusliberalismi toetaja Sisepoliitika 1946. aastal uus põhiseadus parlamentaarne vabariik IV vabariigi 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust 1947 hakkas De Gaulle taas poliitilisest elust osa võtma 1958 vahetus konstitusioon, muutus parteipoliitiline süsteem uus erakond Liit Uue Vabariigi Kaitseks Mitterand võitis 1981. aastal pres...
Nii õnnestu Hitleril kantsleriks tõusta ja hiljem kogu võim enda kätte koondada. Välispoliitika Mõlema riigi välispoliitika oli agressiivne. NSVL puhul tingis taolise välispoliitika Stalini arusaam, mis pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta oleks onud võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Ühtlasi oli terrorit tarvis, et maailmarevolutsiooni ellu viia ja oma alasid seeläbi suurendada. Seevastu Hitler ajas agressivsete välispoliitikat eelkõige selleks, et seista vastu Versailles` rahulepingu tingimustele. Tähtis oli taastada Saksamaa võimsus ja ülemvõim maailmas. Hitler teadis et selleks on tarvis uut ja võidukat sõda. Nii Hitler kui Stalin tegelesid oma riigi relvastamisega ja ettevalmistusega uueks sõjaks. Majandus Diktatuuririigile omaselt oli nii Saksamaa kui ka Venemaa majnduselu allutatud rangelt riigi kontrollile. Kehtestatud oli plaanimajandus. Saksamaa koostas oma plaane 4-aasta kaupa,
1.Kuidas moodustatakse valitsus? President teeb võitnud erakonna esimehele ettepaneku hakata peaministriks. Peaminister selgitab oma plaane. Riigikogu hääletab. Peaminister paneb kokku valitsuse. 2.Millised on valitsuse peamised ülesanded? · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel · Koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid. · Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. 3.Koosta kohaliku omavalitsuse struktuur. JOONIS!!! Kordamislehelt. 4.Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Joonis!!! Kordamislehelt. · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · Õigus süütuse presumptsioonile · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel
USA 1991 2011 Ajalooreferaat Sissejuhatus Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel ...
paljud mõisteti vangi *Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga *37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris. 13)Iseloomusta nn. "juhitavat demokraatiat" Eestis 1930ndate II poolel *püsima jäi kaitseseisukord *keelatud oli poliitiline organiseerumine *säilis tsensuur *olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena *suurenes riigi sekkumine majandusellu 14)Iseloomusta Eesti välispoliitikat 1920-30 aastatel 20-ndad: * Ohuallikateks Vene ja Saksamaa. *1921 sept võeti Eesti Rahvasteliitu, osales aktiivselt kollektiivse julgolekusüsteemi kujundamises. *20ndate algul otsustati luua Balti liit(soome, eesti, läti, leedu, poola). Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas
· Reziimivastase vastupanu kujunemine dissidentlus · Repressioonide tugevnemine · Uue konstitutsiooni vastuvõtmine · Võimu degradeerumine gerontokraatia vanurite võim Majandus: · Kossõgini majandusreform · Teadus-tehniline progress · Sõjatööstuskompleksi edasine tugevnemine · Majandusliku mahajäämuse süvenemine · Andropovlik distsipliini juurutamine ja võitlus korruptsiooniga Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · Aktiivsed suhted lääneriikidega · Gorbatsov sai Nobeli rahupreemia · Relvastuse vähendamise leping · Lõpetab Afganistaanis sõja (toob väed välja) · Loobub Breznevi doktriinist · Sotsialismileer laguneb rahumeelselt · Lagunevad VLO, VMN · Saksamaade ühinemine · NSVL on muutumas tavaliseks riigiks · Desarmeerimine · Külma sõja lõpetamine
sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused Prantsusmaa ja USA olid vabariigid, Saksamaa oli keisririik ja Inglismaal oli konsitutsiooniline monrhia. USA's ja Inglismaal oli kaheparteisüsteem. Kõigis neljas tekkisid ametiühingud. Põhiliselt toimus kiire linnastumine USA's kuid seda oli ka teistes maades. Samuti kujunesid USA's monopolid, mida teistes maades eriti ei olnud. Saksa- ja Prantsusmaal viid läbi sotsiaalseid reforme. 12. Võrrelge nende maade välispoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused USA'l ja Inglismaal olid väiksed sõjalised kulutused, samas, kui Prantsusmaa ja Saksamaa nägid vaeva, et oma sõjaväe ja laevastiku korralikult üles ehitada. Inglismaa ja Prantsusmaa olid mõlemad tugeva kolooniariigid ja Saksamaa hakkas veel oma kolooniaid looma. USA'l ei olnud kolooniaid vaja, sest temal oli juba tooraine ja tööjõud omal olemas. Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid mõlemad liite teiste maadega.
· Saksa natside välispoliitilised plaanid · NSVL ambitsioonid maailmarevolutsiooni plaan väga huvitatud sõjast kuna ei tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine
Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus ,,Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks" Wilhelm II välispoliitilisi taotlusi? Senisele Euroopa poliitikale hakati orienteeruma maailmapoliitikale. Maailmapoliitika
annaabi.ee 
