Vart väljast katnud epidermis sureb, moodustuvad kork ja korp. 17) Steel, steeli tüübid Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Tüübid: - Prosteel - Sifonosteel - Aktinosteel - Plektosteel - Antrosteel - Eusteel - Ataktosteel 18) Leht, lehe osad • Taime vegetatiivne organ • Kasv on ajas ja ruumis piiratud • Ei kanna õisi, aga lisapungad! • Lehe osad – roots, laba, tupp, rood 19) Lehtede tüübid Lehed võivad olla kas liitlehed või lihtlehed. 20) Lihtlehed ja liitlehed Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega (Pärn, vaher). Kui leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest, on tegu liitlehega (Pihlakas). 21) Leheseis. Lehe muudendid. Ala, päris ja kõrglehed Leheseis on liigile omane lehtede asetus: - Vahelduv - Spiraalne - Vastak
Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel millest arenevad välja juurevõsud (vaarikas, astelpaju) · õiepung---Õiepungad on tihti kasvupungadest suuremad ja seal paiknevad õiealgmed. · kasvupung---sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. · segapung--on soomustega kaetud liitpung milles on nii õie-kui ka võrsealgmed. LEHED · lehekaenal--koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest
ÕISTAIMEDE generatiivsed organid on õis ja sellest arenev vili. 5. Juur. Tema siseehitus, ülesanded, muudendid. Mükoriisa ja juuremügarad; sümbioosi mõiste. Juurestiku tüübid, nende levik. JUUR on taime maasisene osa vee omastamiseks, taime kinnitamiseks ja püstihoidmiseks. Imijuured (narmasjuured), juhtjuured, tugijuured. Peajuur, sellelt arenevad ja lähtuvad külgjuured. Juurtel võivad vahel suvalises kohas areneda lisapungad, mis annavad juurvõsundeid. Juure SISEEHITUS. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet
või eemalehoiduvalt Pungade eripärad ja funksioonid Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-, haake- ja näärmekarvu Kattekarvade jaotumine Siidkarvad n hõberemmelgas Viltkarvad n Douglase enelas Karekarvad n harilik jalakas Soomuskarvad n astelpaju Tähtkarvad n deutsiad
(http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) (02.02.2009) Harilik vaarikas on 1-2, vahel 3 m kõrguseks kasvavate vartega põõsas. Taime varred on esimesel aastal rohtsed ja vahakirmega, teisel aastal hakkavad altpoolt puituma ja ülevalt hargnema. Valkjaspruun koor on alumises osas tihedalt kaetud peente agadega. Varred on kaheaastased, mis tähendab seda, et teisel eluaastal need õitsevad, kannavad vilju ja lõpetavad sellega elutegevuse. Juurtel on selleks ajaks tekkinud aga uued lisapungad, millest järgmisel aastal kasvavad uued varrad. Mais ja juunis ilmuvad varteharudele valged õied, mida tolmeldavad putukad. Eriti soodsate ilmade korral võivad vaarika viljad küpseda juba juuni lõpupäevadel, tavaliselt toimub see siiski juulis-augustis. Enamasti helepunane, sametja pinnaga, mahlane ja väga maitsev vaarikamari on tegelikult koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast. Kultuursortidel võib viljade värvus olla ka kollane, roosa või mustjas.
Imavas vöötmes tekivad juurekarvad Külgjuurte vöötmes toimub juure harunemine Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Juurikad võivad olla monokambiaalsed või polükambiaalsed Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad lisa- ja külgjuurtesse Juuremugulatel on sageli lisapungad juurekaelal – vegetatiivne paljunemine ◦ Daalia, mugulbegoonia, bataat, pojeng Sümbioos Mükoriisa e. seenjuur on juuretippudega sümbioosis elavad seenehüüfid Seene rakkude ensüümid mineraliseerivad mulla orgaanilisi aineid - aitavad kaasa nende omastamisele taimede poolt Suurendavad juurevõrgustikku ning parandavad vee omastamist Juuremügarad esinevad peamisel liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel ca 200 liigil teistest perekondadest
Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled:
Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured.
kõrrerooste kevadeosed (kukerpuul) ja suvieosed (kõrrelistel). Suguline paljunemine: toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. Näiteks: Õistaimede seemnete teke tolmlemise järel. Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav
annaabi.ee 
