Linna pargialade kaardistamisega võib linnavalitsus tuvastada vajaduse uute roheliste alade järgi. Lindude rändeteede kaardistamine aitab kaitsta ohustatud liike. GIS aitab meil leida korrapärasusi nii tehis- kui looduslikele aladel ning aitab aru saada maailmas toimuvatest protsessidest. GIS seisneb probleemide lahendamises. Vahel tuleb meil koostada uusi korrapärasid või olemasolevaid ümber kujundada. Igasugused planeerijad (linnaplaneerijad, keskkonnaplaneerijad, äriplaneerijad) teevad seda iga päev. Nende ülesanne on koostada selline raamistik, et areng oleks pideva kontrolli all ja sellest saaks kasu võimalikult paljud inimesed, samas tuleb arvestada ka loodusvarade säilitamist. Iga päev tuleb ettevõtetel vahendada kaupu ja teenuseid kogu linna klientidele. Igal autol on klientide külastamiseks oma marsruut. GIS-i abil saab leida kõige ökonoomsema marsruudi.
ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada. Alustati projekti väljatöötamist Suur- Kopenhaageni (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinnad) väljaarendamiseks. 2.1.1 Finger Plan Finger Plan Finger Plan (ehk sõrmeplaan) on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja Taani arhitektid ja linnaplaneerijad Peter Bredsdorff and Sten Eiler Rasmussen ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt 1947. aastal. Finger Plan visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelaba-sarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest "sõrmedena" lähtuvad linnade ja äärelinnade Aleksandra Zeregelja suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad kiirteed ja raudteed. Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud
kohast teise, nagu näiteks inimeste liikumine, toodete/kaupade liikumine jne (Phan, 2005)“. Vookaardid iseloomustavad mingi(te) objekti(de) liikumist ühest punktist teise. Üldiselt võib seesuguseid kaarte teha absoluutselt kõigest, peaasi, et see väljendaks liikumist. Vookaarte saab kasutada erinevates valdkondades. Alusades ajaloost, kus saab kaardiga illustreerida sõjavägede/sõdade liikumist, rahvaste rändamist jne. Linnaplaneerijad saavad vookaartidega uurida transpordi mustreid, teedele mõjuvat liikluskoormust jne. Lõpetades ilmateatega, kus saab kaardi peal näiteks näidata erinevate frontide, tuulte, tormide jne liikumist. Üheks esimeseks vookaartide koostajaks oli Charles Minard, kelle töid on leitud umbes 1860- ndatest aastatest. Isegi Minard ei piirdunud vaid ühe teemaga, millest kaarte koostada, vaid tegi töid erinevatest valdkondadest nagu näiteks kivisöe eksport Inglismaalt (Joonis 1),
on puue või mitte, pole ta kunagi turvalise keskkonna säilitamisel täielikult sõltumatu. Kõik inimesed võivad sattuda ohtlikku olukorda, mis on põhjustatud loodusjõudude või inimese enda poolt ning inimese jaoks on väga oluline saavutada kontroll selliste ohtude üle või nad kõrvaldada. Iga inimene sõltub teistest- need teised võivad olla samasugused tavakodanikud, kellest osa ka ise vastutab turvalise keskkonna säilitamise eest. Viimaste hulka kuuluvad poliitikud, linnaplaneerijad, ühiskondliku transpordi töötajad, tööandjad ja töötegijad, tuletõrjujad, turvateenistuse töötajad ja politseinikud. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71-72). 10 5. ÕENDUSABI VÕIMALUSI ELAMISTOIMINGU RAHULDAMISEKS Iga päev sooritavad inimesed paljusid erinevaid toiminguid, mille eesmärk on turvalise keskkonna säilitamine. Antud elamistoimingu tõttu on suurem osa probleeme
samuti ka Ida-Euroopas, Hiinas ja mujal Aasias. Uuritud on ka Singapuri, Shangaid kui ka Lõuna-Koread. Gentrifikatsiooniprotsessid on nüüd muutmas linnakeskuseid teiste hulgas Indias , Pakistanis, Lõuna-Ameerikas ja L-Aafrikas. GENTRIFIKATSIOONI ARENGULUGU Gentrifikatsiooni on nüüdseks teaduslikult uuritud üle 40 aasta ja seda teevad peale inimgeograafide nii sotsioloogid, antropoloogid, linnaplaneerijad ja teised. Algselt USA-s ja Suurbritannias tuvastatud protsessi on praeguseks uuritud mitmel pool maailmas. On tuvastatud gentrifikatsiooni olemuse muutumist ja erinevate alaliikide esilekerkimist (Butler ja Robson, 2003; Lees, 2003). Gentrifikatsiooni alaliikidena tunnustatakse praeguseks: 1. Uusehitiste gentrifikatsiooni; 2.supergentrifikatsiooni; 3.turismi gentrifikatsiooni; 4.üliõpilastumist; 5
Tuul ei ole kunagi ainus indiviidile mõjuv tegur. Näiteks võib tuule mõju abistavale käitumisele olla vahendatud sellest, mismoodi tuul parasjagu temperatuuri mõjutab: üks uuring näitas, et tuul seostus suurema abistamisega suvel ja vähemaga talvel. S.t. suvel tuul jahutab ja inimesel on parem olla, talvel aga teeb olemise veel halvemaks ja inimesel on halvem olla. Kokkuvõttes tuul tekitab subjektiivset ebamugavust ja halvendab teatud tüüpi sooritust, mida linnaplaneerijad ja arhitektid, kes võivad tahtmatult tuulekoridore rajada, avalikke ruume rajades võiks arvesse võtta. (3) 3.4 Kuidas mõjutavad meid õhurõhk ja kõrgus üle merepinnast? On leitud, et ülesande sooritus võib halveneda juba 2438 meetri peal; kiire rõhu alanemise puhul, tõustes 1524 meetri peale, on halvenenud uue ülesande õppimisvõime; üldse halveneb enam õppimisvõime kui juba õpitud asjade meenutamine (3). Kõrge õhurõhk mõjutab eelkõige sukeldujaid
Ning isegi mõnevõrra hiljem valminud pealesõiduteed ei võimaldanud silda täies mahus rakendada. Kui Annelinna-poolses otsas oli silla peale- ja mahasõit talutavalt organiseeritud, siis Karlova poole jäävas otsas sumbus lai sild kitsastesse ühesuunalistesse tänavatesse. Lahendus jäi seega poolikuks. Perspektiivis pidi liikluse põhiraskus kanduma Turu tänavale, mille Ropkani väljaehitamisega pärast silla valmimist alustati. Kitsad Karlova tänavad viisid linnaplaneerijad üsna varsti mõttele Karlova läbimurdest. Uus läbimurre pidi sillalt tuleva liiklusvoo juhtima läbi Karlova linnaosa ja tekitama nii otseühenduse Võru tänavaga. Alanud perestroika tõttu plaan takerdus ja paberile see jäigi. Mõnda aega huvitas tartlasi ka sõudekanali saatus, mis uue silla ehitamise järel oma esialgse mõtte kaotas. Vahetult enne silla avamist sõudekanal poolitati. Ametlikult põhjendati
Maamärkide tähendus ajas on muutuv. Kui neid on linnapildis hõredalt pälvivad nad ka rohkem tähelepanu, ent maamärkide rohkus vähendab nende tähendust inimestele. Kuidas mõjuks uute kõrghoonete püstitamine linna visuaalsele struktuurile? Tartu muutuks inimeste jaoks visuaalselt keerukamaks, maamärgid kaotaksid oma tähtsust teejuhatajana ning inimesed ei saaks neid enam sellisel määral kasutada. Kõrghoonete visuaalne väärtus kaheneks, seega peaks linnaplaneerijad tagama Tartu jäämise ka edaspidi visuaalselt hästi loetavaks linnaks. Viimasel ajal on kasvanud reklaami hulk linnapildis. Reklaamplakatid hakkavad silma ning kohati võiks neid lausa domineerivaks pidada. Ühelt poolt aitavad nad kaasa maamärkide esiletoomisele, teisalt aga muudavad linnapildi veel kirjumaks ning raskesti mõistetavamaks. See aga tekitab küsimuse, kas linnas ei võiks olla piirkondi, kus reklaam on keelatud? Tartus liikudes
Veebirakendusele lisaväärtuse andmiseks sobivad veebi arengu ja kasutajaskonna poolehoiu võitmise käigus tekkinud uued vahendid, näiteks foorumid, ajaveebid ja infolehed. Territoriaalne kultuuripärand ja veebikasutajad Nõustudes käsiraamatus eesmärkide käsitluse juures toodud mõiste "veebikasutaja" määratlusega, kujunesid välja mitmed kasutajakategooriad. Sektori professionaalid (arheoloogid, arhitektid, kunstiajaloolased, ajaloolased, topograafid, linnaplaneerijad, geoloogid jt), kes tegutsevad kas kultuuriüksuste veebirakenduste loojatena või ülikoolides, teaduskeskustes või mõnedes muudes organisatsioonides teadlastena. Nad on kriitilised, pädevad ja nõudlikud kasutajad. Territooriumi haldajad ja sektori professionaalid (territoriaalsete üksuste haldajad, linnaplaneerijad, insenerid, arhitektid, restauraatorid, maamõõtjad, geoloogid, sektori ettevõtted). Nad on kasutajad, kes vajavad oma erialaseks tegevuseks andmeid, eriti
visuaalne line taju, visuaalsete disainerid, koo- ese, tõlgendada maalid, 3D-ruum piltide interpretat- miksijoonistajad, maali, luua ruumi sioon ja loomine, multifilmikunstnikud, asetus, luua firma piltlik kujutamine arhitektid, foto- logo, disainida maja, ja väljendamine, graafid, skulptorid, mahutada kohver mõistab piltide ja linnaplaneerijad, auto pungil täis tähenduste seost leiutajad, insene- pagasiruumi ning tunnetab ruumi rid, kosmeetika- ja mõju olulisust ilunõustajad Interper- Teiste inimeste Terapeudid, Tõlgendada Inimlik side, suht- sonaalne tunnete tajumine, vahendajad, juhid, näoilmete kaudu lemine, koostöö,
annaabi.ee 
