Gootikale eelneb romaani stiil ja järgnebrenessanss Ajalugu Arenes välja romaani stiilist Prantsuse piirkond ja Inglismaa võttis stiili vastu 12. sajandi lõpus Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamisek Varagootikat (u 11401200); Kõrggootikat (u 12001350); Hilisgootika (u 11401200); Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Eestis Keskaegsed ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Tõusis taas au sisse 19. sajandil
Ta pälvis omale austava nime "ajaloo isa". Kirjeldas erinevate rahvaste kombeid. Elas 5. saj eKr. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Archimedes- kuulsaim füüsik ja leiutaja hellenismiperioodil. Avastas, et vanni minnes välja voolava vee hulk on võrdeline tema keha ruumalaga. Leiutas kruvi (kruvi leidis tollal peamiselt kasutust veetõstukina). Konstrueeris linnakindlustusi, sõjatehnilisi seadmeid (kivi- ja nooleheitja), hammasrataste leiutaja. Hippokrates- oli kuulsaim kreeka arst 5. - 4. saj eKr. Mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor. Tema seletustes polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla (vere, lima, musta ja valge sapi) tagajärjest. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ptolemaios- koostas maailmakaardi
horoskoopi 8.teadus- *Kreeka teaduse hiilgeaeg *filosoofia kui terviku teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *saavutati paljudes teadusharudes silmapaistvat edu *tähtsaim teaduskeskus oli Aleksandria *matemaatik Eukleides: võttis teoses ,,Elemendid’’ kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni *hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes: leiutas; konstrueeris linnakindlustusi, kivi –ja nooleheitjaid *astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline *Ptolemaios koostas maailmakaardi; tema sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu uusaja alguseni
kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. Millal eksisteeris romaani stiil? 10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6. Kirjelda romaani stiili arhitektuuri! (Tunnused, mis oli tähtsal kohal, tähtsaim kirikutüüp jms) Tähtsal kohal sakraalarhitektuur. Porfaanarhitektuurist tunneme linnuseid ja linnakindlustusi. Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Jõuline ja lihtne. Levinuim kirikutüüp ladina risti kujuline basiilika. Kirikuhoone ühendati torniga (varem oli kellatorn eraldi). 7. Võrdle romaani ja gooti arhitektuuri! Too välja mõlema olulised tunnused ja tähtsamad ehitised. Romaani Pisa katedraal ja kellatorn (It), Maria Laachi klooster (saksa), Cluny klooster (pr), Toweri kindlus
traditsioonidest, sinna on maetud evangelist Markuse, linna kaitsepühaku surnukeha. 11. sajandil ehitati sellest Bütsantsi stiilis kuppelkirik, eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sophia kirik. Kohale kutsuti Kreeka mosaiigimeistrid loomaks võlve ja kupleid. Peaukse kohal on pronkshobused, mis toodi Konstantinoopolist. 8. Profaanarhitektuur: ilmaliku funktsiooniga arhitektuur, püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati looduslikke olusid enda huvides, näiteks künkad ja veekogud. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud, inimfiguuridi on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. 9. Romaani skulptuur avaldus peamiselt ehitusplastikas, eriti lamreljeefina, kõige enam
Tema meelest sõltus tervis vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures pööras suurt rõhku õigele toitumisele. Demokritos V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest. Uskus, et kas inimeste hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Archimedes Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja. Tema leitustest on tähtsaim kruvi. Konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid. Füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Koostas maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema teostest said käsiraamatud. Epikuros IV saj lõpul ja III saj algul eKr. Väitis, et peale surma ei oota inimest midagi ja seda pole mõtet karta. Lähtus atomistide õpetusest.
· Eestisse ja Lätisse XIII sajandi lõpupoole. Areng Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200); · kõrggootikat (u 12001350); · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur Kõige kaunimad ehitised hakkasid koonduma linnadesse. Gootikat võib nimetada ka linnade kunstivooluks. Samas võib gootikat pidada eelkõige kiriklikuks (sakraalseks) kunstiks st tähtsamad ehitised olid kirikud. Selles stiilis ehitati samuti linnakindlustusi. Gooti arhitektuur arenes välja romaani stiilist. Gootikat iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale, mida kõrgem seda parem. Romaaniaegsed kirikud olid pimedad ja sünged, kuna müürid olid massiivsed. Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal hakati parandama konstruktsioone ning sellega muutus kogu ehituslaad. Kõige suurem erinevus oli: · teravkaare, · ristroidvõlvide, · tugikaare, · tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt. Teravkaar
Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle /sänt sapell/ Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel /mont sänt misell/ - klooster kaljusaarel Prantsusmaa põhjarannikul Normandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ,,Õhtumaa ime". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba ilmalikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi (müüre, torne), feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa Siinne gootika oli omapärane, iseseisev. Armastati rikkalikult kujundatud võlve need võisid olla lehviku-, tähe- võrgukujulised vms. * Salisbury /soolzberi/ katedraal Lõuna-Inglismaal. 13. sajandi kp. Võlvide h=25 m. * Westminster Abbey Londonis. 3-lööviline basiilika, pikihoone 14.-15. sajandist. On Inglise kuningate kroonimis- ja matmiskirik
Stonehenge) järgi. Muutused sakraalarhitektuuris tähendavad ka muutusi ühiskondlikus teadvuses. Sakraalarhitektuur väljendab ühiskondlikku teadvust. .Sakraalarhitektuur ja religioosne sümboolika on kunstiajaloo oluline osa. Sakraalarhitektuuri ehedaim näide on kloostriarhitektuur, kus igal detailil on oma tähendus. *Profaanarhitektuur: ilmalikke hooneid ei ole palju jäänud, sest oli keskendutud kiriku teenistusele; küllalt on aga püstitatud linnuseid ja linnakindlustusi, kasutati ka nii palju kui võimalik looduslikke olusid enda huvides, nt künkad ja veekogud, linnuse viimaseks pelgupaigaks oli sageli torn. Ehitisi kaunistati reljeefidega; skulptuuris kasutati ähvardavaid süzeesid, kõige rohkem Viimse kohtupäeva stseeni, reljeefidel ei ole realistlikkusele tähelepanu pööratud; inimfiguuridki on kujutatud moonutatuna, moonutatud taime ja looma kujutised. *Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis
eKr, Chaironeia lahingus makedoonlase vastu. 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 1) filosoofia juureldi rohkem inimese probleemide ja hingevajaduste üle, kuidas saavutada õnne ja hingerahu, mitmed tänapäeva teadusharud võrsunud Vana-Kreeka õpetlaste tööde põhjal. 2) teadus Eukleides tõestas geomeetria põhialused, Archimedes leiutas kruvi (kasutati veetõstukina), konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid, avastas seaduse kehade veeväljasurvest. Astronoomid uskusid, et maa on kerakujuline, arvutati ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailmakaardi. 3) arhitektuur kasutati kolme stiili sambaid, dooria, joonia ja korintos, mitmeid Vana-Kreeka arhitektuuri elemente kasutatakse ka tänapäeval. 4) Vana-Kreeka mütoloogia tekkisid kangelaslood ehk müüdid, mida anti edasi põlvest põlve
Teadus- hellenismiperiood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg,tähtsaim teaduskeskus oli Aleksandria ning erinevalt varasemast ajast hakati nüüd spetsialiseeruma erinevate teadusharude uurimisega. Matemaatik Eukleides(IV saj teasel poolel eKr) võttis kokku oma teoses "Elemendid" kogu senses Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Archimedes, kuulsaim füüsik ja leiutaja( III saj eKr) pärines Sitsiiliast, leiutas kruvi, konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid(kivi- ja nooleheitjaid), füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et Maa on kerakujuline, arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Ptolemaios(II saj pKr) oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed
Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. V õlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahe korruseline, üle mine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel klooster kaljusaarel Prantsus maa p õhjarannikul Nor mandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku ,, Õ htumaa i me ". Gootika ajastul oli oluline roll ka juba il malikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi, feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne. Inglismaa * Salisbury katedraal LõunaInglis maal. 13. sajandi kp. V õlvide h=25 m. * Westminster Abbey Londonis. 3lööviline basiilika, pikihoone 14.15. sajandist. On Inglise kuningate krooni mis ja matmiskirik. Eriti ilus on selle üks osa Henry VII kabel. * mitmed Oxfordi ja Cambridge`i ülikooli hooned, eriti Cambridge`i ülikooli King`s College`i kabel * Wellsi katedraal * Yorki katedraal
Saksamaale iseloomulik sakraalehituse tüüp: kolme- või kahelööviline, väga vähe eenduva või hoopis puuduva transeptiga, ühe fassaaditorni ja kabelipärjaga kodakirik. Hilisgooti ehitustes kasutatakse palju tähtvõlve (Annabergi Anna kirik, 1499-1525). Arvukalt oli Saksamaal kloostrikomplekse, nende hulgast paistsid eriti silma tsistertslaste Maulbronni (13.saj.) ja Bebenhauseni (13.saj.) kloostrid. Profaanarhitektuur hõlmas linnakindlustusi, raekodasid, tsunfti- ja gildihooneid, elumaju. Kindluslossidest on esinduslikumais Rüütliordule kuulunud Malbork (1280-1382) Mägikindlustest tuntakse kõige enam Burg Elz´I (13.-16.saj., mille arvukad tornid otsekui kasvavad üksteisest välja, moodustades mägedega kokkusulava maalilise terviku. Palju ehitati linnakindlustusi ,iga linna kaitsetornide hulgas kuulus tähtis koht väravatornidele Arhitektuurselt lahenduselt on huvitavamad Rostocki Kröpelini torn oma nõelja tornikiivriga
annaabi.ee 
