Ljohhovos Julius sündis isa Daniel ja ema Liisa kolmanda lapsena 1904. aastal tuli pere Eestisse Kambjasse 26. veebruaril 1918. aastal abiellus Julius Alice Johansoniga 10.1.13 1909. aastal lõpetas Julius Kuperjanov Sipe ministeeriumikooli 19101914 õppis Tartu Õpetajate Seminaris Peale seda töötas õpetajana Juba 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti mees Vene armeesse ja samal aastal jõudis ta lõpetada Peterburi lipnike kooli 10.1.13 · Aastatel 19151917 võttis Kuperjanov osa I maailmasõjast, kus ülendati vapruse eest leitnandiks. · Samuti omistati talle 7 Vene ordenit · 1917. aastal sai ta haavata ja pärast paranemist saadeti Tartu tagavarapataljoni pataljoniülema asetäitjaks · 1918. aastal hakkas ta looma põrandaalust partisanisalka 10.1.13 · Paju lahing peeti 30.31
kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Meesgümnaasiumis. 1894-1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, lõpetades Peterburis lipnike kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8
Oskar Luiga 1894 - 1941 Oskar Luiga ( 28. september 1894 1941) oli Eesti ohvitser Vabadussõjas, 3. soomusrongi ülem. Sündis Pangodi mõisas metsavahi peres, õppis Tartu linnakoolis, metsanduskoolis ja Peterburi lipnike koolis, töötas mõnda aega Novgorodi kubermangus abimetsaülemana. Võttis osa Esimesest maailmasõjast, siirdus staabikaptenina 1. Eesti jalaväerügementi, kus oli kompanii- ja pataljoniülemaks 1918. aasta aprillini. Hiljem sai temast 3. Laiarööpmelise Soomusrongi ülem ja Kalevlaste Maleva ülem. 1921. aastal lahkus ta kaitseväeteenistusest kolonelleitnandi aukraadis ning töötas Rakvere metskonna metsaülemana. Oskar Luiga pälvis teenete eest kolm Vabadusristi. Mõrvati
Aastal 1930 asus kirjanik Tallinna. Sattunud suurtesse võlgadesse, kirjutas ta kergemeelselt paljudele vekslitele võltsitud allkirju. Eesti vabastamise järel jätkas Roht intensiivselt kirjutamist, avaldades jutustusi, lasteraamatuid ja romaani "Kaks perekonda". Tegevus Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukesi. 1912-1914 ilmusid Rohu esimesed novellikogud. Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti. Ta õppis lipnike koolis ning võttis hiljem ohvitserina sõjast osa Rumeenia rindel. 1918.a. abiellus R.Roht "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga 1921 siirdus Roht Berliini, kus toimetas lühemat aega ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Looming Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile" Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ''Jutte loomadest'') avaldatud trükis, tõlgitud mitmesse keelde Tuntumad teosed
Aastased pedagoogilised kursused sama õppeasutuse juures lõpetas 1910. aastal. Gümnaasiumi lõpueksami sooritas ta eksternina Tartus 1929. aastal, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas haris end aastatel 1929 kuni 1931. Kooliõpetaja ametisse sai Jüri Parijõgi 1910. aastal Kunda vallakoolis Rakvere lähedal. Ajavahemikul 1915 kuni 1917 katsetas kutsetöö mobilisatsioon. Rindele ta Esimese maailmasõja päevil ometi ei sattunud: peamiselt viibis ta Sise-Venemaal ja õppis Gori lipnike koolis. Naasnud 1917. aastal õpetajakohale Kaarlis, ei õnnestunud tal sinna kauaks pidama jääda. Aastatel 1919 ja 1920 tuli võtta osa Vabadussõjast ning pärast seda, ajavahemikul 1920 kuni 1929, tegutses Rakveres. Esimene tööaasta Rakvere 1. algkoolis õpetajana seljataga, asus ta õpetaja ja juhataja ametikohale Rakvere Õpetajate Seminari harjutuskoolis. 1929. aastal Tartu kolinud, jätkas Jüri Parijõgi tööd ka ülikoolikursust omandades. Algul oli ta 3. algkooli
...................... 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet 2 Julius Kuperjanov Sündis 11. oktoobril 1894 Venemaal Pihkva kubermangus. Õppis Tartu õpetajate seminaris ja Peterburi lipnike koolis. Töötas Kambja koolis õpetajana. 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke. Võitles Esimeses maailmasõjas. Vabadussõja alguses moodustas partisanisalga. 14. jaanuaril 1919 juhtis Tartu vallutamist. 31. jaanuaril 1919 sai Paju lahingus surmavalt haavata. Suri 2. veebruaril 1919 Tartus. Sõjamehekarjäär 1915. aasta veebruaris, mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati Esimese maailmasõja keerisesse
Ka Valga reaalkoolis, kus ta jätkas poolelijäänud õpinguid, oli raskusi reaalainetega. Nii lahkus ta viimasel semestril sellestki koolist. Nüüd järgnesid paar aastat (1912-1914) Peterburis, Helsingis ja peamiselt Tartus. Napp rahaline sissetulek kirjatööst võimaldas vaid kehva äraelamist. Neil aastail ilmusid Rohu esimesed novellikogud "Igaveses labürindis" (1913) ja "Üksinduse meeleolud" (1914). Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti. Ta õppis lipnike koolis ning võttis hiljem ohvitserina sõjast osa Rumeenia rindel. Naasnud 1917. a. lõpul kodumaale, teenis ta kodusõja ajal kodanlikus sõjaväes, peamiselt sõjakorrespondendina, jätkates ühtlasi maailmasõja-aastail poolelijäänud kirjanduslikku tegevust. 1918.a. abiellus R.Roht sama Kõlleste valla Mustjärve talust pärit "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga ( kes oli ühtlasi ka Eesti esimesi kinotähti) ja viibis taas sageli kodukandis
Hakati ennetavalt võtma noorsõdureid. Vene ohvitserkond Kõik ohvitseri seisusesse jõudnud väejuhid pidid kuuluma aadlike sekka. Kindlaim viis ohvitseriks saada oli teenistuses silma paista kas rahuajal või lahingus, vahet pole. Sotsiaalne staatus oli ohvitseridel 18. sajandi esimesel poolel väga kõrge. Võimalust kiirkorras ohvitseriks saada kasutasid ära eelkõige eestlased ja lätlased. Mida kõrgem oli rahvuse haridustase, seda rohkem oli lipnike koolis nende esindajaid. Võimu ja vaimu vahekorrad Hariduskorraldus ja õppeasutused Hariduse ja regulaarse kontseptsiooni seotus seisnes selles, et ka riigi kohustus oli rahvast hariduslikult edendada, valgustada. See jäi sisusliselt püsima kuni 20. sajandi alguseni. Vaatamata sellele kontseptsioonile ei suudetud riigi poolt 18. sajandil hariduse edendamisel midagi korda saata. Ei suudeta 18. sajandi jooksul rajada haridusasutuste võrku, mis toimib, kuni 19
Mobilisatsioonidel oli ka 23 pos joon mehed said sõjalise väljaõppe, Vabadussõja ajal olid samad mehed oma oskuste ja kogemustega valmis Eesti iseseisvust kaitsma. 1860-70 aastal Ve junkrukoolid (hiljem sõjakoolid), kuhu võeti tulevasi ohvitsere kõikidest rahvakihtidest. Ainsaks kriteeriumiks hariduslik tasapind (kõrgem algkool). Sõja ajal pandi kogu Ve-l käima lipnike kursused (3-4 kuud), kus valmistati ette sõjaaegseid ohvitsere, kuhu võeti kõik vähegi haritud mehed. Ca 2200 eestlast. Eestlastest ohvitseridest sai I Ms-s surma ca 150 meest. Poliitilised mõttes oli ilmasõja puhkemine tagasilöögiks. Kuulutati välja sõjaseisukord, tähtsamate asjade otsustamine läks sõjavõimude (?) kätte. Kindral Pavel Kurlov. Sõjaseisukord tähendas ka senisest rangemaid piirnaguid (ajakirjandus taas topelttsensuur, koosolekute pidamine jne)
annaabi.ee 
