2 hedus (2010 aasta seisuga) on 312,78in/km . Kõige suurem on rahvastikutihedus riigi loodeosas, kus asub pealinn Manila. Manilas asub ka olulise Pasigi jõe delta. Cebu saar on ka üks tihedama asustusega paiku. See saar on Filipiinide üks arenenumaid piirkondi. Naabritest on suurima rahvastikutihedusega riik Singapur (7315in/km2) ning see on ka mõistetav, sest tegemist on linnriigiga. Väikseim tihedus on Malaisias (86in/km2). Filipiinidele sarnaseima populatsiooni tihedusega naabermaadest on Jaapan (337,1in/km2). 7 Filipiinidel moodustavad lapsed (alla 14-aastased) kogu rahvastikust 34,3%, tööealised (15-65-aastased) 61,3% ning vanurid (üle 65-aastased) 4,3%. Naiste keskmine eluiga on 23,6 ja meestel on see 22,6, mis on üsna madal
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi. Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud, võõramaalastel polnud õigusi, funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Muistsed kreeklased arvestasid aega esimestest olümpiamängudest, toimusid 776. a eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338. a eKr kaotasid kreeklased Chaironeia sõjas oma iseseisvuse Makedooniale. 7
kodanike nimekirja, vastutasid loenduse eest, valvasid elukommete järgi. * Diktaator määrati ametisse siis, kui riiki ähvardas suur oht, temaks sai üks konsulitest ja temal oli nö ülemvõim. * Rooma riik oli pigem aristokraatlik, kui demokraatlik, sest ametnikuks said olla vaid need, kellel oli raha, sest riik neile palka ei maksnud, aga et ametnikud suudaksid ära elada, pididki neil juba enne olema omad varad. Rooma, kui impeerium * Esmalt oli tegemist Rooma linnriigiga. * Esimene etapp impeeriumi tekkimiseks oli see, et Rooma vallutas Itaalia (265 e.Kr). * Pabiitsid ja patriitsid said võrdseks. * Rooma hõivab Vahemere lääne osa (Puunia sõjad Rooma-Kartaago). * Rooma hõivab Vahemere ida osa (sõditi Kreeka-Makedooniaga + Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Roomale) (133 e.Kr) * Rooma pidas alistatud rahvastega läbirääkimisi ühekaupa, lepingu tingimused kõigiga erinevad, kohalikud kombed jääti puutumata.
Tnp peame Rooma linna asutamisajaks 21.04.753 a eKr. Pärimus: Sõjajumal Mars ja noor preestrinna said kaksikud Romuluse ja Remuse. Julma isa käsul visati nad korvis Tiberisse, kus emahunt nad oma hoole alla võttis, üles kasvatas nad kerjus. Rooma linna rajades puhkenud tüli käigus tappis Romulus remuse ning linn sai nime oma esimese kungina Romuluse järgi. Roomat valitses järgemööda 7 kuningat ning sel ajal oli tegu arvestatava linnriigiga (valdused ligi 25 km ulatuses). Tiberi suudmesse rajati Ostia sadam. Rooma asukoht kaubandusteede ristumispunktis suurendas ka etruskide huvi linna vastu. Nende huvi kasvu äitab ka fakt, et Rooma allutati etrusikidele ning 3 viimast kuningat olit just sellest rahvusest. 510 eKr tõusnud mässuga kukutati kuningavõim. Algas vabariigi periood, kus valiti igal aastal riigiametnikke. Vabariiklikku Roomat valitses rahvakoosolekul kinnitatud kuningas koos senatiga. Kodanikud
1. Pidas läbirääkimisi igaühega eraldi 2. Lepingutingimused olid kõigiga erinevad 3. Kohalikud kombed jäeti puutumata *Eraldi läbirääkimised ja erinevad lepingutingimused tehti sellepärast, et alistatud rahvad ei leiaks ühtsust, et Roomale vastu hakata. Kuidas käituti Itaalias? · 1/3 võidetute maast konfiskeeriti ning sinna rajati Rooma kolooniad. Sinna asutati ümber Rooma linnriigi kodanikke. · Teine osa liideti otseselt Rooma linnriigiga, need hakkasid kandma nimetust munitsiipium, nad said Rooma kodanikeks. · Kolmas piirkond Itaalias nimetati ümber Rooma liitlasteks, kes kodanikuõigusi ei saanud, aga nad ei pidanud maksma makse ning kui oli sõjakäiguga tegemist, siis pidid andma oma sõjaväe Rooma kasutusse. *Alasid väljaspool Itaaliat nimetati provintsideks. Provintsi elu pandi juhtima asehaldur. Ta pidi koguma makse ja korraldama kaitset. Makse pidid maksma kõik provintsi endised elanikud
Tuntuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Spohokles, Euripides, (5. Saj. tragöödiast). Erinev loomingus: Erinev suhtumine jumalatesse. Sophoklese ,,Oidipus" on mõistatus. Aischylosel on koori osatähtsus suurem, näitlejate-koori dialoog. Sophoklesel on koor moraliseeriv . Euripidesel ei ole koor seotud sündmustikuga, pigem vahepala. Aischylos mõjub juba 5. Saj. arhailisena. Temal domineerib religioosne temaatika, veresüü, õnnetused, mida ei saa ära hoida. Sophoklest huvitas linnriigiga seonduv- türannia, võimuküsimused. Sophokles on endassetõmbunud, keskendus tegelaste sisemaailmale. Aischylos (525-456 e.m.a). Ateena riigi kujunemisperioodi, Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu poeet, antiiktragöödia rajaja selle kindlakskujunenud laadis, tõeline ,,tragöödia isa". Sündis Eleusises Ateena lähedal, pärines aristokraatia hulgast, nägi türannia kukutamist ja demokraatia võidulepääsu. Pooldas demokraate, kuulus konservatiivsesse rühmitusse
Epikuurlased väitsid, et hea elu ei realiseeru mitte polises, vaid hea elu on siis, kui inimene ei koge valu ja muret, vaid naudingut. Jumalad ei hooli inimestest, ei sekku inimeste asjadesse ning tark inimene ei tegelegi poliitikaga. Inimesed soovivad olla õnnelikud ning seejuures on nad ka individualistid (head kogevad kõik ühekaupa, mitte karjakaupa). Sellise individuaalse õnne püüdlus ajendab üldse inimest ühiskonna poole. Ka küünikud vastandusid linnriigiga ning ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest erinevustest. Mitte polis, vaid tark inimene on piisav iseeneses. Küünikud ei hoolinud perekonnas, varast, kodakondsust, haridusest, heast mainest jms. Pooldasid võrdsust, anarhiat, 11 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 mõneti idealiseeritud kommunismi
koge valu ja muret, vaid naudingut (mis Aristotelese jaoks oleks olnud loomalik...). Jumalad ei hooli inimestest, ei sekku inimeste asjadesse ning tark inimene ei tegelegi poliitikaga. Inimesed soovivad olla õnnelikud ning seejuures on nad ka individualistid (head kogevad/õnnelikud on kõik ühekaupa, mitte karjakaupa). Sellise individuaalse õnne püüdlus ajendab üldse inimest ühiskonna poole. Ka küünikud vastandusid linnriigiga ning ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest erinevustest. Mitte polis, vaid tark inimene on piisav iseeneses. Küünikud ei hoolinud perekonnast, varast, kodakondsusest, haridusest, heast mainest jms. Pooldasid võrdsust, anarhiat, midagi idealiseeritud kommunismi laadset. Targal inimesel pole vaja ei kodu ega kodumaad, leidsid küünikud. Tolleaegses maailmas (5 saj eKr kuni 5 saj pKr) toimus areng ,,universaalse kogukonna" suunas, mis avaldus mitmel moel:
annaabi.ee 
