Linnade tööstustes ja teenindavas ettevõtluses loodi uusi töökohti. 15. Selgita oma sõnadega mõisted. Eeslinnastumine- e suburbanisatsioon. Inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Vastulinnastumine- e kontraurbanisatsioon. Väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Linnastu e aglomerisatsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. 16. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut. Moskva on ühe keskusega linnastu. Rein-Ruhr tekkis täna kivisöe leidumisele selles piirkonnas ning tegu on mitme keskusega linnastuga.
Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused l RÜHM 1) Linna poliitiline määratlusPoliitiline linn: Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted
maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linna eri riikides? Elanike arvu alusel(kindel rahvaarv, vähemalt
elektroonikatööstus, Olivetti kirjutus- ja kassamasin, Firenze nahakaubad, Venezia klaas, Montedison, Enel elektrienergeetika, Eni energeetika. Rahvastik Itaalias elab 59 305 600 (2006) inimest. 6 Rahvastiku paiknemine Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim Itaalia 197 in./km2 võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in
Olemasolevad kasvavad kiiresti sisserände ja loomuliku iibe tõttu. Linnastumisaste sajandi keskel 30%. Põhja-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides on linlik eluviis domineeriv. Miljonilinnu sajandi keskel umbes 200. Hoogne eeslinnastumine. Kolmas etapp XX sajandi teisel poolel. Linnaelanike arv kasvab, eriti kiiresti Lõuna riikides. Praegu elab linnades veidi üle poole inimestest. Megalopoliste areng. 2002. Aastal 22 enam kui kümne miljoni elanikuga ja 408 üle miljoni elanikuga linnastut. Põhja riikides ränne linna peatunud ja loomulik iive väike. Linnakeskustes rahvaarv vähenenud (kohati hakanud uuesti kasvama). New Yorgis elas Manhattanil 1910 2,3 mln inimest, praegu poole vähem. Ameerika Ühendriikides elab väikestes eeslinnades 60% linnaravastikust. Euroopa Liidus elab 40% inimestest asulates rahvaarvuga 10 kuni 50 tuhat inimest (Eestis5%), viiendik inimesi asulates vähem kui 10 tuh inimest (Eestis 51%), viiendik linnades 50 kuni 250 tuh
(Napolis) elab keskmiselt 426 in./km2, väga tihe on asustus ka Lombardia (Milanos) (397 in./km2), Lazio (Roomas) (308 in./km2), Liguuria (Genovas) (297 in./km2) ja Veneto maakonnas (Venezia) (258 in./km2). Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Tihedamini ja hõredamini asutatud piirkonnad: Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 11 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 500 000 elanikuga linnu 37. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis: Rahvastiku püramiid:
pidada küllaltki kõrgeks, sest need näitajad ületavad Euroopa Liidu keskmised, mis on vastavalt 75,1 ja 81,6 aastat. Itaalias ei ole probleeme AIDSiga. HIVi nakatunuid on ligikaudu 140 000, mis moodustab riigi rahvastikust vähem kui 0,5%. 4.2 Rahvastiku paiknemine Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim Itaalia 197 in./km2 võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in
Ida-Virumaa teljeks on ida-läänesuunaline Peterburi-Tallinna raudtee ja sellega paralleelselt kulgev maantee. Suur enamik linnu asub just nende teede ääres. Neistki hakkas kujunema linnastu, kuid ilma Tallinna-taolise valitseva linnata, mitte suure linna laialivalgumisena tulemusena, vaid paljude lähestikku paiknevate kaevuriasulate ja linnade omavahelise koostöö tugevnedes. Esialgu kujunes küll neli linnastut Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve/Jõhvi ja Kiviõli ümber. Nõukogude perioodi lõpuks hakkasid need juba omavahelgi põimuma, peamiselt töösõitude kaudu. Kirde-Eesti majanduslangus on ühtse linnastu kujunemise peatanud ja praegu on raske ütelda, kas see protsess üldse kunagi taastub. Isegi osalinnastud on hakanud lagunema, pisemad asulad kaovad maa pealt. Narva on ajalooliselt olnud Eesti idapiiri valvav kindlus. Pärast Teise Maailmasõja hävingut taastatud Hermanni
2% 1890 5,049,729 20.5% 1960 8,851,240 4.0% 1911 5,969,056 18,2% 1970 8,648,369 -2.3% 1920 6,032,991 1,1% 1981 9,833,041 13.7% 1930 6,825,883 13.1% 1991 9,862,540 0.3% 1940 7,722,152 13.1% 2001 10,355,824 5.0% Suurlinnad Alates 2001 aastast oli Portugalis kaks suuremat linnastut: Lissaboni pealinn (3,34 miljonit elanikku) ja Põhja-Littoral linna-pealinn (või Porto Metropolitan Linnastu) on 2.99 miljonit inimest. Koos omavad 58% kogu elanikkonnast. Lissabon 34 Linnastu: 3.34 million Pealinna piirkond: 2,641,006 Core vald: 564,657 35 Porto Linnastu:2.99 million Pealinna piirkond: 1,551,950 Core vald: 238,954 Suurimad linnapiirkonnad
annaabi.ee 
