Normaalsuurus on 105x165 cm. Laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 Heiskamine ja langetamine Heisatakse päikesetõusul,kell 8.00 Langetatakse päikeseloojangul,kell22.00 Jaaniööl riigilippu ei langetata. See on huvitav Eesti lipulaul on "Eesti lipp", mille muusika on kirjutanud Enn Võrk ja sõnad Martin Lipp. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna "sinimustvalge".
aastapäev ,14. märts emakeelepäev ,mai teine pühapäev - emadepäev ,9. mai Euroopa päev ,4. juuni Eesti lipu päev (alates 2004. aastast) ,14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna) ,23. juuni võidupüha ,24. juuni jaanipäev ,20. august taasiseseisvuspäev ,1. september-teadmistepäev, novembri teine pühapäev isadepäev ,Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. Lipulaul Eesti lipulaul on "Eesti lipp", mille muusika on kirjutanud Enn Võrk ja sõnad Martin Lipp. Laulu sõnu on kõvasti muudetud võrreldes algsega, näiteks Martin Lipu viis salmi koondati kokku kolmeks. Algversiooni esimene ja viimane salm: Ehitagem eesti kojad kolme kodu-värviga! Võtku nendel Eesti pojad ennast ükskord ühenda', võtku kuldse armuköie venna-arm neil veerita', vastaku neil vägev hüüe: «Eesti, Eesti, ela sa!» Sinine ja must ja valge ehitagu Eestimaad!
Põhja-Ameerikas populaarsed hõimude kogunemised on pauvaud (powwow). Need on suurejoonelised rahvuspidustused traditsiooniliste kostüümide, laulude, tantsude ja toitudega. Pauvau võib kesta sageli kuni nädal aega. Iga pauvau algab suurejoonelise sisenemise või tantsijate rongkäiguga. Tantsijad sisenevad tantsuringi vanuse ja sümbolite laadi järgi. Neid juhivad kaks juhttantsijad, naine ja mees, kes järgivad lippude esitlust. Sarnaselt riigihümnile on lipulaul indiaanlaste viis austada emakeelt, riiki ja Ameerika lippe. Indiaanlaste kultuuris hinnatakse kõrgelt isamaa- armastust ja vaprust.
viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk; lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb aisakell, kuusekene; väikese poisu õnnesoov uueks aastak oma isale; jõulukuusele. Poiste laul; noorkotkaste lipulaul, meremeeste laul, kaluri poeg, laevahukk, raudtee, pillimehed, poiste tants. Pilkelaul, juku otsib ametit, rott lusikaga, kanged mehed, jüri kont ja villem vant, tsilga, tsilga tsilgake Hiir rätsepaks..
ajal nii Peterburi kui eesti kooride seas.Tuntumaks tema teoseks on kujunenud laulupidude avalaul ,,Koit".See laul oli kirjutatus Viljandi samanimelisele lauluseltsile.Seltsi juhatus palus Lüdigilt abi, et 1904. aasta augustis tähistada seltsi 35. sünnipäeva. Kooriharjutustel hakanud käima pealtkuulajaid, alati viibinud seal ka Friedrich Kuhlbars. Laulu saamise kohta on Lüdig oma mälestustes kirjutanud: ,,Seal siis juhtus ühel õhtul, et ,,Koidu" mehed palusid mind seltsile lipulaul luua. Nõustusin, kui kohase teksti saan. Kuhlbars oli kohe nõus sõnu kirjutama, need valmisid umbes 10 minuti jooksul. Ma ei tahtnud Kuhlbarsist tempos maha jääda, hankisin noodipaberi ja pliiatsi ning asusin viisi kirjutama. Keegi nõudis aga, et laulul oleks rohkem hääli kui neli: mulgid on uhked mehed ega lepi hariliku koorilauluga. Vastasin, et minul ükskõik, ja kirjutasin laulu seitsmele häälele. Veerand tunni pärast oli laul valmis, pealkirjaks Kuhlbarsi pandud "Koit"
G. Nägeli) "Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann) "Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski) "Eks mu kohus täna teha" (koraal) "Kindla lootuse laul" (F. Brenner) "Ärgake" (koraal)), Ilmalikud laulud ( "Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius) "Eesti laul" (K. A. Hermann) "Laulupidu marss" (K. A. Hermann) "Meeskoor" (Trube) "Laulu võim" (I. Heim) "Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) "Laulma kutsumine" (Vallinn) "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) "Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Jahimehe lust" (Astholz) "Pidu laul" (C. M. von Weber)) (http://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu ) Kolmas üldlaulupidu III üldlaulupidu toimus 11.–13. juunil 1880. aastal Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert
A. Hermann) "Meeskoor" (Trube) "Laulu võim" (I. Heim) "Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) "Laulma kutsumine" (Vallinn) "Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) "Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Jahimehe lust" (Astholz) "Pidu laul" (C. M. Von Weber) III üldlaulupidu Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tallinnas. Pidu toimus 23.-25. juunil (vkj 11. -13. juunil) 1880. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel (töötas
A. Hermann) •"Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski) •"Eks mu kohus täna teha" (koraal) •"Kindla lootuse laul" (F. Brenner) •"Ärgake" (koraal) Ilmalikud laulud: •"Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius) •"Eesti laul" (K. A. Hermann) •"Laulupidu marss" (K. A. Hermann) •"Meeskoor" (Trube) •"Laulu võim" (I. Heim) •"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis) •"Laulma kutsumine" (Vallinn) •"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen) •"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner) •"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) •"Jahimehe lust" (Astholz) •"Pidu laul" (C. M. Von Weber) III üldlaulupidu Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tallinnas. Pidu toimus 23.-25. juunil (vkj 11. -13. juunil) 1880. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel (töötas Peterburi Jaani kirikus) ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks.
Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp". Sinine, must ja valge ei olnud algusest peale enesestmõistetavad Eesti lipuvärvid. Nii on Jaan Bergmanni 1881. aastal avaldatud luuletustes Eesti lipp ja Lipulaul Eesti lipu värvideks nimetatud sinine (helesinine), must ja "rohiline", 1882. aastal avaldatud Friedrich Wilhelm Ederbergi luuletuses Eesti lipp "must, roheline, taevasina karva"". Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid hoiule Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue kalendri järgi) valmis Karl August Hermanni abikaasa Paula eestvõttel ja Miina Hermanni (Miina Härma) ning Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav
G. Nägeli),"Jumal meie varjupaik" (K. A. Hermann),"Sa Israeli karjane" (D. Bortnjanski),"Eks mu kohus täna teha" (koraal),"Kindla lootuse laul" (F. Brenner),"Ärgake" (koraal),"Kuule, kuidas hääli helab" (F. Pacius),"Eesti laul" (K. A. Hermann),"Laulupidu marss" (K. A. Hermann),"Meeskoor" (Trube),"Laulu võim" (I. Heim),"Õitse ja haljenda, eestlaste maa" (soome rahvaviis),"Laulma kutsumine" (Vallinn),"Nüüd üles, Vene alamad" (J. V. Jannsen),"Tartu Maarja koguduse lipulaul" (F. Brenner),"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid),"Jahimehe lust" (Astholz),"Pidu laul" (C. M. von Weber) III üldlaulupidu: "Meil tuleb abi jumalast" (koraal),"Isamaa" (H. Preisz),"Laul" (L. Spohr),"Vaasa marss" (C. Kollan),"Armastuse kiitus" (A. Neithardt),"Jumal on suur" (B. Klein),"Mets ja maailm" (C. M. von Weber),"Ilus oled isamaa" (K. A. Hermann),"Laulgem" (J. Kappel),"Kodu" (eesti rahvaviis),"Oh helde Jeesus" (G. P. da Palestrina),"Sind surmani" (A. Kunileid),"Ööpik" (J
Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on väga tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud rütmid, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga erksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar rütmi punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja võimas. Laul ise sündis nii, et ühel õhtul palusid ,,Koidu" mehed Lüdigul neile lipulaul luua ja Lüdig nõustus, kui ta saab kohase teksti. Laulu teine autor Kuhlbars asus kohe kirjutama ja sõnad olid 10 minutiga valmis. Lüdig ei tahtnud Kuhlbarsist maha jääda ja asus siis viisi kirjutama. Kuid siis keegi nõudis, et oleks rohkem hääli kui neli, sest mulgid ei pidavat leppima tavalise koorilauluga. Lüdig vastas, et tal ükskõik ja kirjutas 15 minutiga valmis 7 häälse viisi. Laul oli valmis ja pealkirjaks sai Kuhlbarsi mõeldud ,,Koit".
annaabi.ee 
