taasiseseisvumisega. Eesti Kunstiakadeemias hakkas õpetama noor põlvkond edumeelseid tegevarhitekte Veljo Kaasiku juhtimisel. mõjutused Madalmaade kaasaegsest arhitektuurist 20. sajandi arhitektuur tõi kaasa arvukalt uusi hoonetüüpe lisandusid uued ehitusmaterjalid ehitustavad muutusid pöördeliselt käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa- asulate ilme teisenemises. 20. sajandi pärand on terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline. Sajandi alguses oli Eesti veel suuresti agraarühiskond Maal domineerisid traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid. Kõigest mõnikümmend aastat hiljem toimus radikaalne keskkondlik muutus Nõukogude ideoloogia kohaselt tuli likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama.
just tollasel ajal. Julge ja värske lähenemine, kus segunevad muinsuskaitse all olevad hooned moodsa arhitektuuriga. · 20. sajandi arhitektuur tõi kaasa arvukalt uusi hoonetüüpe lisandusid uued ehitusmaterjalid ning ehitustavad muutusid pöördeliselt käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa-asulate ilme teisenemises. · Samas on 20. sajandi pärand terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline. Sajandi alguses oli Eesti veel suuresti agraarühiskond: hoolimata linnastumisest ning tööstuse arengust suuremates keskustes, domineerisid maal traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid. · Kõigest mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne keskkondlik muutus: nõukogude
Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine üksteist katvate kihtidena tähendas aga ohtu, et ühistransport ei suuda kasvuga sammu pidada ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada. Alustati projekti väljatöötamist Suur- Kopenhaageni (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinnad) väljaarendamiseks. 2.1.1 Finger Plan Finger Plan Finger Plan (ehk sõrmeplaan) on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja Taani arhitektid ja linnaplaneerijad Peter Bredsdorff and Sten Eiler Rasmussen ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt 1947. aastal. Finger Plan visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelaba-sarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest "sõrmedena" lähtuvad linnade ja äärelinnade Aleksandra Zeregelja suunalised kiired
võimalused ja jõud linnaruumis- linn on arenenud kõrgkultuuri ja tsiviliseeritud tegevuse keskus. 1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4-keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Hoyti sektormudel-linna maakasutus järgib transpordikoridore. Ärikeskuses on maarendi hinnad kõige kõrgemad. 8) Mis on kohatus ja kuidas seda praeguses linnaplaneerimises kasutatakse: Kohatus on anonüümne füüsiline struktuur ilma kohaspetsiifiliste erinevusteta. Seespool/väljaspool.Massikommunikatsioon kõikjal kättesaadav kõrge tehnoloogia ja standardid muudavad kohad omavahel sarnasteks. Kohatus tähendab suhteliselt homogeenseid ja standardseid maastikke, mis vähendavad kohtade erinevust ja eripära. Mitte-koht kaotab erilise suhte oma asukohaga- suured kaubanduskeskused magistraalide kõrval, bensiinijaamad,
Linn on konstruktsioon ruumis, linnadisain on kunst, kuid tal on ka omad piirangud, mida peab järgima (Lynch 1954). Visuaalsus on just see faktor, mis toob kõik linna elemendid kõige loogilisemal viisil esile, see oli ka põhjus, miks teemaks sai Tartu visuaalsed linnastruktuurid ning miks just tugineti Kevin Lynch`i seisukohtadele. Tema meelest on linna keskkonna loetavus oluline. Loetavus navigatsiooni ja teeleidmise seisukohalt on mõiste, mida on kasutatud juba palju aastaid linnaplaneerimises. Loetavus on viis, kuidas inimesed „loevad“ keskkonda. Lynch kirjeldab linna loetavust kui kerget viisi teatud osade äratundmiseks ning sidusasse mustrisse organiseerimiseks. (Ingram, Benford 1995) Teeleidmine on oluline, kuna see aitab inimesel linnas kiiremini kohaneda ning keskkonnas orienteeruda. Linn kui tervik muutub inimesele kodusemaks ning ta tunneb ennast selles paremini, kui ta teab, oma asukohta teatud objektide suhtes. Töös
majanduslikud koostoimed, mitmekülgsed transpordivõimalused, väike vaba maa suhe, valdavalt kõva pinnakate jne. Paljud neist omadustest võivad iseloomustada mistahes linna, need on olnud vaikimisi linnaplaneerimisel kasutusel juba mitu sajandit. Kuid ometigi pole nende nö kompaktse linna omaduste pelk olemasolu piisav, et linn oleks jätkusuutlik. Põhjuseks, miks kompaktse linna mudelile pole planeerimises tänini veel alternatiive, võib olla see, et linnaplaneerimises on paradigmamuutus hetkel alles käimas. (Neumann, 2005) Uusurbanistid pakuvad lahenduseks rangelt planeeritud keskkondade rajamist, mis nende sõnul aitab luua kogukonnatunnet (Neumann, 2005). Kuid mitmed teised planeerijad on seadnud kahtluse alla nende ideede teostatavuse (Neumann, 2005). Landeckeri (1996, via Neumann) sõnul üritavad uusurbanistid sarnaselt modernistidele mõjutada inimkäitumist ehitusdisaini kaudu
· 1764 ketrusmasina "The Spinning Jenny" leiutamine Inglismaal tööstusrevolutsiooni algus Inglismaal 18. sajandil, mujal Euroopas USAs 19 saj algusest. · kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv · tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv · raudtee ajastu linnakasvu mootor · meretransport asendus maismaatranspordiga (peamiselt raudtee esialgu) · uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse kõrvale · kontrollimatu "varaliberaalne" linnaehituse periood 1780 1830 · turutingimused tingisid elamute ja tööstushoonestuse segunemise linna siseselt 16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule I keskkonnakriis lokaalne reostatus ja puudulik planeerimine · Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks:
Marx ja erinevat laadi sotsialistid, praegu ka rohelised, nn. ,,uued sotsiaalsed liikumised") kui ka ,,paremalt" (konservatiivid) => tegemist suurel määral ka poliitilise probleemiga: kuidas saavutada paremat kooskonna/kogukonnatunnet? Või: Kuidas kaitsta kooskonda lagunemise eest? * vanasti nn. utoopiliste sotsialistide kommuuniideed ja kommuunikatsed. Hiljem nt. roheliste, alternatiivete eluviiside pooldajate katsed # aga ka nt. usulised kogukonnad (Ameerikas nt. Amish'id) * nt. linnaplaneerimises on püütud leida viise, kuias toetada ,,kogukonnavaimu" teket * sotsiaalfilosoofiline ja poliitiline mõttesuund kommunitarism (communitarianism): arusaam, et kogukond on indiviidi alus, mitte vastupidi. Poliitilises plaanis: trad. moraali toetamine, riigi võimu ja ressurside vähendamine (ideega, et inimesed is korraldavad oma eluks vajalikud teenused kooskonna baasil) - Kooskonna taastamine ja kaitse on üks asjadest, mida on loodetud saavutada nn. kodanikeühiskonna (Civil Society) abil
Inspiratsiooniallikateks olid kohalik loodus ja jaapani aiakunst. MODERNISM ROOTSIS Funktsionalismi kõige tähtsam panus üldsuse seisukohast seisneb intensiivses uuendustöös avalikkusele mõeldud parkides, mänguplatsidel, rohelistes vööndites. Haljastuse ja aiakunsti abil püütakse rõõmsamaks muuta trööstituid üürikvartaleid. Aiakunst mis varem oli põhiliselt kõrgklasside privileeg, on nüüd muutunud sotsiaalseks vajaduseks, mis mängib tähtsat rolli linnaplaneerimises. Rohelust ja lilli on vaja kõigile. Aed peab olema kohandatud meie igapäevasele elule, pakkuma puhkust, värskendust, meeldivaid elamusi, tihedat kontakti loodusega, ilu. Vorm peab olema allutatud kasutusele ning moodustama sellega terviku. Linn kui terviklik maastik. Tähelepanu all olid nii eramuaiad, üürimajade õued, tööstusettevõtete ümbrus, üldsusele mõeldud pargid ja surnuaiad. Gunnar Asplund, Woodland Cemetery, Stockholm. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02
annaabi.ee 
