Toidulisandid- poolt ja vastu Toidulisandid on ained, mis lisatakse naturaalsetele toiduainetele. Loomulikus olukorras neid seal ei ole. Lisaained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ehk riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Lisaained jaotuvad looduslikeks lisaaineteks, mis eraldatakse looduslikust toormaterjalist, loodusidentseteks lisaaineteks, mis on saadud sünteesi teel (nt. Sidrunhape) ning sünteetilisteks lisaaineteks, mis on kehavõõrad ning millele looduses analoogi ei leidu. On teada, et sünteetilised lisaained on kõige ohtlikumad, kuid mis siiski on need ohud? On välja selgitatud, et sünteetiline toidulisand on organismile võõras ühend ning metabolismis selle lõplikud lõhustamisvõimalused puuduvad
krõpsudele, pakkisuppidele jne. Väidetavalt leidub seda ka veinis, sojakastmes, zelatiinis ja linnaseekstaraktis. MSG esineb nii looduslikult kui ka kunstlikult. Kunstlik MSG kujutab endas mürki, mis ärritab närvisüsteemi. (A.Erin, 2010) 7 Magusained E900-999 Nende abil on võimalik valmistada madala kalorsusega tooteid(zero, light,suhkruvaba). Magusained jaotuvad kolmeks:Looduslikud magusained(ei loeta lisaaineteks), suhkrualkoholid(looduslike suhkrute keemilin etöötlemine) ja sünteetilised tehismagusained. Nende mõju võib välja tulla alles kolmandal või neljandal põlkonnal. (A.Erin, 2010) Mitmesugused lisaained E1000-1520 Siin on põhilisteks lisaaineteks ained E1404-1452 ehk modifitseeritud tärklised, mida kasutatakse peamiselt paksendajatena ja stabilisaatoritena. Ohutust ei ole põhjalikult uuritu, niiet ohutuks ei saa pidada. Ning teine põhi lisaaine n E1520
· Kuivavateks rasvõlideks nim. neid, mille seismisel õhu käes tekib õlile tahke läbipaistev kelme, mis on püsiv välismõjudele. · Värnitsat saadakse õli kuumutamisel plii või mangaaniühenditega. · Juhul, kui sideaineks on kõrgmol. ühend saadakse emailvärv, ilma värvipigmendita värve nim. lakkideks. · Happe nahale sattumisel tuleb seda töödelda naatriumvesinikkarbonaadi 3% lahusega, leelise puhul aga 2% äädikhappe lahusega. · Tehnoloogilises vees on lisaaineteks Ca ja Mg soolad, mis muudavad vee karedaks.Pesemisel karedas vees on seebikulu suurem, sest osa seebist kulub vee pehmendamiseks.Pehmes vees on vähe Ca ja Mg ühendeid, karedas vees aga palju.Vee pehmendamiseks lisatakse vette naatriumfosfaadi lahust.Vees lahustunud Ca ja Mg ühendid reageerivad Na3PO4ga andes rasklahustuva Ca v Mg fosfaadi, mis eraldub lahusest sademena. 3Ca + 2Na3PO4 = Ca3(PO4)2 + 6Na ja saame pehme vee, mis ei sisalda Ca ega Mg ühendeid
Vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja organismide jaoks asendamatud mikrotoitained. Vesi Vesi on keemiline ühend, mille üks molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Toidust saadud vesi on vajalik kõikide organismide eksisteerimiseks. Vesi on dünaamiline süsteem, kus vesiniksidemed tekivad ja lagunevad, mis võimaldab ainetel vees lahustuda. Lisaained Lisaaineteks nimetatakse aineid, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Igal lisaainel on numbriline kood. Tähis E(Europe) ja numbrikood viitavad konkreetsele keemilisele ühendile. Lisaainete jagunemine Looduslikud – looduses esinevast toormaterjalist töötlemise teel saadud lisaained.
· pelmeenides · grill-lihades 10 · Puljongikuubikutes · maitseainete segudes · kartulikrõpsudes jt ülisoolastes toodetes Maitsetugevdajad põhjustavad närvilisust ja kergesti ärrituvust, neid sisaldavaid toite ei tohiks (väike)lapsed süüa. 6.2.Magusained Magusained jaotuvad looduslikeks ja tehismagusaineteks. Looduslikke suhkruid nagu sahharoos, laktoos, fruktoos ja glükoos ei loeta lisaaineteks. Küll aga kuuluvad lisaainete hulka suhkrualkoholid ksülitool (E967), sorbitool (E420), mannitool (E421), laktitool(E966) jt., mis saadakse vastavate looduslike suhkrute keemilisel töötlemisel. Võrreldes suhkru-tega on need vähem magusad, imenduvad aeglaselt ja mittetäielikult. Seetõttu sobivad nad suhkru asendajatena diabeetikutele. Kuna nimetatud ühenditel on lahtistav toime, tuleb neid tarvitada teatud ettevaatusega.
b) Polümeeride süntees Polüamiidid, c) polüestrid Kloropreenkumm 5) Karl Ziegler - Stereograafilised polümeerid 6) Giulio Natta - Kõrgtihe polüetüleen, polüpropüleen 7) Paul Flory - Polümeeride reaktsioonide mehhanism, konformatsioon, polümeeride lahused, kummielastsus Plastmasse on väga erinevate omadustega, väljanägemisega ja kestvusega, mis sõltub nende keemilistest omadustest. Erinevate plastide saamiseks lisatakse nende koostisesse lisaaineid. Lisaaineteks on tavaliselt täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid ja värvained. Täiteained on pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjale kujulised. Nende ülesandeks on materjali modifitseerimine, füüsikaliste ja mehhaniliste omaduste parandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber ja puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse grafiiti, klaasriiet, klaaskiudu ja teisi materjale
Kuigi suhkruasendajate kasutusloa andmisele eelnevad arvukad katsed, on paljud neist läbi viidud katseloomadega, samuti tõlgendatakse katseandmeid erinevates maades erinevalt. Seetõttu tuleks laste, lapseootel naiste ning rinnaga toitvate emade puhul piirata tehislikke magusaineid sisaldava toidu söömist või sellest täielikult loobuda. Ettevaatlikud peaksid kunstlike magusainete tarbimisega olema aga kõik inimesed. Suhkruasendajad jagunevad energiat andvateks magusamaitselisteks lisaaineteks ehk polüalkoholideks ja mitte polüalkoholideks ehk muudeks suhkruasendajateks. Magusamaitselised lisaained Magusamaitseliste lisaainetena tuntud polüalkoholide hulka kuuluvad mannitool (E421), sorbitool (E420), ksülitool ehk puusuhkur (E967), maltitiool (E965), isomalt (E953) ja laktitool (E966). Organism omastab neid suhteliselt aeglaselt ning nende muutumine glükoosiks toimub rakkudes aeglaselt. Seetõttu kasutatakse neid magusainetena ka diabeetikutele mõeldud dieettoodetes
toodete puhul käsutatakse antioksüdandina sageli askorbiinhapet (E300). Rasvarikastele toiduainetele (õli, majonees, sokolaad) lisatakse oksüdeerumisprotsessi pidurdamiseks tokoferooli ehk E-vitamiini (E307). Rasvarikaste toodete rääsumist aitavad vältida ka mitmed sünteetilised antioksüdandid, näiteks BHT (E321) ja BHA (E320). Magusained Magusained jaotuvad looduslikeks ja tehismagusaineteks. Looduslikke suhkruid nagu sahharoos, laktoos, fruktoos ja glükoos ei loeta lisaaineteks. Küll aga kuuluvad lisaainete hulka suhkrualkoholid - ksülitool (E967), sorbitool (E420), mannitool (E421), laktitool (E966) jt., mis saadakse vastavate looduslike suhkrute keemilisel töötlemisel. Võrreldes suhkru-tega on need vähem magusad, imenduvad aeglaselt ja mittetäielikult. Seetõttu sobivad nad suhkru asendajatena diabeetikutele. Kuna nimetatud ühenditel on lahtistav toime, tuleb neid tarvitada teatud ettevaatusega.
Kuigi suhkruasendajate kasutusloa andmisele eelnevad arvukad katsed, on paljud neist läbi viidud katseloomadega, samuti tõlgendatakse katseandmeid erinevates maades erinevalt. Seetõttu tuleks laste, lapseootel naiste ning rinnaga toitvate emade puhul piirata tehislikke magusaineid sisaldava toidu söömist või sellest täielikult loobuda. Ettevaatlikud peaksid kunstlike magusainete tarbimisega olema aga kõik inimesed. Suhkruasendajad jagunevad energiat andvateks magusamaitselisteks lisaaineteks ehk polüalkoholideks ja mitte polüalkoholideks ehk muudeks suhkruasendajateks. 1.4 Sool. Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Triiki täis teelusikatäis soola kaalub umbes 5 g ja sisaldab ligikaudu 2000 mg naatriumi. Just naatriumi liigtarbimine on tervisele ohtlik. Soola leidub: merevees;